← Eesti

2-17-104755/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-104755 Tsiviilasi A.V. i, J.V. i ja O.V. i hagi K.V. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend 455,29 eurot + 455,29 eurot + 455,29 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.V. , J.V. ja O.V. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellandid (hagejad): A.V. (ik: XXX), J.V. (ik: XXX) ja O.V. (ik: XXX), seaduslik esindaja M.M. , lepinguline esindaja Merle Albrant Vastustaja (kostja): K.V. (ik: XXX), esindaja advokaat Lily Sandel esindajad Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2017 otsus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2017 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata O.V. i, J.V. i ja A.V. i hagi K.V. i vastu elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest 14.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.10.
  6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista K.V. ilt välja elatis O.V. , J.V. ja A.V. kasuks alates 14.03.
  8. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
  9. Rahuldada hagi osaliselt. 3.
  10. Välja mõista K.V. ilt O.V. i kasuks elatis 150 eurot (kuid mitte vähem kui 31,91% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 14.03.2017 kuni O.V. i täisealiseks saamiseni. 3.
  11. Välja mõista K.V. ilt J.V. i kasuks elatis 150 eurot (kuid mitte vähem kui 31,91% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 14.03.2017 kuni J.V. i täisealiseks saamiseni. 3.
  12. Välja mõista K.V. ilt A.V. i kasuks elatis 150 eurot (kuid mitte vähem kui 31,91% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 14.03.2017 kuni A.V. i täisealiseks saamiseni. 3.
  13. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada K.V. i poolt tasutud elatise summasid ning perioodil 14.03.2017 kuni 11.10.2017 on K.V. i poolt tasumata elatise summaks 1365,86 eurot. 3.
  14. Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele iga kuu 5 kuupäevaks M.M. arveldusarvele (arveldusarve nr XXX, selgitus: elatis). 3.
  15. Kohtuotsuse täitmisel arvestada väljamõistetud elatis lapse kohta ümber vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisele (31,91% kuupalga alammäärast ühele lapsele).
  16. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
  17. Apellatsioonkaebus rahuldada.
  18. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  19. A.V. , J.V. ja O.V. (hagejad) esitasid 14.03.2017 K.V. i (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldused. Kuna kostja esitas nõuetele vastuväited, lõpetas Pärnu Maakohus 04.04.2017 määrustega maksekäsu kiirmenetlused ning andis hagejate nõuded kostja vastu elatise summas 200 eurot saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus liitis avaldused ühte menetlusse. 02.05.2017 maakohtule esitatud hagiavalduses palusid hagejad kohustada kostjat tasuma hagejatele igakuist elatist kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (
  20. aastal 235 eurot kuus). Menetluse käigus nõustusid hagejad kuni 02.10.2019 (s.o kuni kostja vanim laps saab täisealiseks) elatisega suuruses 218 eurot lapse kohta kuus. 2 Hagiavalduse kohaselt elab kostja alates 30.04.2017 hagejatest ja nende seaduslikust esindajast (emast) eraldi. Kostja ei ole piisavalt panustanud laste ülalpidamisse.
  21. Kostja väitel on tal võimalik maksta elatist igale lapsele 100 eurot kuus. Kostja sissetulek on normtöötundide korral 823,74 eurot kuus ja kostjal on peale hagejate veel üks alaealine laps. Elatise summa määramisel tuleb arvestada riiklike toetustega ning asjaoluga, et mitme lapsega peres on kulud lapse kohta väiksemad. Kostja on maksnud lastele elatist, andnud taskuraha, maksnud majapidamise elektrikulud ja hageja O. V telefonikulud. MAAKOHTU LAHEND
  22. Tartu Maakohus rahuldas
  23. oktoobri 2017 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt alates
  24. oktoobrist 2017 välja elatise igale hagejale 150 eurot (kuid mitte vähem kui 31,91% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise nõude alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on X AS esitatud palgaandmete järgi kostja kuue kuu keskmine palk olnud 1178 eurot kuus. Kostjal on peale hagejate veel üks alaealine laps. Kui kostja sissetulek jagada viiega – 1178,35 ÷ 5 = 235,67 eurot, siis selline summa ei taga kostjale enda tavapärast ülalpidamist ja asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kaalunud poolte varalist seisundit, kohustusi ning arvestanud laste vajadusi ja tegelikke kulutusi lastele, on antud juhul põhjendatud arvesse võtta riigi makstavat peretoetust, mis kolmelapselisele perekonnale on 500 eurot kuus. Kohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista iga lapse kasuks elatis 150 eurot (kuid mitte vähem kui 31,91% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuus alates 11.10.
  25. Ajavahemikus 02.05.–11.10.2017 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb elatis jätta välja mõistmata, kuna kostja on võtnud osa laste ülalpidamisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
  27. oktoobri 2017 otsuse tühistamist osas, millega jäeti tagasiulatuv elatise nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni rahuldamata ja mõisteti kostjalt elatis välja alates
  28. oktoobrist 2017, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt igale hagejale välja elatis 150 eurot (kuid mitte vähem kui 31,91% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuus alates
  29. märtsist 2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nimetab kohus menetluse perioodi ebaõigesti tagasiulatuvaks perioodiks. Perekonnaseaduse (PKS) § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad ei ole tagasiulatuva elatise nõuet esitanud. Lisaks on kohus ekslikult pidanud hagi esitamise kuupäevaks 02.05.2017, kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 2 järgi on selleks avalduste esitamine maksekäsu kiirmenetluses, s.o 14.03.2017; 2) ei ole kohus põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta jõudis järeldusele, et ajavahemikus 02.05.–11.10.2017 tuleb elatis jätta välja mõistmata. Kostja ei ole menetluse ajal maksnud elatist summas, mille kohus välja mõistis, s.o 150 eurot kuus lapse kohta. Hagejate ema esitas pangaväljavõtted, millest nähtus elatise osaline tasumine. Ka kostja tõi oma 16.07.2017 vastuses välja tasutud summad. Kostja on menetluse ajal teinud hagejate heaks 3 kulutusi 2045,43 euro ulatuses (elatis ja elektrienergia maksed). Perioodi 14.03.–11.10.2017 elatisvõlgnevus moodustab 1365,86 eurot. Õigusselguse huvides oleks piisanud, kui kohus oleks kinnitanud, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõiki kostja tasutud summasid.
  30. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) nõustub kostja apellatsioonkaebusega osas, milles hagejad taotlevad maakohtu otsuse resolutsiooni p 7 tühistamist. Kostja ei nõustu aga taotlusega teha uus otsus, millega mõistetaks kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisest. Hagejad ei taotlenud hagiavalduses elatise väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduste või hagiavalduse esitamisest ning kohus on vastava nõude osas seisukoha võtmisel väljunud nõude piiridest, rikkudes TsMS §
  31. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 70 lg 1 sätestas, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus vastavasisulist sätet ei sisalda. Ka ei tulene menetlusnormidest elatise väljamõistmise aeg. Seepärast on elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest vajalik esitada kohtule vastav taotlus, mida hagejad teinud ei ole; 2) esitasid hagejad maksekäsu kiirmenetluse avaldused 14.03.2017, kuid kostja elas hagejatega koos kuni 30.04.2017 ja osales laste kasvatamises. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eestkätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi hagejad väidavad, et kostja ei osalenud kooselu ajal laste kasvatamises, ei ole nad esitanud vastavaid tõendeid. Kostja ostis kooselu ajal perekonna ühiseks tarbeks toiduaineid, tasus tarbitud teenuste (sh elekter) eest, andis lastele taskuraha jpm. Seega tuleb hagejate välja toodud summast 1364,86 eurot maha arvata 310,43 eurot (märtsi ja aprilli eest vähemtasutu); 3) tasub kostja praeguse ajani hageja U. O. V telefoniarved summas 7 eurot kuus. Kostja on seda märkinud 16.06.2017 menetlusdokumendis ja hagejad ei ole sellele vastu vaielnud. Seega tuleb hagejate arvutusest maha arvata 42 eurot (telefonimaksed alates maist). Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja ei osalenud kooselu ajal laste ülalpidamises, siis tuleb hagejate arvutusest maha arvata 56 eurot (telefonimaksed alates 01.03.2017); 4) esitasid hagejate seaduslik esindaja ja kostja
  32. a kohta abikaasade ühisdeklaratsiooni, mille alusel sai hagejate seaduslik esindaja enda kasutusse tagastatud tulumaksu 1035,75 eurot. Summa kujunes põhiliselt kostja tulu arvelt, kuivõrd kostja
  33. a tulu oli 20 087,05 eurot ja hagejate seadusliku esindaja tulu 1421,51 eurot. Hagejate emal oli võimalik kasutada kostja osa tulumaksutagastusest laste ülalpidamiseks. Kostja ei toonud seda maakohtus esile põhjusel, et hagejad ei nõudnud elatist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduste esitamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustasid maakohtu otsuse hagejad, kes paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata elatise nõude alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
  35. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. 4 Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagejate elatise nõude alates hagi esitamisest 14.03.
  36. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt elatise katteks tasutud summasid alates 14.03.
  38. Pärnu Maakohtu 04.04.2017 määrustest, millega lõpetati maksekäsu kiirmenetlused ja anti hagejate nõuded elatise saamiseks üle Tartu Maakohtule, nähtub, et hagejad esitasid elatise nõude 14.03.
  39. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seetõttu on põhjendatud hagejate seisukoht, et elatis tuleb nende kasuks välja mõista alates 14.03.
  40. Eeltoodud seisukoht järeldub ka PKS §-st 108, milles on sätestatud, et õigustatud isik saab nõuda tagasiulatuvat elatist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna hagejate tahe saada elatist alates 14.03.2017 nähtub maksekäsu kiirmenetluste avaldustest, siis on ekslik kostja seisukoht, et hagejad ei ole kindlaks määranud tähtaega, millest alates nad elatise väljamõistmist taotlesid. Maakohtu seisukoht, et elatise nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on käsitletav tagasiulatuva elatise nõudena, ei ole kooskõlas PKS §-s 108 sätestatuga.
  41. Maakohus leidis otsuse p-s 16 lakooniliselt, et elatise nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja on osa võtnud hagejate ülalpidamisest. Selline maakohtu põhjendus ei vasta TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele ega ole kooskõlas ka poolte seisukohtadega. Hagejad kinnitasid apellatsioonkaebuses, et lähtudes igakuulise elatise suurusest 150 eurot, on kostja tasunud perioodi eest 14.03.2017 kuni 11.10.2017 elatist vähem kokku 1365,86 eurot. Kostja on nimetatud elatise võlgnevuse summa vaidlustanud osaliselt. 9.
  42. Kostja leiab, et kuna ta elas kuni 30.04.2017 hagejatega koos ning seetõttu tuleb 1365,86 eurost arvata maha 310,43 eurot, s.o märtsi ja aprilli eest vähemtasutud summa. Seejuures on kostja tuginenud PKS § 100 lg-le
  43. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Nimetatud sättest ei tulene, et lastega kooselamine välistab elatise nõude. Praegusel juhul nähtub hagejate arvestusest, et
  44. a märtsi ja aprilli eest on kostja tasunud vähem elatist 310,43 eurot ning kostja kohustuseks on tõendada, et ta on nimetatud ulatuses ülalpidamist andnud. Selliseid tõendeid kostja ei ole esitanud ning seetõttu puudub alus lugeda elatise nõue täidetuks 310,43 euro ulatuses. 9.
  45. Kostja on tasunud hageja 3 telefoniarved summas 7 eurot kuus ning seetõttu leiab kostja, et 1365,86 eurost tuleb maha arvata 56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja nimetatud vastuväide on tõendamata. Kostja on küll nimetatud väite esitanud 16.06.2017 menetlusdokumendis, kuid ebaõige on seisukoht, et hagejad ei ole sellele vastu vaielnud. Apellatsioonkaebuses esitatud arvestusest nähtub selgelt, et hagejad ei ole kostja nimetatud väitega nõustunud. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks tehtud tõendatud kulutustega on hagejad nõustunud ning hageja 3 eest telefoniarvete maksmist kinnitavaid tõendeid ei ole kostja esitanud. 9.
  46. Kostja vastuväite kohaselt esitasid kostja ja hagejate seaduslik esindaja (laste ema)
  47. a abikaasade ühise tuludeklaratsiooni, mille alusel sai laste ema endale tagastatud tulumaksu 1035,75 eurot ning seda asjaolu peab elatise väljamõistmisel arvestama. Kostja kinnitas ühtlasi, et tegemist on uue asjaoluga, millele ta maakohtu menetluses ei tuginenud ja 5 seda põhjusel, et hagejad ei nõudnud elatise väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 4 peab pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et kostja tuginemine ülalmärgitud uuele tõendamata asjaolule ei ole lubatav, kuna kostjal puudusid takistused selle esitamiseks maakohtu menetluses. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta.
  48. Lähtudes hagejate taotlusest jätab ringkonnakohus menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.