← Eesti

2-17-112833/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-112833 Tsiviilasi K.R. hagi J.R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1297 eurot 50 senti apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. novembri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.R. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): J.R. vandeadvokaat Anu Vilt esindajad (isikukood XXX), esindaja Vastustaja (hageja): K.R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja T.R. , lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristi Haas RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. novembri 2017 otsus osas, milles maakohus mõistis J.R. lt K.R. kasuks välja elatise
  5. juunist kuni
  6. juunini summas 72,50 eurot,
  7. juulist kuni
  8. juulini 2017 summas 130 eurot ja
  9. augustist kuni
  10. augustini 2017 summas 160 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi perioodi
  11. juuni kuni
  12. august 2017 eest elatise nõudes rahuldamata. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  13. Sõnastada Tartu Maakohtu
  14. novembri 2017 otsuse resolutsioon järgmiselt: 2.
  15. Rahuldada K.R. hagi J.R. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 2.
  16. Välja mõista J.R. lt K.R. kasuks elatis alates
  17. septembrist 2017 235 eurot kuus ning edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni K.R. täisealiseks saamiseni
  18. juunil
  19. 2.
  20. J.R. poolt alates
  21. septembrist 2017 tehtud maksed elatise tasumise kohta lugeda käesoleva otsuse täitmiseks. 2.
  22. K.R. kasuks väljamõistetud elatis tuleb J.R. l kanda T.R. i arveldusarvele XXXX selgitusega „elatis“. 2.
  23. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  24. Rahuldada J.R. apellatsioonkaebus.
  25. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  26. K.R. (hageja) esitas
  27. juunil 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.R. (kostja) vastu elatise saamiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus asja lahendamine hagimenetluse korras. Hageja esitas
  28. juulil 2017 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista miinimummääras elatise alates
  29. juunist
  30. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates
  31. aastast emaga Tartus. Hageja ema ja kostja vahel on
  32. oktoobril 2010 sõlmitud notariaalakt 2877/2010 (elatisrahade maksmise kokkulepe), mille alusel kohustus kostja hagejale elatist maksma miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Alates
  33. juunist 2017 lõpetas kostja elatise maksmise. Ei ole tõsi, et hageja viibis terve suvevaheaja kostja juures. Hagejale taskuraha andmine ei ole tema ülalpidamine. Hageja ema on teinud ülalpidamiseks suuremaid kulutusi kui kostja. Notariaalses lepingus on kokku lepitud tasutava elatise summa, selle tasumise kord ja tähtaeg, millest kohustus algab ning seda ei ole muudetud.
  34. Kostja vaidles hagile vastu. Vastab tõele, et kostja lõpetas alates
  35. juunist 2017 elatise maksmise, kuid hageja elas suvevaheajal (juuni-august) kostja juures Valgas ja oli täielikult kostja ülalpidamisel. Hageja ema ei osalenud sel perioodil hageja ülalpidamises. Hageja konto väljavõttest nähtub, et ta on kolme kuu jooksul kasutanud enda pangakaarti Valgas 25 korral ning kaardi kasutamine on toimunud kas järjestikustel kuupäevadel või enamasti 1-3 päevaste 2 vahedega. Kostja kandis suve jooksul hagejale ka taskuraha kokku summas 250 eurot. Hageja saatis juuni alguses kostjale ka sõnumi selle kohta, et hageja ema soovis kostja kinnitust, et kostja vastutab poja eest suvekuudel. Kostja märkis, et hageja ema käsutuses on ka riigi poolt makstav igakuine lapsetoetus. Alates
  36. aasta septembrist jätkab kostja elatise maksmist kokkulepitud summas. MAAKOHTU LAHEND
  37. Tartu Maakohus rahuldas
  38. novembri 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise
  39. juunist kuni
  40. juunini 2017 summas 72,50 eurot,
  41. juulist kuni
  42. juulini 2017 summas 130 eurot,
  43. augustist kuni
  44. augustini 2017 summas 160 eurot ja alates
  45. septembrist 2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
