Obsah (4)

§ 121§ 207§ 204§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-2

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 29.12.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus karistusseadustik (KarS) tühistada, sest teda süüdistatakse kuriteo korduvas toimepanemises ja prokurör taotleb kaebaja karistamist reaalse vangistusega, kuid see oleks vastuolus KarS § 2 lg-tega 3 ja
2. Kaebaja taotleb ühtlasi 100 000 euro suurust rahalist hüvitist, sest rikutud on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) protokolli nr 7 artiklit
4. Tallinna Halduskohus tagastas 12.02.2018 määrusega XX kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu läbivaatamatult.

Halduskohtu pädevusse ei kuulu abstraktse normikontrolli teostamine ega õigustloovate aktide tühistamine. Prokuratuuri tegevuse seaduslikkust kriminaalmenetluses kontrollitakse kriminaalmenetluse seadustiku §des 228–232 sätestatud korras ja see kuulub kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama selle käigus tehtud 3-17-2909 toimingute või otsuste õiguspärasust. Samuti kuuluvad kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded. 3. XX leiab 28.02.2018 määruskaebuses, et halduskohus on tõlgendanud tema kaebust valesti, sest karistusseadustik ei ole vastuolus seadusega, vaid Eesti Vabariigi põhiseadusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Kuigi halduskohus on kaebuse tagastamise alusena ekslikult viidanud

§ 121

lg 2 p-le 1, nähtub määruse põhjendustest üheselt, et kaebus on tegelikult tagastatud

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Halduskohus ei ole mõistnud kaebaja taotlust vääralt, vaid õigesti märkinud, et õigustloova akti tühistamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, mistõttu ei ole halduskohtusse võimalik pöörduda ühegi seaduse või muu õigustloova akti tühistamise taotlusega, olenemata sellest, kas väidetakse vastuolu seadusega või põhiseadusega. Halduskohus saab kontrollida õigustloova akti või selle sätte põhiseaduspärasust üksnes siis, kui see on vajalik mõne halduskohtu pädevuses oleva vaidluse lahendamiseks. Kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse ja nendega seotud kahjunõuete lahendamine kuulub kriminaalasju lahendava kohtu pädevusse. Sellise vaidluse raames on kriminaalasju lahendaval kohtul võimalik võtta seisukoht ka asja lahendamisel tähtsust omava õigustloova akti või selle sätte põhiseaduslikkuse küsimuses. 6. EIÕK protokolli nr 7 artiklis 4, põhiseaduse § 23 lg-s 3 ja KarS § 2 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu (ne bis in idem) põhimõtte sisu on põhjalikumalt selgitatud näiteks Riigikohtu 17.11.2017 määruses nr 1-17-4924 (p-d 32–33) ja 19.05.2016 otsuses nr 31-1-56-15 (p-d 6–8). 7. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.02.2018 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2