1-15-4521/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4521 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus Rainer Suurmetsa (ik 38009120345) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Rainer Suurmets ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Arvo Suubani poolt Rainer Suurmetsale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Mõista Rainer Suurmetsalt välja menetluskulu 60 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Rainer Suurmetsal tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 19.08.2015 otsusega mõisteti Rainer Suurmets süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.09.2013 ja lõppeb 28.09.
10. Viru Vangla esitas 26.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Suurmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Viru Maakohtu 06.02.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. R. Suurmetsal on 10 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta viiendat korda, millest järeldub, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu on toime pannud varavastaseid süütegusid materiaalse kasu saamiseks, olles mõjutatud narkootilise ainete tarvitamisest.
12. Positiivsena võib välja tuua, et R. Suurmets on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme –
13. a „Eluviisitreening“,
14. a „Corrigo taasühiskonnastavad tegevused“,
15. a „Eluviisitreeningu järeltegevused“ ja
16. a „Sotsiaalsete oskuste treeningu“. Samuti on R. Suurmets omandanud hommikusöögiteenindaja ja puidupingioperaatori erialad, läbinud 2015 –
17. a SRS osakonna ning töötanud vanglas erinevatel majandustöödel. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel elukoht. Siiski ei kaalu maakohtu hinnangul nimetatud asjaolud üles majanduslikust toimetulekust ja narkootiliste ainete tarvitamisest tulenevaid võimalikke riske.
18. Enne vangistust oli kinnipeetava püsivaks sissetulekuks töövõimetuspension. Kuriteod pani ta toime majandusliku kasu saamiseks ning seeläbi narkootiliste ainete ostmiseks. Kuigi isikule on vabanemisel garanteeritud töökoht OÜ-s S., on tal tasumata nõudeid ligikaudu 11 000 euro ulatuses, mis maakohtu hinnangul mõjub isiku majanduslikule toimetulekule negatiivselt ning püsib oht, et isik taas majanduslike raskuste ilmnemisel materiaalse kasu saamiseks paneb toime varavastase süüteo. Süüdimõistetul puuduvad lähedased, kes teda moraalselt ja materiaalselt vajadusel toetaksid. R. Suurmetsa suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavad isikud, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Lisaks on süüdimõistetu narkosõltlane, kes on küll vangistuses läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammid ja SRS osakonna, kuid kes on varem olnud metadoon-asendusravil, kuid hiljem asunud uuesti narkootilisi aineid tarvitama. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole maakohus veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab maakohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastamist. Esitatud määruskaebused
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Suurmetsa kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus ei ole hinnanud KarS § 76 lg-s 4 toodut kogumis, jättes arvestamata süüdimõistetud iseloomustavad asjaolud, keskendudes vaid R. Suurmetsa varasemale elukäigule. 2
20. Kohtumäärusest nähtub, et R. Suurmetsa õiguskuulekusele ja uue kuriteo riskile antud hinnang rajaneb süüdimõistetu varasemat käitumist iseloomustavatel asjaoludel. Maakohtu põhjendused lähtuvad ekslikust eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Korduvkaristatus võib küll olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid samas tuleks arvestada ka seda, et ennetähtaegsel vabastamisel säiliks riigipoolne kontroll ja õiguskuulekale käitumisele suunamine katseaja jooksul. Tagasipöördumine normaalse elu juurde oleks toimuva kontrolli tulemustes oluliselt tõhusam, kui näiteks juhul, mil isik oma karistusaja lõpuni kannab ja vabaneb igasuguse kontrollita.
21. Süüdimõistetu käitumist vangistuse kandmise ajal iseloomustab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangistuses on varem töötanud juuksurina, majandustöödel koristajana, köögitöölisena. On läbinud katlakütja kursused ja hommikusöögiteenindaja õppe. Käesoleval ajal viibib avavanglas, töötab väljaspool vanglat.
22. R. Suurmetsa elutingimused vabanemise korral kindlustavad võimaluse jätkata eluga seaduskuulekalt. Maakohus on üle tähtsustanud tasumata nõuetest tulenevaid riske. Varasem töökogemus ja omandatud erialad parandavad oluliselt tema võimalusi tööturul. Isikul on vabanemisjärgne elukoht ja võimalus saada töövõimetuspensioni. Esialgse toimetuleku kindlustaksid ka vabanemisfondi kogutud vahendid. Peale selle on R. Suurmetsal garanteeritud töökoht.
