S § 63 lg 1 alusel
lg 2, 88 lg 1, 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud kohustusi ja keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises süüdi. Ei oska selgitada, miks juhtis kui puudub juhtimisõigus. Isikut tõendav dokument ununes koju. On ka varem karistatud samalaadse väärteo eest. On karistatud päevadega. Praegu kannab karistust. Arvas, et karistuse kandmist pidi alustama 02.03.2018, kuid tuli välja, et karistus pidi olema ära kantud hoopis 02.03.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Tauri Kurel juhtimisõigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata.
lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§le 91. Väärteoasjas leiduva sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 14.12.2017
lg 2 p 2 ja 3 alusel, st kuna oli alust arvata, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära, või et ta on joobeseisundis, samuti vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Nimetatud käitumise eest on menetlusalust isikut karistatud Harju Maakohtu 06.02.2018 otsusega nr 4-18-32
S § 63 lg 1 alusel arestiga 21 päeva. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja et teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ka samalaadsete väärtegude eest arestiga korduvalt karistatud. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. 2
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 15.03.2017 kell 17:15 Sõpruse pst-l Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Tauri Kurg. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokumenti ega muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ka isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik selgitas, et ta just seekord unustas isikut tõendava dokumendi koju. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, ei ole menetlusalusele isikule ilmselt isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine harjumuspärane. Samas on juhile vähemalt isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik. Seega asudes sõidukit juhtima, isegi juhtimisõiguse puudumisel, pidi menetlusalune isik seda kohustust täitma. Küsides sõbralt sõiduki, pidi ta ka juhile kohustuslikke norme täitma, so veenduma enne sõiduki juhtima asumist selles, et tal on isikut tõendav dokument kaasas. Menetlusaluse isiku selgitusest saab järeldada, et menetlusaluse isiku jaoks ei olnud sellel tähtsust. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid ja
lg 1 näeb karistusena ette ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on erinevate väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik kas ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline rahatrahve tasuma või puudub tal soov neid tasuda, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse tugeva kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude 3 toimepanemise eest juba korduvalt karistatud ja menetlusesemeks oleva väärteo pani ta toime kuu aja möödudes eelmise kohtuotsuse tegemisest. Seejuures karistati teda
lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest väärtegude kogumis arestiga 21 päeva, milline arest on jäetud tähtaegselt kandmata. Seega ei ole kahetsus siiras ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Kohtu veendumust selles osas tugevdavad ka menetlusaluse isiku selgitused, mille kohaselt pidas ta vajalikuks märkida, et teda võib karistada palju tahes, ta jätkab juhtimist, kuivõrd see olevat tema haigus. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu leiab kohus, et mõistetav karistus, s.o arest tuleks mõista sanktsioonimäära keskmist ületavas määras ja mõistetav karistus peab oma suuruselt ületama eelmist. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremana kui korduvalt samalaadseid süütegusid toime panevas isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Seetõttu peab kohus vajalikuks mõista karistuse oluliselt üle
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea vajalikuks mõista karistust sanktsiooni ülemmääras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.