Kriminaalasi nr 1-10-2519 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 15.01.2018) Kriminaalasja number 1-10-2519 T
§ 114
p 4, 5 järgi ja karistuseks mõistetud 13 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 järgi arvati Ramil Umjarovi eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2009-09.09.2009, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulus 12 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguskuupäevaks oli 11.12.
- Tartu Ringkonnakohtu 15.02.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2519 tühistati Viru Maakohtu 22.09.
- a kohtuotsus osaliselt, s.o Ramil Umjarovi süüditunnistamises
§ 114
p 5 järgi ning talle
§ 114
p 4, 5 järgi mõistetud karistuse osas.
§ 114p 5 järgi mõisteti Ramil Umjarov õigeks.
Ramil Umjarovit karistati
§ 114p 4 järgi 12 aastase vangistusega.
Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 23.02.2011. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.12.2009 ja lõpeb 11.12.2021.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 11.12.
- 07.12.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Ramil Umjarovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav Ramil Umjarovi vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kuna Ramil Umjarov on Siseministeeriumi 10.06.2016 otsusega 124/85 kohaldatud sissesõidukeeld 10 aastaks, ei teinud Tartu Vangla ettepanekut katseaja, käitumiskontrolli ja kohustuste määramiseks juhuks kui kohus otsustab Ramil Umjarovi vabastada, kuna väljasaatmise korral ei ole Ramil Umjarovil võimalik neid täita. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Ramil Umjarovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör märkis, et Tartu Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu isik, kelle suhtes on 10.06.
- a otsusega nr 1-24/85 kohaldatud riiki sissesõidukeeld 10 aastaks. Prokurör leidis, et isiku puhul on positiivne, et ta on osalenud vangistuse tööhõives, omandanud riigikeelt ning osalenud sotsiaalprogrammides. Negatiivseks pidas prokurör süüdimõistetu isikut ja kuriteo sooritamise asjaolusid. Tähelepanuta ei saa prokuröri arvates jätta asjaolu, et isikul on alkoholi tarbimisest tingitud vägivaldne käitumine, sest ta on kaks tapmist pannud toime alkoholijoobes. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Ramil Umjarovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ramil Umjarov avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda vaatamata sellele, et teda saadetakse kohe riigist välja. Kinnipeetav kahetses toimepandud kuritegusid ning selgitas, mismoodi on karistus teda mõjutanud. Vanglas on ta läbinud kõik programmid ja töötanud. Venemaal ei ole Ramil Umjarovil tuttavaid ega lähedasi, tuleb elu otsast alata. 2
(4)Kaitsja leidis, et vaatamata sellele, et prokuratuur ja vangla ei toeta Ramil Umjarovi vabastamist, võiks see siiski kõne alla tulla. Asjaolu, et Ramil Umjarovil ei ole Venemaal tuttavaid ega lähedasi ei ole kaitsja arvates takistuseks, et Venemaal kohaneda. Ramil Umjarov räägib vene keelt, tal on hea tervis, kutseoskused ja ta on võimeline leidma endale töökoha ja elamise. Kõige olulisem on see, et isiku suhtes on karistus oma eesmärgi täitnud. Ta on aru saanud teo raskusest, kahetseb seda. Oluline tegur kuritegude toimepanemisel oli alkohol, millega ta on võimeline toime tulema tänu läbitud programmidele. Kaitsja toetas Ramil Umjarovi vabastamist koos tema väljasaatmisega riigist. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Ramil Umjarov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Ramil Umjarovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused Ramil Umjarovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Karistuse kandmise ajal on tegeletud Ramil Umjarovi riskikäitumisega. Ramil Umjarov on läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ning töötanud majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Väidetavalt on Ramil Umjarov teadvustanud kuritegude toimepanemise põhjuseid ning tema motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on varasemaga võrreldes suurenenud. Vabanemise korral sooviks Ramil Umjarov asuda elama vanemate juurde, kus elas ka enne vangistust. Lisaks on Ramil Umjarov andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamiseks kui kohus seda vajalikuks peab. Kindel töökoht pärast vabanemist puudub, kuid Ramil Umjarov omab keevitaja kutset ning töökogemust, mis võimaldaksid tõenäoliselt töökoha leida. Ka kinnipeetava vanemad on valmis poega toetama. Kuigi Ramil Umjarovi elutingimused pärast vabanemist oleksid head ja võimaldavad seaduskuulekat elu alustada, tuleb Ramil Umjarovil tulenevalt siseministeeriumi 10.06.2016. a otsusest 1-24/85 pärast vabanemist Eestist lahkuda. Kinnipeetava suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu 10 aastaks, mille tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil Ramil Umjarov vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks. Ramil Umjarov avaldas kohtuistungil, et vaatamata sellele, et tal puudub Venemaaga igasugune side (tuttavad, elu- ja töökoht), on ta valmis Eestist lahkuma. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, ei pea kohus võimalikuks Ramil Umjarovit tingimisi enne tähtaega vabastada eelkõige tulenevalt Ramil Umjarovi varasemast elukäigust ning toimepandud kuriteo asjaoludest ja raskusest. Ramil Umjarovit on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Vanglakaristust kannab Ramil Umjarov teist korda. Varasemalt on Ramil Umjarovit karistatud nii vara- kui isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, sh eluvastase kuriteo- tahtliku tapmise eest. Käesolevat karistust kannab Ramil Umjarov taas eluvastase kuriteo- tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Kohus on seisukohal, et isiku, kes on korduvalt kandnud karistusena vangistust ja paneb seejärel toime uue raske kuriteo, s.o tapmise, 3
(4)vabastamine ligi 4 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele. Eelnevat arvesse võttes jätab kohus Ramil Umjarovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Ramil Umjarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.01.
- a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 15.01.
- a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 108 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Ramil Umjarovilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)