← Eesti

2-18-2873/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2873 Tsiviilasi T.S. ja E.S. hagi R.S. vastu elatise väljamõistmiseks Hagi tagamise taotluse lahendamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. veebruari 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.S. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): R.S. (isikukood XXX) esindajad Vastustajad (hagejad):
  3. T.S. (isikukood XXX)
  4. E.S. (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja M.S.; lepinguline esindaja Gerli Luik RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. veebruari 2018 määrus osaliselt hagi tagamise korras väljamõistetava elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada R.S. ilt menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 150 euroni kummagi lapse kohta.
  7. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  8. Lugeda kohtumääruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.
  9. Rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt. 3.
  10. Kohustada hagi tagamise abinõuna R.S. t maksma T.S. le (isikukood XXX) elatist 150 eurot kuus alates
  11. veebruarist 2018 kuni tsiviilasjas nr 2-18-2873 lõpplahendi jõustumiseni. 3.
  12. Kohustada hagi tagamise abinõuna R.S. t maksma E.S. le (isikukood XXX) elatist 150 eurot kuus alates
  13. veebruarist 2018 kuni tsiviilasjas nr 2-18-2873 lõpplahendi jõustumiseni. 3.
  14. Elatis tuleb maksta iga kuu
  15. kuupäevaks M.S. kontole XXX SEB pangas selgitusega „elatis“. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 390 lg 1 teine lause). ASJAOLUD
  16. T.S. ja E.S. (hagejad) esitasid
  17. veebruaril 2018 R.S. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa, kes elab eraldi ning osaleb laste ülalpidamises ebaregulaarselt ja ebapiisavalt elatist makstes. Ka ei täida kostja ülalpidamiskohustust õigel ajal, millega on kostja kohustatud isikuna rikkunud laste ülalpidamiskohustust. Pooled ei ole jõudnud kohtuväliste läbirääkimiste käigus kokkuleppele igakuise elatisesumma ja tasumise aja osas. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimumsummas ja elatise sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraga. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks. Hagejad palusid kohustada kostjat maksma hagejatele elatist igakuiselt
  18. kuupäevaks kummalegi hagejale 250 eurot, kokku summas 500 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates hagiavalduse esitamisest, s.o
  19. veebruarist 2018, kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning vabastada hagejad hagi tagamiseks tagatise andmise kohustusest.
  20. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja vähendada määratavat elatist perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel alla seaduses sätestatud miinimumi. Kostjal on uues peres kasvamas laps, lisaks on perre
  21. aastal sündimas veel üks laps. Kostja netosissetulek on 1000 eurot kuus ja kostja on vastavalt majanduslikule suutlikkusele oma ülalpidamiskohustust täitnud, sh tasunud jaanuaris ja veebruaris 2018 kokku 200 eurot. Kostjale kuulub korter Jõgeval ja auto väärtusega 300 eurot. Hagejate nõutava 500 euro väljamõistmisel oleksid kahjustatud nii kostjaga elava (kolmanda) lapse, kui ka kostja enese tavaline ülalpidamine, samuti kostja ülejäänud pere ülalpidamine. Kostja tasub hetkel korteriühistu kaudu kommunaalmakseid ca 170-180 eurot kuus, kodulaenumakseid ca 66 eurot kuus, Telia, telefoni, kütuse ja elektri peale kulub kokku ca 100 eurot kuus, lisaks kulutused toidule, riietele ja muudele esmavajadustele. Hagejate seaduslik esindaja ei ole toonud esile, et temale laekuvad hagejatele makstavad lastetoetused, mida peabki eelduslikult hagejate ülalpidamiseks kasutama. Samuti ei ole hagiavalduses arvestatud sellega, et hagejad on kaks korda kuus reedest pühapäevani kostja juures, st kostja ülalpidamisel vähemalt 1/5 ajast kuus. 2 nr Kostja on nõus tasuma elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus. MAAKOHTU SEISUKOHT
  22. Tartu Maakohus rahuldas
  23. veebruari 2018 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas hagi tagamise abinõuna kostjat maksma kummalegi hagejale elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates käesoleva määruse tegemisest kuni tsiviilasjas nr 2-18-2873 lõpplahendi jõustumiseni. Elatis tuleb maksta iga kuu
  24. kuupäevaks M.S. kontole nr XXX SEB pangas selgitusega „elatis“. Maakohtu põhjenduste kohaselt eeldades esitatud andmete õigsust, on kostja oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust rikkunud. Kuna pooled ei ole kohtuväliselt läbirääkimiste tulemusena igakuise elatisesumma ja täitmise aja osas ühisele seisukohale jõudnud, on põhjendatud menetluse ajaks reguleerida seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustada kostjat menetluse ajal maksma lastele elatist. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 on alates
  25. jaanuarist 2017 kehtestatud kuutasu alammääraks 470 eurot, Vabariigi Valitsuse määrusega nr 189/ 21.12.2017 on kehtestatud töötasu alammääraks alates 01.01.2018 500 eurot. Seega alates
  26. jaanuarist 2018 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 250 eurot kuus. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole teada PKS § 102 lg 2 mõistes mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks alust kostjalt väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud elatismiinimumi. Eeltoodu alusel kohustas maakohus hagi tagamise abinõuna kostjat maksma hagejale elatist 250 eurot kuus kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  27. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
  28. veebruari 2018 määrus tühistada. Kostja leidis, et maakohtule ei ole avaldatud kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid. Hagi tagamine paneb kostja ja tema pere väga raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal on uues peres kasvamas laps E.S., kelle ema on L.A. Samuti on kostja perre sündimas veel üks laps, eeldatava sünnikuupäevaga
  29. juunil
  30. Seega on kostja hinnangul antud asjas olemas PKS § 102 lg 2 alused elatise vähendamiseks alla miinimumi ja seda arvestusega, et kostja teised lapsed ei jääks varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja uues peres kasvavad veel kolm alaealist last L.A. varasemast kooselust, kes on samuti kostja faktilisel ülalpidamisel. Kostja netosissetulek on 1000 eurot kuus. PKS § 102 lg 2 aluse esinemist peaks arvestama juba hagi tagamise staadiumis ja sellele on viidanud ka maakohus hagi tagamise määruses. Hagejate seaduslik esindaja ei teavitanud kohut asjaolust, et kostjal on veel üks laps, kes jääks vähem kindlustatuks, kuigi see asjaolu on hagejate seaduslik esindaja teada. Kostja on elatist vastavalt oma võimalustele tasunud ja see on ka kohtumääruses esile toodud. Kostja palus vähendada elatise summat kokku 200 euroni kuus. 3
  31. Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt elatise nõude ja ka hagi tagamise taotluse lahendamisel veel sündimata last ei arvestata. Ei ole teada, kas sündimata laps põlvneb kostjast või mitte (sünniakt ja isadusekanne puudub). Kostjal puudub tema elukaaslase kolme lapse osas ülalpidamiskohustus, kuna kostja ei ole nende bioloogiliseks isaks ja sellekohased isadusekanded registris puuduvad. Seega ei saanud maakohus seesuguseid asjaolusid hagi tagamisel arvestada. Kostja on vastavalt
  32. veebruari 2018 kohtumäärusele
  33. märtsil 2018 tasunud elatise summas 500 eurot, mis näitab vastupidiselt kaebuses väidetule, et kostja on võimeline määruses ja seaduses sätestatult miinimum elatist tasuma ja igakuiselt makstava elatise summa vähendamiseks alused ning põhjused puuduvad. Võimaliku elatise määra vähendamise küsimus lahendatakse tsiviilasjas kohtuotsusega, kuid mitte hagi tagamise otsustamisel. Kohus on õiguspäraselt lähtunud kaevatavas määruses hagi tagades PKS § 101 lg-s 1 toodud määrast ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 3 p 4 mõttest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb Tartu Maakohtu
  35. veebruari 2018 määrus tühistada osaliselt hagi tagamise korras väljamõistetava elatise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada kostjalt menetluse kestuse ajaks väljamõistetava elatise suurust 150 euroni kummagi hageja ülalpidamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  36. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagi tagamise korras on põhjendatud kohustada kostjat tasuma hagejatele elatist kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks kostjal tasuda kohtumenetluse vältel hagi tagamise korras elatist 250 eurot kuus kummalegi hagejale.
  37. Kostja taotleb hagi tagamise korras väljamõistetud elatise vähendamist 100 euroni kuus hageja kohta. Ringkonnakohus leiab, et ehkki kohus võtab alles asja sisulise läbivaatamise käigus lõpliku seisukoha küsimuses, kas ja millises ulatuses on alust vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust võrreldes PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määraga, on põhjendatud elatishagi menetluse kestuse ajaks määrata esialgse õiguskaitse korras tasutava elatise suuruseks 150 eurot kuus kummalegi hagejale. Siinkohal arvestab ringkonnakohus seda, et kostja netosissetulek on 1000 eurot kuus, tal on kolm last ning neljas laps on sündimas. Hagi tagamise korras kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetav 300 eurot kuus jätaks kostjale vahendeid enda ja oma teiste laste tavavajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kohustades kostjat tasuma hagejatele kohtumenetluse kestel elatist summas 150 eurot kuus hageja kohta, on võimalik vähemalt osaliselt rahuldada hagejate põhilisi vajadusi samal ajal kostjat liigselt majanduslikult koormamata.
  38. Käesolev määrus ei ole TsMS § 390 lg 1 alusel edasikaevatav Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Viivi Tomson 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.