23. Riskitegurite hindamisel ei võtnud maakohus arvesse asjaolu, et süüdimõistetu viibib vangistuses pikka aega – alates 30.09.
24. Karistuse kandmise ajal on R. Suurmets läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Varasemast narkootikumide tarvitamisest tulenevaid riske on täiendavalt võimalik maandada KarS § 75 lg 2 p 21 alusel määratava lisakohustusega.
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu R. Suurmets, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
26. Hoolimata sellest, et R. Suurmets on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on ennatlik järeldada, et vangistuse täies ulatuses lõpuni kandmine vähendaks retsidiivsusriski tõhusamalt, kui kinnipidamiskohas juba läbitud rehabilitatsiooniprogrammid ja kriminaalhoolduse raames kohaldatav järelevalve. Samuti on R. Suurmetsal täies mahus läbitud individuaalne täitmiskava. Maakohus on jätnud välja toomata, et R. Suurmets viibib avavanglas, töötades väljaspool kinnipidamiskohta OÜ-s L. ning käies ka ilma igasuguste rikkumisteta järelevalveta väljasõitudel. Seega võiks kriminaalhooldus R. Suurmetsale positiivselt mõjuda, kuna süüdimõistetu tuleb avavangla tingimustes hästi toime.
27. R. Suurmetsal on tõepoolest palju tasumata rahalisi kohustusi. Samas töötab ta hetkel miinimumpalga eest, kuid vabanedes oleks tal võimalik tunduvalt rohkem teenida ning temal lasuvaid kohustusi kiiremini täita.
28. R. Suurmets tunnistab, et ta on narko-sõltlane, kuid ta on motiveeritud enda probleemiga tegelema. Süüdimõistetu teeb kõik endast oleneva, et narkootilisest ainest ja kriminaalsest tutvusringkonnast eemale hoida ning selles osas aitaks teda palju kriminaalhooldus.
29. Erinevalt maakohtust leiab R. Suurmets, et tal on olemas toetav lähivõrgustik endise ämma näol, kelle juurde asub ka vabanemise korral elama. Ringkonnakohtu järeldused
30. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Suurmetsa vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist. 3
31. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning R. Suurmetsa ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, leides, et käesoleval juhul ei kaalu R. Suurmetsa positiivselt iseloomustavad asjaolud üle tema majanduslikust toimetulekust ja narkootiliste ainete tarvitamisest tulenevaid võimalikke riske. Nimelt on ka värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks R. Suurmets tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
32. Kriminaalkolleegium ei eita, et R. Suurmetsa iseloomustamiseks on võimalik välja tuua väga palju positiivset (vt käesoleva määruse p 4). Ühtlasi tuuakse määruskaebustes välja, et R. Suurmets viibib ilma igasuguste rikkumisteta avavanglas, kuid hinnates R. Suurmetsa isikut ja varasemat elukäiku, ei ole avavanglas viibimine sedavõrd kaalukas asjaolu, mis tingiks R. Suurmetsa ennetähtaegse vabastamise. Nimelt ei ole siiski võimalik mööda minna asjaolust, et R. Suurmetsa on korduvalt üritatud läbi erinevate kriminaalkaristuste (sh ka läbi korduvate vabadusekaotuslike karistuste) õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Kriminaalkolleegium hindab küll R. Suurmetsa pingutusi narkootilise aine sõltuvuseks vabanemiseks, kuid samas on süüdimõistetu ka varasemalt üritanud enda sõltuvusprobleemiga tegeleda, kuid sellest hoolimata on asunud taas narkootilisi aineid tarvitama. Ühtlasi on R. Suurmetsa poolt toime pandud kuriteod olnud peamiselt varavastased ning need on ajendatud R. Suurmetsa sõltuvusprobleemidest. Seetõttu on maakohus õigustatult leidnud, et eksisteerib oht, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub R. Suurmets taas toime panema varavastaseid kuritegusid. Eeltoodud ohtu suurendab ka asjaolu, et R. Suurmetsal on tasumata rahalisi nõudeid summas 10 988 eurot.
33. R. Suurmets ei ole hoolimata varasemalt mõistetud korduvatest karistusest ning kinnipidamiskohas viibimistest vajalike järeldusi teinud, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et R. Suurmets oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole R. Suurmetsa ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.02.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
35. R. Suurmetsa kaitsja vandeadvokaat A. Suuban taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot R. Suurmetsa kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4