Obsah (11)

§ 424§ 76§ 65§ 68§ 83§ 121§ 199§ 64§ 75§ 57§ 56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11714 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kr

§ 424

järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. veebruari 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Ingar Orava (ik 38812145718) vandeadvokaat Kalju Kutsar, apellatsioon kaitsja RESOLUTSIOON
2. Jätta süüdistatava Ingar Orava kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari apellatsioon Tartu Maakohtu
3. veebruari 2018 otsuse peale läbi vaatamata.
4. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ingar Oravale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
5. Välja mõista Ingar Oravalt Eesti Vabariigi kasuks 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Kalju Kutsarile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohus
8. veebruari 2018 lühimenetluses tehtud otsusega tunnistas Ingar Orava süüdi

§ 424järgi ja karistas teda 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 1 aasta.

§ 76

lg 8 ja

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust I.

Oravale Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra. I. Oravale mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva vangistust.

§ 68lg 1 lausel arvestati I.

Orava eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise ajaks loeti 14. november 2017. Lisaks konfiskeeriti

§ 83lg 1 alusel I.

Oravale kuuluv sõiduauto. Samuti lahendati kriminaalmenetlusega seotud kulud. 2. Maakohus tunnistas I. Orava süüdi

§ 424(alates 1.

novembrist 2017

§ 424lg 2) järgi selles, et tema 21.

oktoobril 2017 kella 00:15 paiku Põlva maakonnas Valgjärve vallas Pikajärve külas juhtis tahtlikult sõiduautot Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 1,84+/-0,06 mg/g. Sellega rikkus I. Orav liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid.

1. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist I. Oravale mõistetud karistuse osas. Maakohtu seisukoht karistuse osas oli järgmine. I. Oravat on korduvalt, sealhulgas kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistusregistri õiendi kohaselt on I. Oravat karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, samuti on ta teinud üldkasulikku tööd ja kandnud reaalset vangistust. Viimati karistati I. Oravat Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 199

lg 2 p 8 järgi

§ 64lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

1. augustil 2017.a vabastati I. Orav Tartu Maakohtu
2. novembri 2016.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni
3. märts 2018.

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele lisaks kohutati teda muuhulgas mitte tarvitama alkoholi. I. Orav vabanes vangistusest

1. septembril
2. I. Orav ei ole kohtu usaldust õigustanud ja on pannud katseajal toime uue kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis veidi enam kui kuu aega pärast tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanemist. I. Orav on näidanud oma käitumisega selgelt üles üleolevat suhtumist nii õiguskorda, liikluseeskirjadesse kui ka kaasliiklejate ohutusse. I. Orav, kellel tuvastati veres etanooli 1,84 ± 0,06 mg/g kohta ning kes enda sõnul sai aru, et ta on alkoholijoobes ning pidi sellest lähtuvalt ka aru saama, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida, eiras talle politsei poolt antud peatumismärguannet ning asus politseipatrulli eest põgenema. Sellest sai alguse küllaltki märkimisväärse ajalise pikkusega tagaajamine, mis sai lõpu Ala-Teoste talu lähedal asuval põllul, kus autost väljunud I. Orav jätkas küll politseinike eest põgenemist, kuid saadi siiski kätte. Põgenedes politsei eest, ületades kiirust, pimedal ajal, mööda käänulisi ja kitsaid teid ning olles seejuures alkoholijoobes, seadis I. Orav ohtu mitte ainult enda elu ja tervise vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Seega on kõike eelnevat arvestades I. Orava süü suur. Seega oleks põhjendatud karistuseks mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra. Kuna kohus loeb

§ 57lg 1 p 3 alusel I.

Orava karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kohus konfiskeerib ka sõiduki, siis on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras. Kohus leidis, et kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Olukorras, kus I. Oravale on eelnevalt antud karistuse kandmiseks kergemaid võimalusi ja teda on ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ent see ei ole teda õiguskuulekusele suunanud, on ainsaks võimaluseks reaalse vangistuse kohaldamine. APELLATSIOON 4. Apellatsioonis palub kaitsja tühistada kohtuotsuse karistuse osas ning vähendada vastavalt kandmisele kuuluvat liitkaristust. 2 2018. a on kohtud mõistnud

§ 424järgi vangistusi 3-10 kuuni.