  46. Maakohus leidis, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks suvekuude eest (
  47. juuni kuni
  48. august) tuleb rahuldada osaliselt, kuna hageja elas osa ajast kostja juures ja oli osaliselt tema ülalpidamisel. Samuti on kohtule esitatud hageja pangakonto väljatrükk, mille kohaselt on kostja kandnud lapse kontole raha mh selgitusega „taskuraha“. Maakohus ei nõustunud hageja esindaja seiskohaga, et tegu ei ole elatisega, kuna maksed on olnud regulaarsed ja hageja on raha kasutanud ka toidupoes. Raha on kulunud ürituse pileti ostuks, laagri eest tasumiseks, rongipiletite ostuks. Juunis, juulis ja augustis hagejale tehtud maksed saab lugeda elatiseks, kuna hageja oli suvekuudel kostja juures, kes pidi korraldama hageja ülalpidamise. Kostjalt laekus hageja kontole juunis 45 eurot, juulis 105 eurot ja augustis 75 eurot. Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks alates
  49. juunist 2017, seega juuni eest on hageja nõudnud 117,50 eurot. Juuni eest kuulub seega väljamõistmisele 72,50 eurot (117,50-45), juuli eest 130 eurot (235-105) ja augusti eest 160 eurot (235-75). Maakohus märkis, et poolte väited on vastuolulised, tõendid ei tõenda üheselt lapse viibimist terve päeva jooksul vastavalt kas Valgas või Tartus. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et laps käis suvel aeg-ajalt Tartus ning viibis laagrites, mil lapse ülalpidamise kulusid ei kandnud kumbki vanem. Samas möönas maakohus, et ka hageja ema ei pidanud kõigil kalendripäevadel last ise ülal ning lisaks elatisele saab ta ka igakuist lapsetoetust.
  50. Kostja ei vaielnud vastu elatisenõudele alates
  51. septembrist 2017, mistõttu mõistis maakohus alates
  52. septembrist 2017 kostjalt välja hageja kasuks elatise miinimummääras. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  53. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu
  54. novembri 2017 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates
  55. juunist 2017 kuni
  56. augustini 2017 ning jätta hagi selles osas rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on kohtu põhjendused arusaamatud ja ei tugine tuvastatud asjaoludele. Hageja esitas hagiavalduse elatise väljamõistmiseks
  57. juulil 2017, mitte
  58. juunil
  59. Kostja katkestas elatise tasumise
  60. aasta juunis, kui hageja tuli suvevaheajaks tema juurde elama. Hageja pangakaardi kasutamise kaudu on võimalik tuvastada, millises linnas ja millal on sularaha automaati kasutatud. Hageja ema seisukoht, et hageja viibis Valgas vaid üksikutel päevadel, on ümber lükatud kohtuistungil, kus hageja ema andis ka ise erinevaid selgitusi. Hageja on Valgas pangakaarti kasutanud kokku kolme kuu jooksul 25 erineval päeval. Kaardi 3 kasutamine on toimunud kas järjestikustel kuupäevadel või enamasti 1-3 päevaste vahedega. Tartus on pangakaarti kasutatud vaid augusti teisel poolel kahel korral. Kostja esitas kohtule ka hageja poolt kostjale juuni alguses saadetud sõnumi selle kohta, et hageja ema soovis kostja kinnitust selle kohta, et kostja vastutab poja eest suvekuudel. Sellisest nõudest tulenevalt kirjutas kostja hageja emale nõusoleku, mis on esitatud tõendina. Maakohus nimetatud tõendit ei analüüsinud. Maakohus on jätnud sisuliselt tuvastamata, kes ja millises ulatuses last suvekuudel ülal pidas ning kumma vanema juures laps elas. Maakohus jättis arvestamata ja analüüsimata esitatud tõendid. Lapsele tehtud taskuraha ülekandeid ei ole ei hageja ega kostja lugenud elatiseks, kuid maakohus on need tagasiulatuvast elatisest maha arvestanud. Kostja viitas lapse viibimise arvestamise osas elatise väljamõistmisel Riigikohtu
  61. juuni 2017 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p
  62. Kostja on tõendanud, et hageja viibis enamuse suvest Valgas. Kuigi lapsel oli augustis laager, oli see Valga linnas, kuid see toimus üksnes päeval ja lapsed ööbisid kodudes. Hageja ema ei ole tõendanud enda panust poja ülalpidamisse suvekuudel, kuid talle on laekunud riiklik lapsetoetus. Isegi kui lugeda tuvastatuks, et hageja viibis kostja juures pool suvevaheaega, puudub hagejal õigus nõuda selle aja eest elatist.
