Obsah (5)

§ 74§ 199§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9120 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlust

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ragnar Moorast, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõisteti Ragnar Moorast süüdi

§ 199

lg 1, § 4231 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ning

§ 64

lg 1 ja 3 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 21.02.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti R. Moorastile 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74lg 1 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui R.

Moorast ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-s 2, 21 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.

1. 12.01.2018 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles R. Moorastile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna R. Moorast ei täida temale kohtuotsuse alusel määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Maakohtu määrus
2. Viru Maakohtu 30.01.2018 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati R. Moorastile Viru Maakohtu 13.10.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust täitmisele.
3. Maakohus luges tõendatuks, et R. Moorast eiras korduvalt

§ 75

lg 2 p 21 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 13.12.2017 ja 20.12.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollidest (tl 74-75, 78-79) nähtuvalt tuvastati R. Moorastil 13.12.2017 ja 20.12.2017 positiivne reaktsioon narkootikumidele. Narkootikumide tarvitamise keelu kohustuse rikkumised on olnud korduvad ning maakohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus R. Moorasti suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. Moorast on katseaja jooksul korduvalt rikkunud kohustusi ning näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kanda temale tingimisi mõistetud karistust. Süüdimõistetu seletused, et ta ei ole teadlikult narkootikume tarvitanud, on paljasõnalised ja ei ole maakohtule veenvad.

1. R. Moorasti suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades R. Moorasti senist käitumist puudub maakohtul veendumus, et ta hakkaks täiendavate kohustuste täitmisesse suhtuma vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab maakohus täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.
2. Maakohus leiab, et R. Moorast on korduvalt rikkunud talle kohtuotsusega pandud narkootikumide tarvitamise keelu ning vangistuse täitmisele pööramata jätmine ei ole täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb R. Moorastile tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata.
3. Viru Maakohtu 08.02.2018 määrusega parandati maakohtu 30.01.2018 määruses olev kuupäevaline viga. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Moorast, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, karistuse täitmisele pööramata jätmist ning katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist.
5. 13.12.2017 kontrolliti kodukülastuse käigus narkootikumide tarvitamist, mille käigus tuvastati R. Moorastil joove. Süüdimõistetu selgitas, et ta oli haige, mistõttu tarvitas ravimeid. Samuti käis ta nädalavahetusel klubis ning on võimalik, et seal pani keegi tema mahla sisse meelemürke või haaras ta ise ekslikult kellegi teise mahla. Paraku ei ole seda võimalik tagant järele kindlaks teha, kuid tahtlikult ei ole ta meelemürke tarvitanud.
6. 20.12.2017 tuvastati kontrolli käigus kriminaalhooldusosakonnas R. Moorastil narkojoove. Süüdimõistetu leiab, et kuna narkootilised ained püsivad organismis pikemat aega, mistõttu võiski seekordne kontroll narkojoovet näidata. Tahtlikult ei ole ta narkootilisi aineid tarvitanud.
7. R. Moorasti hinnangul ei ole kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud. Katseaja jooksul ei ole süüdimõistetul olnud ühtegi rikkumist. Välja arvatud viimane rikkumine, mis ei ole tahtlik. R. Moorast leiab, et olukord tekkis seetõttu, et ta käis baaris, kus tekkis segadus klaasidega ja seetõttu sattuski narkootiline aine tema organismi. R. Moorast lubab edaspidi baaris käies oma klaasil silma peal hoida ning olla tähelepanelik ja vastutustundlik.
8. R. Moorast käib ametlikult tööl, mille kohta võib esitada tööandjapoolse garantiikirja. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 13.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole usutav, et narkootiline aine on sattunud R. Moorasti organismi tema tahte vastaselt. R. Moorastil tuvastati kohtuotsusega määratud katseajal narkojoove kahel korral (13.12.2017 ja 20.12.2017). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et R. Moorast, käies väidetavalt ööklubis kainelt (kuna muuhulgas on tal ka alkoholikeeld), haaras ekslikult kellegi teise mahla, kus sees oli narkootiline aine või et mahla sisse pandi narkootilist ainet. Muuhulgas on R. Moorasti omakäeliselt 13.12.2017 narkootilise aine tarvitamise kontrolli protokolli kirjutanud, et „Jah, olen nõus, et tarvitasin amfetamiini“ (tl 75). 13.12.2017 ja 20.12.2017 toime pandud rikkumiste osas sai R. Moorast ka väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel karistada. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et tuvastamist on leidnud, et R. Moorast tarvitas narkootilist ainet ajal, mil temale oli kohtuotsuse alusel määratud narkootilise aine tarvitamise keeld.
2. Eirates korduvalt kohustust mitte tarvitada narkootikume ning muuhulgas ilmudes narkojoobes kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, saab järeldada, et R. Moorast ei ole motiveeritud enda eluviisi muutma. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine R. Moorastile soovitud mõju avaldanud ning kriminaalhoolduse edasine teostamine ning katseaja pikendamine või täiendavate kohustuste määramine ei ole enam võimalik. R. Moorastile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
3. Käesoleval juhul ei väära karistuse täitmisele pööramist ka süüdimõistetu võimalik ametliku töökoha olemasolu, kuna isikule anti võimalus kanda temale mõistetud karistust tingimisi vabaduses ja seeläbi oli tal ka võimalik töötada, kuid selles asemel otsustas isik rikkuda kohtuotsusega määratud kohustusi ning tarvitada narkootikume.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30.01.2018 määruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus