KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 75

lg 3 p-de 1 ja 3 nõuetega pole määruse resolutiivosas ühtegi otsustust väärteomenetluses läbiotsimisel ära võetud asjadega toimimise kohta. Määruse põhiosas tehtud viide korrakaitseseaduse kohaldamise kohta määruse resolutiivosas ei kajastu. Lisaks ei nähtu määruse põhiosast, milliste esemete suhtes milliseid korrakaitseseaduses sätestatud meetmeid kohaldatakse ja milline on nende meetmete kohaldamise põhjendus.

1. Politsei- ja Piirivalveameti
2. jaanuari
3. a määrusega jäeti M.T. kaitsja kaebus rahuldamata.
4. M.T. kaitsja I. Repnau esitas
5. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule kaebuse, milles taotles Politseija Piirivalveameti
6. jaanuari
7. a ja
8. detsembri
9. a määruse tühistamist ja palus kohtul teha põhistatud määruse väärteomenetluse lõpetamise ning menetluse käigus ära võetud asjade tagastamise kohta. Alternatiivselt palus kaitsja saata väärteoasja väärteomenetluse lõpetamise ja asjade tagastamise kohta põhistatud määruse tegemiseks kohtuvälisele menetlejale.
10. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a määrusega jäeti I. Repnau kaebus läbi vaatamata. Maakohus märkis, et
13. detsembri
14. a volikirjast nähtuvalt volitas M.T. end esindama OÜd Repnau Õigusbüroo ja I. Repnau. Volikiri kehtis
15. detsembrini
16. Arvestades seda, et volikirja kehtivusaeg oli maakohtule kaebuse esitamise ajaks möödunud, ei saa I. Repnaud käsitada M.T. kaitsjana ega menetlusosalisena

§ 16mõttes.

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et I. Repnaul puudub õigus ja pädevus M.T. nimel

§ 78lg 2 p 1 alusel kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebust esitada.

Kuna I. Repnaul pole kehtivat volitust M.T. kaitsmiseks, pole ka kohtul alust tema esitatud kaebuse sisuliseks menetlemiseks. Seetõttu tuleb I. Repnau kaebus jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.T. kaitsja I. Repnau, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vaadata maakohtule esitatud kaebus kohtuvälise menetleja otsuste peale sisuliselt läbi. Määruskaebuse esitaja lisas määruskaebusele koopia volikirjast, millest kaebaja hinnangul nähtub, et I. Repanu omab jätkuvalt õigust M.T. kaitsmiseks. Kaitsja arvates ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel puudub menetlusaluse isiku volitus, esitab tasu saamata väärteomenetluses kaebusi ja taotlusi.

§ 79

lg-s 1 toodud viiepäevane tähtaeg on maakohtule piisav, saamaks menetlusaluselt isikult või kaebuse esitajalt infot volituse olemasolu kohta. Kohtumenetluses on välja kujunenud praktika, et kui kaebus on esitatud puudustega, ei jäeta seda kohe läbi vaatamata, vaid antakse kaebuse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Seega jättis maakohus kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata.

1. Vastuses määruskaebusele palub kohtuväline menetleja jätta see rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus jättis I. Repnau esitatud kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et väärteoasja materjalides sisaldunud volikiri, millest nähtuvalt volitas M.T. I. Repnaud ennast kaitsma, oli antud tähtaegselt kuni
3. detsembrini
4. I. Repnau esitas M.T. kaitsjana maakohtule kaebuse aga
5. veebruaril 2018 ehk pärast volikirjas märgitud tähtpäeva. Kohus järeldas sellest, et I. Repnaud pole võimalik käsitada M.T. kaitsjana ja tema kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 9.

§ 20lg 2 sätestab, et kaitsja volitusi tõendab volikiri.

Kohtul lasub üldine kohustus kontrollida kaitsja volitusi (vt nt

§ 95p 2 ja § 170 lg 1 p 2). Praeguses asjas vajab aga 2

§ 79

, mis näeb ette kohtuvälise menetleja tegevuse (sh väärteomenetluse lõpetamise määruse) peale maakohtule esitatud kaebuse lahendamise korra (vt

§ 75lg 3 p 4 ja § 76 lg 2), ei reguleeri kaebuse eelmenetlust.