  63. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest esimese astme kohtu rikkumised. Maakohus võimaldas nii hagejal kui kostjal tõendada asjaolu, millises ulatuses viibis hageja perioodil
  64. juuni 2017 kuni
  65. august 2017 Valgas. Hageja
  66. novembri 2017 seisukohale on lisatud väljavõte hageja ja kostja suhtlusest, milles hageja ütleb, et ta ei olnud augustis eriti kostja juures ja oli põhiliselt laagris. Hageja nõustub kostjaga, et lapse arvele kantud taskuraha ei saa arvestada elatisena. Hageja ema ja kostja on notariaalses kokkuleppes kokku leppinud, et kostja tasub hageja igakuise elatise hageja ema arveldusarvele. Hageja on ka maakohtus avaldanud, et kuna puudus kokkulepe elatise tasumiseks otse hagejale, ei saa hageja arvele kantud summasid elatisena arvestada. Maakohus on õigesti kohaldanud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-35-17 tulenevaid seisukohti ning välja selgitanud, millises ulatuses on kostja hagejat ülal pidanud ajal, mil ta viibis Valgas. Vaidlust ei ole selles, et osa suvisest ajast viibis hageja kostja juures. Ekslik on aga kostja väide, mille kohaselt ööbis hageja Valgas laagris olles kostja juures, mitte laagris. Suveperioodil on hageja Valgas viibides elanud kinnistul, mis kuulub võrdsetes osades hageja ema ja kostja kaasomandisse. Seetõttu ei olnud hageja Valgas viibides vaid kostja ülalpidamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  67. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise
  68. juunist kuni
  69. juunini summas 72,50 eurot,
  70. juulist kuni
  71. juulini 2017 summas 130 eurot ja
  72. augustist kuni
  73. augustini 2017 summas 160 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi perioodi
  74. juuni kuni
  75. august 2017 elatise nõude osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 4 Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud perioodi
  76. juuni kuni
  77. august 2017 väljamõistetud elatise osas ning ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
  78. Vanemal on PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu
  79. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18;
  80. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu
  81. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18;
  82. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). PKS § 100 lg 3 võimaldab vanematel oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kui vanem rikub laste ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (vt nt Riigikohtu
  83. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16;
  84. novembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-07, p 11). Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (Riigikohtu
  85. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14).
  86. Vaidlus puudub selles, et hageja elab põhiliselt ema juures Tartu linnas ja hageja ema ning kostja vahel oli
  87. oktoobril 2010 sõlmitud notariaalne kokkulepe, millega kostja kohustus maksma elatist seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja ema elab Tartu linnas ja kostja elab Valga linnas. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suure osa
  88. aasta suvest viibis hageja kostja juures Valgas ja kuidas see mõjutab kostja elatise maksmise kohustust.
  89. Enne käesoleva hagi esitamist ei olnud kostjalt kohtuotsusega elatist välja mõistetud ega sõlmitud kohtulikku kompromissi elatise maksmiseks. Hageja ema ja kostja vahel oli sõlmitud notariaalne elatisrahade maksmise kokkulepe. Seetõttu pidi hageja olukorras, kus kostja rikkus hageja ülalpidamiskohustust või kui oli alust eeldada, et kostja seda rikub, pöörduma kohtusse hagiga elatise väljamõistmiseks kostjalt. Kui notariaalses kokkuleppes oleks sisaldunud ka kostja nõusolek alluda kohesele sundtäitmisele, oleks hageja ema saanud selle asemel pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks (TMS § 2 lg 181). Olukorras, kus hageja pöördub kohtusse hagiga elatise väljamõistmiseks, tuleb kohtul sõltumata hageja ema ja kostja varasemast kokkuleppest, lahendada asi algusest peale, mh teha kindlaks ülalpidamise ulatus ning vajadusel mõjuva põhjuse esinemine miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja vajadused katab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatis. Kostja on aga kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et kuna hageja on viibinud valdava osa
  90. suvest kostja juures, tuleb perioodi
  91. juuni kuni
  92. august 2017 eest jätta kostjalt elatis välja mõistmata. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-35-17 p-s 28.3 asunud seisukohale, et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Sama lahendi p-s 23.3 leidis Riigikohus, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. 5 Teisel vanemal on võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema.
  93. Põhjendatud on kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole selgelt tuvastanud, kes ja millises ulatuses last suvekuudel ülal pidas ning kumma vanema juures laps elas. Seejuures ei ole maakohus hinnanud ka kõiki asjas kogutud tõendeid. Kui maakohus pidas poolte väiteid selles osas vastuolulisteks (maakohtu seisukoht otsuse lk 3) ja tõendeid ebapiisavateks, tulnuks maakohtul endal korraldada asjas oluliste tõendite kogumine TsMS § 230 lg-te 3-5 alusel, sh oli maakohtul võimalik ära kuulata hageja. Maakohus on jätnud hageja viibimiskoha tuvastamisel korrektselt hindamata hageja pangakonto väljavõtte (lk 63-64), kostja
  94. juuni 2017 e-kirja hageja emale (lk 59) ja hageja seadusliku esindaja koostatud ülevaate hageja viibimiste kohta juunis, juulis, augustis 2017 (lk 67-68). Nimetatud rikkumised on viinud maakohtu ebaõigele järeldusele, et asjas kogutud tõendite alusel ei ole üldse võimalik hinnata hageja viibimiskohta kolmel suvekuul
  95. Kostjapoolse ülalpidamiskohustuse kindlaks tegemine üksnes hagejale kostja poolt makstud taskuraha järgi on vastuolus mõlema poole seisukohtadega.
  96. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas esitatud tõendite kogumi alusel võimalik asuda seisukohale, et perioodil
  97. juuni kuni
  98. august 2017 on hageja elanud nii oma ema juures Tartus kui ka kostja juures Valgas, viibides perioodidel 20.-
  99. juuli ja 7.-
  100. august ka laagris. Maakohus on tuvastanud, et ajal, mil hageja viibis laagrites, ei kandnud hagejaga seonduvaid kulusid kumbki lapsevanem. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et augustis toimunud laager Valgas toimus üksnes päevasel ajal ja öösiti viibis hageja kosta juures, on hageja vastu vaielnud ja kostja ei ole enda väite kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seetõttu saab asuda seisukohale, et laagris viibimise päevadel ei pidanud teda otseselt üleval kumbki vanem.
  101. Arvestades Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 leiab ringkonnakohus, et asja lahendamisel tuleb arvesse võtta, kus elas 15-aastane hageja suvevaheajal perioodil
  102. juuni kuni
  103. august
  104. Saab eeldada, et vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Kostjal on seega võimalik tõendada see ajaperiood 2017 suvel, mil hageja on elanud kostja juures ja kostja on täitnud oma ülalpidamiskohustust vahetult. Ringkonnakohtul tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kui suure osa ajast veetis hageja perioodil
  105. juuni kuni
  106. august 2017 isa juures Valgas ja kui suure osa ema juures Tartus. Kokku jääb sellesse perioodi 78 kalendripäeva, millest 16 kalendripäeva on hageja viibinud laagris ja mil teda ei pidanud ülal kumbki vanem, seega jääb üle 62 kalendripäeva. Kostja esitas tõendamaks väidet, et hageja viibis suvekuudel tema juures, väljavõtte vestlusest hagejaga (tl 58) ja enda
  107. juuni 2017 e-kirja hageja emale (tl 59), milles ta annab nõusoleku, et hageja viibib tema juures perioodil
  108. juuni 2017 kuni
  109. august
  110. Hageja ema on hageja viibimiste kohta suveperioodil esitanud kirjaliku seisukoha (tl 67-68), kus on märgitud üksnes hageja viibimised ema juures ja laagrites. Hageja ema kirjalikust seisukohast nähtub, et hageja on ajavahemikus
  111. juuni kuni
  112. august 2017 viibinud Tartus 9.-
  113. juuli, 16.-
  114. juuli, 4.-
  115. august ja 21.-
  116. august, s.o kokku 20 kalendripäeva. Sellest saab ringkonnakohus järeldada, et ülejäänud päevade osas kehtib eeldus, et hageja viibis neil päevadel isa juures Valgas. Isa juures on hageja viibinud ajavahemikel
  117. juuni kuni
  118. juuli, 12.-
  119. juuli,
  120. juuli,
  121. juuli kuni
  122. august ja 19.-
  123. august, s.o kokku 42 kalendripäeva. Nii hageja esitatud tõendid (hageja ja tema ema sõnumivahetus tl 61-62 ja 66, poekviitungid tl 70-73) kui ka kostja esitatud tõend (hageja pangakonto väljavõte tl 53-56) haakuvad hageja ema arvestusega.
  124. novembri 2017 seisukohas (tl 79-81) on hageja ema samuti kinnitanud, et augustis oli hageja Tartus 14 päeva. 6 Isegi kui hageja viibis juulikuus Tartus rohkem, kui tema ema on algselt väitnud (6 päeva asemel 10 päeva, ema seletus lk 79-81), viibis hageja vaidlusalusel perioodil ikkagi proportsionaalselt rohkem aega Valgas kui Tartus. Kuna ülalpidamiskohustust täitma on kohustatud esmases järjekorras alaealise lapse vanemad, siis saab kohus eeldada, et Valgas viibimise ajal andis talle tema vanemana ülalpidamist kostja. Hageja ema väited selles, et hageja viibimist Valgas, mis on isa elukoht, saab pidada üksnes külaskäikudeks ning eelkõige suhtlemiseks sõpradega, ülalpidamist andis vanaema jms, ei ole hageja tõendanud. Kostja andis
  125. juuni 2017 e-kirjaga hageja emale kinnituse, et ta on nõus, et hageja viibib
  126. juunist 2017 –
  127. august 2017 kostja juures ja sellel ajal kostja vastutab hageja eest (lk 58-59). Seega saab eeldada hageja ülalpidamist kostja poolt Valgas viibimise ajal ning vastupidist peab tõendama hageja. Asjaolu, et hageja elas Valgas viibimise ajal kinnistul, mis on hageja ema ja kostja jagamata ühisvara, ei ole argumendiks hinnata kostja poolt antud ülalpidamist teisiti. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et vaidlusalusel perioodil sai hageja eest lapsetoetust hageja ema. Kostja on nimetatud asjaolule kui elatise suurust mõjutavale asjaolule viidanud. Eelnevast tulenevalt saab asuda seisukohale, et perioodil
  128. august kuni
  129. august 2017 on kostja kandnud hageja ülalpidamisega seonduvaid kulusid vähemalt temal lasuva ülalpidamiskohustuse ulatuses, mistõttu puudub alus selle perioodi eest kostjalt hageja kasuks elatist täiendavalt välja mõista.
  130. Arvestades seda, et apellatsioonkaebuses on vaidlustatud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust lühikesel perioodil, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Vaidluses elatise suuruse üle lapselt isa kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus muutmata ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotise osas. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.