1-15-6703/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6703 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus süüdimõistetu Alexander Bashmakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alexander Bashmakovi (Bashmakov; isikukood 38207170332) kaitsja Monica MeristoDmitrijev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 02.09.2015 kohtuotsusega karistati Alexander Bashmakovi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 5 aasta 2 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 29.04.2015 ning karistusaja algust arvestati alates 29.04.
5. Karistuse kandmise lõpp 29.06.
6. Maakohtu määrus
7. Viru Maakohtu 01.02.2018 määrusega jäeti A. Bashmakov vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
8. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud, viimased kaks kuritegu on seotud narkootikumide suures koguses omamisega. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas küll elukoht ja toetav perekond, kuid isiku suhtes on PPA teinud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks 08.10.2017 (otsus nr 15.3-3.4/2017/7590-1) koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Seoses sellega palub vangla tema suhtes KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamist, kuna isik on Eesti Vabariigist väljasaadetav. 2.
9. Maakohus pidas positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja riigikeele õppimisega. Samas puudus maakohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. A. Bashmakov pani toime esimese raskusastme narkokuriteo, käideldes suurt kogust narkootilist ainet. Isik oli ka varasemalt analoogse kuriteo eest süüdi mõistetud. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole maakohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Maakohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. 2.
10. Maakohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Isik käitles suures koguses narkootilisi aineid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. 2.
11. Kuna maakohus tuvastas, et isik ei sobi kriminaalhooldusele ning teda ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada, siis ei saa kohus ka kohaldada KrMS § 426 lg
12. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 01.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse, vabastada A. Bashmakov tingimisi ennetähtaegselt ning kohaldada KrMS § 426 lg-t
14. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on jätnud kõrvale kõik positiivsed asjaolud ning on alusetult asunud seisukohale, et A. Bashmakovi suhtes ei saa kohaldada KrMS § 426 lg-t
15. Süüdimõistetu on nõus enda välja saatmisega ja kaebuse esitaja leiab, et põhjuslik seos sobivusega käitumiskontrollile ja väljasaatmisega puudub. Vabastamise põhjused on otsitud. Väljasaatmisel ei kujutaks isik enam ohtu Eesti riigile. Maakohus ei ole arvestanud, et uue kuriteo toimepanemise risk on ainult 12%. Samuti ei ole maakohus arvestanud vangla ega prokuröri arvamust. Ei pea olema mingeid erandlikke asjaolusid ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et A. Bashmakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
17. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata, vaid märgib üksnes järgnevat. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette, et tegemist on põhjendamata määrusega, tegemist on otsitud põhistustega ning maakohus eeldab, et ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et maakohus on lähtunud konkreetsest isikust, analüüsides KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid kogumis. See, et süüdimõistetu ei nõustu maakohtu põhistusega, ei tähenda, et need oleksid otsitud. Vangla iseloomustusest tulenevalt soovib isik vabaneda samale aadressile, kus ta elas enne vangistust 2 ehk seda ei saa lugeda eraldi positiivseks asjaoluks. Isikul oli ka eelnevalt olemas elu- ja töökoht, kuid need ei hoidnud ära uusi kuritegusid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et uue kuriteo tõenäosust 12% tuleks arvestada ning seda ei ole teinud ka maakohus. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170), et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Vt Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14). Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ka ei päde määruskaebuses väljatoodu, et alused KrMS § 426 lg 3 kohaldamiseks on A. Bashmakovi puhul olemas. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda KarS § 76, § 761 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Seega eeldab nimetatud säte, et süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt kas KarS § 76, § 761 või § 77 alusel. Ennetähtaegse vabastamise puhul on käitumiskontroll aga tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 kohustuslik. Ehk kui isikut ennetähtaegselt ei vabastata, st sisuliselt ei kohaldata ka käitumiskontrolli, siis ei ole võimalik rääkida ka KrMS § 426 lg 3 kohaldamisest. Määruskaebus jääb edutuks.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
19. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3