Seetõttu tuleb kõnealuses küsimuses analoogia korras kohaldada väärteomenetluse seadustiku 12. peatüki sätteid. 11.

§ 118

lg 1 sätestab, et kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

§-s 115 ette nähtud nõuete hulka kuulub ka see, et kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus (

§ 115lg 4 ls 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on väärteotoimikus oleva volikirja kehtivustähtaja möödumine võrdsustatav

§ 115

lg 4 ls-s 2 nimetatud olukorraga, kus kaebusele ei ole volikirja lisatud ja volikirja pole ka väärteoasja materjalides. Volikirjas märgitud volituse tähtaja möödumisest ei saa automaatselt järeldada volituse puudumist, sest menetlusalune isik võib olla kaitsja volitust pikendanud. Järelikult tuleb kohtul ka olukorras, kus väärteoasja materjalides on kaebuse esitanud kaitsjale väljastatud volikiri, millest nähtub volituse tähtaja möödumine, järgida

§ 118lg 1 ja § 115 lg 4 ls 2 nõudeid.

See tähendab seda, et kohus peab jätma (väidetava) kaitsja kaebuse käiguta ja määrama talle tähtaja volituse kehtivust tõendava volikirja esitamiseks. Alles kohtu sellise nõude täitamata jätmise korral tuleb kaebus jätta läbi vaatamata (

§ 118lg 2 p 3).

Nagu märgitud, kehtivad osutatud nõuded analoogia korras ka

§-s 78 nimetatud kaebuse eelmenetluses. 12. Seega rikkus maakohus käesolevas asjas

§ 150

lg 2 mõttes oluliselt väärteomenetlusõigust (

§ 118lg-t 1 koostoimes § 115 lg 4 ls-ga 2), kui jättis I.

Repnau kaebuse kaitsja volitust tõendava volikirja puudumise tõttu läbi vaatamata, määramata kaebuse esitajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, s.o volituse kehtivust kinnitava volikirja esitamiseks. 13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 2 p-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a määruse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtul puudub praeguses menetluses pädevus asuda maakohtu asemel ise hindama kohtuvälise menetleja määruste seaduslikkust, nagu kaitsja seda taotleb. Käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on üksnes küsimus, kas maakohus toimis õigesti, kui jättis kaebuse läbi vaatamata. Seega tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.
3. Vaidlustamisviites märgitut, mille kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse, selgitab ringkonnakohus järgmiselt.

§ 198

sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Osutatud norm kehtib

1. septembrist
3. jaanuaril 2011 vastu võetud ja
4. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 23.02.2011, 1) § 10 p-ga 23 muudeti aga

§ 196

lg 4 ja see sõnastati järgmiselt: “Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.” Osundatud sättest järeldub, et määruskaebuse saab esitada mh ka „määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse“ peale ehk teisisõnu ringkonnakohtu sellise määruse peale, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. Kui maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel tehtud ringkonnakohtu määrust ei oleks võimalik 3

§ 198

sätestab), poleks Riigikohtul võimalik sellise määruse peale esitatud määruskaebust menetleda (nagu

§ 196lg 4 ls 2 seda teatud olukordades nõuab).

Seega on

§ 198ja § 196 lg 4 teine lause omavahel vastuolus.

Tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori on

§ 196

lg 4 teisel lausel kui hilisemal seadusel prioriteet

§ 198kui varasema seaduse ees.

Järelikult on ei ole ringkonnakohtu määrus, millega vaadatakse läbi maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, lõplik ja selle peale on võimalik määruskaebe korras edasi kaevata. Seega on ka käesolev määrus vaidlustatav.

§ 192lg 11 kohaselt tuleb määruskaebus esitada Riigikohtule.

Tulenevalt

§-st 190 ja § 17 lg-st 2, ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada menetlusalune isik ise, vaid üksnes tema advokaadist kaitsja. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 4