Seega on I. Orava karistus tunduvalt raskem tavapäraselt samaliigiliste tegude eest mõistetavatest karistustest. Maakohus motiveeris I. Orava karistust sellega, et viimast on korduvalt karistatud

§ 424järgi.

Nii see tõepoolest on, ent arvestama peaks, et õiguserikkumised on toime pandud aastaid tagasi. Väärteo eest mõistetud karistus on aga sootuks kustunud, mistõttu sellele viitamine ei ole lubatav. I. Orav kahetses tegu, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud kõikide tähtsust omavate asjadega ja on viidanud kustunud karistustele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus, hinnates esitatud apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 5.
2. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. 5.
3. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et I. Orav on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise kuriteo. Nimetatud osas ei ole apellatsioonimenetluses otsust vaidlustatud. 5.3 Apellatsioonis taotletakse, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse I. Oravale mõistetud karistuse osas. Kaitsja hinnangul ei ole kohus arvestanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja on viidanud kustunud karistustele. 5.3.1 Apellatsioonikohus ei nõustu I. Orava karistust vähendama. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. 5.3.2 Riigikohus on oma lahendis number 3-1-1-6-17 selgitanud karistuse mõistmise viisi. Selle selgituse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mille põhjal saadetakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 5.3.3 Vastavalt

§ 56lg 1 esimesele lausele on karistuse alus isiku süü.

Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse – suurem süü toob kaasa ka raskema karistuse. Maakohus on otsuses märkinud, et peab I. Orava süüd keskmisest suuremaks, millega ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendustel nõustub. 3 5.3.4 Kohtuotsusest nähtub, et karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmises määras põhjendas maakohus seda muuhulgas I. Orava kahetsusega ja raskendavate asjaolude puudumisega. Ringkonnakohus ei näe seega ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust I. Oravale kergema karistuse mõistmiseks. Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks korduvalt kriminaalkorras karistatud I. Orava karistusliigiks peaks olema just vangistus. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt samaliigilise kuriteo eest karistatud. Teda on karistatud nii reaalse vangistusega, kui ka karistust asendatud üldkasuliku töö ja tingimisi vangistusega. See ning tingimisi ennetähtaegne vabastamine eelmise karistuse kandmiselt, ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud. Vastupidi, I. Orav pani uue kuriteo toime juba kuu aega pärast tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui talle oli muuhulgas pandud lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Katseajal toime pandud kuritegu iseloomustab I. Orava suhtumist õiguskorda. 5.3.5 Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus on arvestanud I. Orava kahetsust ja muid karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid ning ringkonnakohtu hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav, pole alust väita, et maakohus on karistuse mõistmisel hälbinud karistuse mõistmise printsiipidest. Lisaks on alusetu kaitsja väide, nagu oleks kohus I. Oravale karistust mõistes arvestanud kustunud väärteokaristusega

1. jaanuarist 2011, sest maakohtu otsuses ei ole karistust mõistes arvestatud väärteokaristusi.
2. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellatsiooniga taotletakse karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist, siis saab järeldada, et apellatsioonil puudub ilmselt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega ning see tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
3. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 3 tundi. Kokku soovib vandeadvokaat tasu 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot). Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Vandeadvokaat on taotletava tasu arvestamisel jätnud tähelepanuta, et kriminaalasja arutamine toimub lühimenetluses, mis on lihtmenetluse üks vorm. Määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg 4 näeb aga ette, et määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Taolist piirangut arvestades ja kaitsja märgitud toimingud vajalikuks hinnates tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 100 eurot. § 1 lg 10 järgi kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Kuna advokaadibüroo Valge&Uiga on käibemaksukohustuslane, lisandub kaitsjatasule käibemaks 20 eurot. Menetluskulu 120 eurot tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista I. Oravalt. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau