Obsah (8)
§ 329§ 68§ 65§ 74§ 69§ 75§ 424§ 50Kriminaalasi nr 1-18-1963 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 06. märts 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Meeli Antonov Sekretär Kristi Suvi Prokurör Mariken Arro Kriminaa
§ 329järgi kiirmenetluses Süüdistatav Jegor Karavajev, IK 36201162721; sünniaeg: 16.
jaanuar 1962. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; perekonnaseis: lahutatud, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHTU OTSUSTUS Süüdi tunnistada Jegor Karavajev
§ 329järgi ja karistuseks mõista kolm
(3)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jegor Karavajevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.–06. märts 2018. a, s.o kaks
(2)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kaks
(2)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Jegor Karavajevile Tartu Maakohtu 17.
jaanuari 2018. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11352 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja
(4)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista seitse
(7)kuud kakskümmend kuus
(26)päeva vangistust.
§ 74
lg 5 ja § 69 alusel asendada Jegor Karavajevile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis
§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kolmkümmend kuus
(236)tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb
§ 69lg 3 alusel ära teha ühe
(1)aasta kahe
(2)kuu pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jegor Karavajev kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt
§ 75lg 1 sätestatule: 1.
elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Jegor Karavajev kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartu Vangla KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Jegor Karavajevilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada seitsekümmend viis
(375)eurot ja kaitsjatasu ükssada viiskümmend neli
(154)eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Jegor Karavajevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700013432. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Jegor Karajevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11352 süüdi tunnistatud
§ 424
järgi ja kellele kohaldati
§ 50
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks, milline otsus jõustus 02.veebruaril
- a, juhtis 05.märtsil
- a kella 18:57 paiku Tartu linnas Kesk ja Vaba tänavate ristil Vaba tn XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Polo registreerimismärgiga XXXXXX , hoidudes teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Sellega pani Jegor Karajev toime
§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistuse kandmisest kõrvalehoidumise.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör
§ 329
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Jegor Karajevile karistuseks 3 kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 2 päeva, s.o 05.-06.märts 2018.
a, millal Jegor Karajev oli kahtlustatavana kinnipeetud ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11352 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista Jegor Karajevile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud 26 päeva vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 69
lg 1 alusel asendada 7 kuu 26 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 236 tundi üldkasulikku tööd.
§ 69
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 2 kuud.
§ 69
lg 4 alusel peab Jegor Karajev üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§ 75
. Jegor Karajev peab järgima talle
§ 75
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud kokku 529.80 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 154.80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha kiirmenetluses 375.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada Jegor Karajevil menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Jegor Karavajev tuleb süüdi tunnistada
§ 329järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Jegor Karavajevi menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/