Obsah (7)

§ 204§ 179§ 178§ 156§ 170§ 172§ 55

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi enetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja

§ 204lg-s 1 sätestatud edasikaebetähtaja möödumisel 20.

detsembril 2017 (

§ 179lg 3).

1. Halduskohtu
2. novembri
3. a määruse jõustumine tingis ühtlasi halduskohtu
4. oktoobri
5. a määruse jõustumise, kuna selle määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus tagastati ja määruse vaidlustamise tähtaeg oli möödunud. Haldusasjana nr 3-17-2061 registreeritud S. Bahtijarovi kaebuse menetlus oli sellega tervikuna lõppenud.
6. Tulenevalt

§ 178

lg-st 3 määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 156

lg 2 järgi kohtuotsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 435, 441, 446 ja 447 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lg-s 2 sätestatut. TsMS § 447 lg 1 sätestab piirangu, et pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna see on kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega ega ole vastuolus määruse olemusega, siis pole määruse teinud kohtul samuti õigust määrust muuta, välja arvatud juhul, kui selline õigus on ette nähtud vahetult seaduses. 12. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule pädevust enda jõustunud menetlust lõpetava määruse tühistamiseks ühelgi juhul. Vastupidi,

§ 179

lg 3 lubab järeldada, et jõustunud määruse muutmine või tühistamine on võimalik üksnes erandjuhtudel. Määruse teinud kohus saab parandada ilmse ebatäpsuse määruses, mis ei mõjuta lahendi sisu (TsMS § 447 lg 2) või teha täiendava määruse seni lahendamata jäänud küsimuse lahendamiseks (

§ 170lg 1).

Muul juhul on kohtu pädevus piiritletud pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatud taotluste lahendamisega (

§ 172lg 1).

Nende taotluste lahendamisel on kohtul õigus vajadusel tühistada oma menetlust lõpetav (veel jõustumata) lahend. 31. detsembrini 2017 kehtinud redaktsioonis nägi halduskohtumenetluse seadustik ette halduskohtu määruse vaidlustamise määruskaebusega selle esitamisega halduskohtule (

v.r § 204 lg 1) ning halduskohtu õiguse määruskaebus ise rahuldada (

v.r § 206 lg 4). Kuid määruse tühistamise õigus oli halduskohtul ka sel juhul üksnes 2 menetlusosalise esitatud määruskaebuse lahendamisel enne määruse jõustumist. Halduskohtu

1. jaanuari
2. a määruse andmisel selle olukorraga tegemist ei olnud.
3. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määrus ei toonud kaasa samas asjas
6. oktoobril 2017 ja
7. novembril 2017 tehtud jõustunud määruste õigusjõu lõppemist. Halduskohus on jämedalt eksinud, märkides
8. jaanuari
9. a määruse resolutsiooni p-s 1: „Tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2017 määrus.“ Seadusjõus oleva kohtulahendi tühistamine ei saa kehtiva õiguse alusel sellisel viisil toimuda. Jõustunud kohtulahendi tühistamine sama kohtu lahendiga, mis halduskohtu selgituste kohaselt ei ole ka edasikaevatav, oleks ilmses vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning seaks kahtluse alla kohtuliku kaitse võimalikkuse või vähemalt selle tõhususe ja ühes sellega ka kohtuvõimu autoriteedi.
10. Seega lahendas halduskohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel olukorras, kus S. Bahtijarovi kaebuse ja määruskaebuse menetlus oli juba lõppenud. Vastavalt oli taotlustel oluline puudus, mis takistas nende sisulist läbivaatamist – puudus menetlus, milles osalemiseks kaebaja menetlusabi taotles. Kuna puudus on olemuselt selline, et selle kõrvaldamine ei ole võimalik, siis tuli taotlused jätta läbi vaatamata vastavalt

§ 55lg-le 2.

Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu

1. jaanuari
2. a määrus kaevatavas osas ja teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata S. Bahtijarovi taotlused riigi õigusabi saamiseks ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
3. Ringkonnkohus märgib täiendavalt, et kui pärast halduskohtu
4. novembri
5. a määruse tegemist, selgus, et kaebaja on tegelikkuses teinud menetlustoimingu määruskaebuse menetlemist takistanud puuduse kõrvaldamiseks enne määruskaebuse tagastamist, siis kaebaja õiguste kaitseks tuli halduskohtul selgitada kaebajale, et ka ekslikul alusel tehtud määruse tühistamiseks tuleb see määruskaebusega vaidlustada. Sel juhul tõenäoliselt olnuks kaebajal võimalus esitada tähtaegne määruskaebus halduskohtu
6. novembri
7. a määruse tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3