Obsah (4)

§ 4§ 7§ 19§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-19328 Tsiviilasi N.L

§ 4

lg 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt

§-le

1. Maakohus tuvastas, et
2. oktoobri 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-14691 rahuldas kohus avaldaja riigi õigusabi taotluse. Maakohus tuvastas, et avaldajal puudub nii vara kui ka sissetulek, mida saaks arvestada avaldaja majandusliku seisundi hindamisel. Kohus on tuvastanud, et avaldaja sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus kokku keskmiselt 370-390 eurot kuus, püsikulutused on 340-370 eurot kuus, ning asus seisukohale, et avaldaja käesolev sissetulek kulub avaldaja minimaalse elukorralduse tagamiseks. Maakohus, tutvunud liiklusregistri, kinnistusraamatu, Maksu- ja Tolliameti ja täitemenetluste elektrooniliste andmebaaside andmetega, tuvastas, et avaldaja majanduslik olukord ei ole muutunud võrreldes 11.oktoobri 2017 kohtumääruses tuvastatuga. Maksu- ja Tolliameti andmetel avaldaja ametlikult ei tööta, väljamaksed teeb talle Sotsiaalkindlustusamet. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale korteriomand aadressil XXX Narvas (üldpind 39,8 m2), mis on tema elukoht. Muud kinnisvara ega sõidukeid avaldaja nimele registreeritud ei ole. Äriregistris ei ole avaldajaga seotud kandeid. Maakohus leidis, et taotleja majanduslik olukord ei ole muutunud ning majandusliku seisundi poolt ei ole ta endiselt võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Avaldajal ei ole oma õiguste kaitsmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi. Taotlusest nähtuvalt soovib avaldaja riigi õigusabi seoses kaebuse (hagi) esitamisega advokaat Valli Murde peale. Kohtute Infosüsteemi andmetel esindas avaldajat tsiviilasjas nr 2-15-16043 riigi õigusabi korras advokaat Valli Murde. Maakohus asus seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb avaldajale anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena. 2 Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks

§ 4

lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt

§-s 17 sätestatule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Eesti Advokatuur esitas määruskaebuse, milles palub Viru Maakohtu
2. jaanuari 2018 määrus tühistada ja jätta avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on riigi õigusabi määratud ühes ja samas asjas korduvalt ning perspektiivitule asjale. Avaldajale on antud riigi õigusabi järgmiselt: 1)
3. jaanuari 2018 kohtumäärusega nr 2-17-19328; 2)
4. oktoobri 2017 kohtumäärusega nr 2-17-14691; 3)
5. augusti 2017 kohtumäärusega nr 2-17-10355; 4)
6. augusti 2016 kohtumäärusega nr 2-16-11822; 5)
7. juuni 2015 kohtumäärusega nr 2-15-4701; 6)
8. detsembri 2014 kohtumäärusega nr 2-14-
9. Ühe ja sama korteri kahjudega seotud probleemi lahendamiseks on avaldajale määratud riigi õigusabi korduvalt. Tartu Ringkonnakohus jättis avaldaja apellatsioonikaebuse tsiviilasjas nr 2-15-16043 KÜ XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
10. juunil 2016 jättis Tartu Ringkonnakohus rahuldamata avaldaja taotluse tsiviilasjas nr 2-15-16043 riigi õigusabi osutaja vahetuseks. Riigi õigusabi seaduse mõttega ei ole kooskõlas korduv ühe ja sama probleemi lahendamiseks riigi õigusabi andmine.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Viru Maakohus on jätnud nimetatud välistava eelduse olemasolu täielikult hindamata ja kohtulahendis puuduvad sellekohased põhjendused. Riigikohtu 18. detsembri 2017 kohtulahendi asjas nr 5-17-31 p-dest 14 – 18 tuleneb sisuliselt, et hinnangu nõude eduperspektiivile peab andma kohus juba õigusabi andmise määruses ja seda ka põhjendama. Kohus ei saa sisuliselt oma kohustust, hinnata asja perspektiivikust, delegeerida riigi õigusabi osutavale advokaadile, kes peaks andma asjas esmase hinnangu ja õigusabi osutamise vajadusel

§ 19lg 1 teise lause kohaselt lõpetama.

Selline lahenduskäik ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning toob enesega kaasa riigi õigusabiks eraldatud materiaalsete vahendite põhjendamatu kulu. Seda eriti käesoleva asja valguses, kus kohtud on eelnevalt, olemuselt sama õigusliku probleemi, lahendamiseks andnud avaldajale riigi õigusabi korduvalt. Tulenevalt Riigikohtu

1. veebruari 2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-175-12 väljendatud seisukohtadest tekib nõudeõigus advokaadi ja büroo vastu üksnes juhul, kui saaks teha järelduse, et hagi oleks ilma advokaadi väidetavate minetusteta perspektiivis rahuldatud. Viru Maakohus pidanuks
2. jaanuari 2018 määruses esmaselt tsiviilasja nr 2-15-16043 toimiku materjalide alusel hindama, kas selline nõue üleüldse saab perspektiivikas olla. Vajadusel olnuks maakohtul võimalik esitada avaldajale kohtunõue taotluse täpsustamiseks, et põhjendada, milles seisnesid advokaadi minetused, mis võivad kaasa tuua kahjunõude tema vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. jaanuari 2018 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja riigi õigusabi taotlus tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5. Asja materjalide kohaselt esitas N. L. maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja on riigi õigusabi taotluses probleemiks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märkinud „tsiviilasja nr 2-15-16043 ja kaebus (hagi) Valli Murde peale“ (tl 2). Taotletava riigi õigusabi liikideks on avaldaja märkinud isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamine, isiku esindamine täitemenetluses, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Lähtudes avaldaja poolt märgitud probleemi kirjeldusest, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb, võib kõne alla tulla õigusabi liigina isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. 6.

§ 6

lg 1 järgi riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Maakohus on õigesti tuvastanud, et täidetud on

§ 6

lg-s 1 sätestatud eeldus riigi õigusabi saamiseks, kuid samas on maakohtus jätnud täielikult hindamata selle, kas avaldaja suhtes esineb mõni

§-s 7 nimetatud alus, mis välistab riigi õigusabi andmise. 7.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.

§ 7

lg 1 p 12 alusel riigi õigusabi ei anta, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Antud juhul oleks pidanud maakohus tulenevalt

§ 7lg 1 p-st 5 hindama avaldaja võimalusi oma väidetava rikutud õiguse kaitseks, s.o hagi esitamise perspektiivikust. Ka Ts

MS § 181 lg 1 alusel on menetlusabi andmise tingimuseks lisaks sellele, et isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, eeldus, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (p 2). Kuna maakohus ei ole hinnanud riigi õigusabi andmisel avaldaja menetluses osalemise edukust, tuleb maakohtu vaidlustatud määrus tühistada ja saata taotlus riigi õigusabi saamiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus peaks taotluse uuel läbivaatamisel hindama esitatava nõude perspektiivikust ning vajadusel nõudma avaldajalt taotluse täpsustamist, et selgitada välja täpsem hagi alus ja asjaolud. Arvestades, et avaldajale on sarnastel asjaoludel juba mitmeid kordi riigi õigusabi osutatud, peaks maakohus hindama asja ka menetlusökonoomia seisukohalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson