Obsah (5)

§ 191§ 181§ 180§ 182§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-2374 Tsiviilasi Aleksandr Dak hagi Raivo Silla ja Kalev Si

§ 191lg 1).

1 ASJAOLUD

1. Aleksandr Dak (hageja) esitas
2. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule hagi Raivo Silla (kostja I) ja Kalev Silla (kostja II) vastu käsunduslepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 163,60 eurot ning seadusjärgse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks. Hageja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt moodustab taotleja sissetulek 15 eurot kuus. Taotleja igakuised kulutused on kulutused toidule 10 eurot ja püsikulutused 5 eurot. Taotleja kohustuste jääk on 16 000 eurot ning igakuise makse suurus 10-20 eurot. Taotlejal puudub vara. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus rahuldas
4. märtsi 2018 määrusega menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades hagejal hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 250 eurot tasumine osamaksetena. Kohus määras, et 30 eurot tuleb tasuda hiljemalt
5. aprillil 2018, ülejäänud riigilõiv 10 euro suuruste osamaksetena järgmise 22 kuu jooksul hiljemalt iga kuu
6. kuupäevaks. Maakohtu põhjenduste kohaselt ilmneb hagiavaldusest, et kostjad on
7. oktoobril 2016 tasunud hagejale dokumentidega tutvumise eest 200 eurot ja telefonikõnedega kaasnenud kulutuste hüvitamiseks 20 eurot, mis maksti hageja tuttava Kristina Korkka arveldusarvele, kes kandis need omakorda hageja vanglasisesele arvele. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et hageja käsutuses on rahalisi vahendeid, mis ei kajastu tema vabakasutuskontol või kantakse sinna osade kaupa. Kristina Korkka juba tehtud maksete põhjal on hagejal olemas sissetulek, mille arvel tasuda riigilõiv. Maakohus märkis, et riigilõivu võib kohustatud isiku eest tasuda ka teine isik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
9. märtsi 2018 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti

§-s 186 sätestatud kriteeriume taotleja majandusliku seisundi hindamiseks. Maakohus ei ole objektiivselt ja erapooletult hinnanud hageja majanduslikku olukorda ning on teinud menetlusabi taotluses esitatud andmete ja kogutud tõendite põhjal meelevaldseid järeldusi hageja sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta. Maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatult leidnud, et hagejal on olemas sissetulek, mille arvel tasuda riigilõiv. Hageja esitab oma majandusliku seisundi tõendamiseks vabakasutuskonto väljavõtted perioodi

1. jaanuar 2017 kuni
2. detsember 2017 ning
3. jaanuar 2018 kuni
4. märts 2018 kohta. Hageja soovib nendega tõendada, et tal puuduvad regulaarsed sissetulekud, mille arvelt oleks võimalik tasuda kohtu määratud maksegraafiku alusel riigilõiv. Konto väljavõtetelt nähtuvaid laekumisi Viktor Goliusovilt, Alla Jakobsonilt ja Efraim Shmuel Kotilt ei saa käsitleda hageja pideva sissetulekuna. Tegu on toetustega rahvuskaaslastelt, mida hageja ei ole ise küsinud ning mille maksmist ta ei saa isikutelt nõuda. Kristina Korkka ei ole hageja pereliige, vaid sõbra tütar. Kristina Korkkal puudub mistahes kohustus hagejat rahaliselt toetada. Hagejale teadaolevalt ei ole Kristina Korkka majanduslik 2 seis hea ning hageja ei saa temalt nõuda, et ta toetaks hagejat suuremate summadega või tasuks riigilõivu osamakseid. Asjaolu, et kostja II tasus
5. oktoobril 2016 hageja vanglasisesele arvele edasikandmiseks Kristina Korkka arveldusarvele 220 eurot, ei tõenda, et hageja kasutuses oleks käesolevalt rahalisi vahendeid, mis ei kajastu tema vabakasutuskontol või kantakse sinna osade kaupa. Saadud summad on ka juba otsas. Hagejal ei ole teisi lähedasi isikuid, kes võiks tema eest riigilõivu osamakseid tasuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
7. märtsi 2018 määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab hageja menetlusabi taotluse ning vabastab hageja riigilõivu summas 250 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-18-
8. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5.

§ 181

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kuigi maakohus ei ole nimetatud eeldusi eraldi käsitlenud, peab maakohus menetlusabi taotluse osaliseks rahuldamiseks olema pidanud neid täidetuks. Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et

§ 181lg-s 1 sätestatud alused menetlusabi andmiseks on täidetud.

Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja on suuteline tasuma riigilõivu osamaksetena maakohtu määratud viisil. Hagejal puudub igasugune vara ning menetlusabi taotluse kohaselt on tema igakuine sissetulek 15 eurot. Asjaolu, et kostjad tasusid

1. oktoobril 2016 hagejale 200 eurot, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal on olemas rahalised vahendid riigilõivu maksmiseks käesoleval ajal. Hageja poolt määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõtetest nähtub, et hageja ei ole pärast
2. jaanuarit 2017 töötasu saanud ning tema sissetuleku moodustavad teistelt isikutelt saadavad rahalised vahendid. Vahemikus
3. september 2017 kuni
4. märts 2018 on hageja sissetulek olnud 150 eurot, millest on pärast nõuete fondi ja vabanemisfondi tarbeks toimunud kinnipidamisi alles jäänud 45 eurot. Ringkonnakohtul ei ole alust eeldada, et riigilõivu võiksid hageja eest tasuda teised isikud. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal ringkonnakohtu hinnangul sissetulek või vara, mille arvelt riigilõivu tasuda.

§ 180

lg 1 p 1 alusel tuleb hagejale anda menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel täies ulatuses – summas 250 eurot. Antud asjas ei esine

§ 182lg-2 sätestatud piiranguid menetlusabi andmiseks.

7. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 190

lg-le 4 kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 8.

§ 191lg-st 1 tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 3