Obsah (11)
§ 604§ 664§ 659§ 643§ 637§ 660§ 4772§ 168§ 227§ 477§ 177Tsiviilasi nr 2-16-19043 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-16-19043 Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Margo Klaar, K
) § 4772 lg-le 1 ja
§ 604lg-le 4.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
- Vastustajad palusid jätta määruskaebuse läbi vaatamata. Juhul kui kohus määruskaebust menetleb, avaldasid KK ja CC, et soovivad määruskaebusest loobuda. Määruse põhjendused
- Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et YY määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ja EESTI TAEKWONDO WTF FÖDERATSIOONi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu. 7.
§ 664
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (lg 2).
§ 659
kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut.
§ 643
lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti.
§ 637
lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu.
§ 660
lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
§ 660
lg 3 lause 1 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse teksti kohaselt on määruskaebuse esitanud YY nii puudutatud isiku I eest ja nimel kui ka enda nimel füüsilise isikuna. Puudutatud isikul I iseenesest on kaebeõigus, kuid puudutatud isiku I nimel määruskaebuse esitamiseks pidi YY olema puudutatud isiku I esindaja. Ka määruskaebuses on viidatud üksnes sellele, et YY on puudutatud isiku I juhatuse liige. Muule 3
(5)Tsiviilasi nr 2-16-19043 esindusõigusele kaebuses viidatud ei ole. Äriregistri kohaselt on puudutatud isiku I juhatuse liikmed CC ja KK, kes on vaielnud vastu määruskaebusele. Seega oleneb ühingu nimel esitatud määruskaebuse läbivaatamine sellest, kas YY oli kaebuse esitamise hetkel puudutatud isiku I juhatuse liige. YY-l kui füüsilisel isikul oleks kaebeõigus samuti üksnes puudutatud isiku I juhatuse liikmena, kuivõrd üksnes sellisel juhul kitsendaks määrus tema õigusi. Seega sõltub mõlema isiku määruskaebuse menetlemine sellest, kas YY oli määruskaebuse esitamisel puudutatud isiku I juhatuse liige.
- YY oli iseenesest äriregistrisse kantud juhatuse liikmena perioodil 08.12.2005.a – 19.03.2015.a ja 09.12.2015.a – 17.03.2017.a. Määruskaebuse esitamise hetkel (20.03.2017.a) YY juhatuse liikmena äriregistrisse kantud ei ole. See aga ei tähenda, et kohus ei võiks kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel hinnata, kas isik on ühingu juhatuse liige, arvestades, et juhatuse liikme volituste puhul ei ole tegemist äriregistris õigustloova kandega. Seega oli YYl võimalik määruskaebuses tuua kohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks kohus tuvastada, et YY on jätkuvalt ühingu juhatuse liige. Ringkonnakohus andis YY-le 03.01.2018.a täiendava tähtaja enda kaebeõiguse põhistamiseks, mida kohus ka korduvalt pikendas. Kohus andis määruskaebuse esitajale viimati 07.02.2018.a tähtaja kohtunõude täitmiseks kaebeõiguse selgitamise osas (12.02.2018.a kl 12). 09.02.2018.a taotles määruskaebuse esitaja tähtaja pikendamist kuni 01.03.2018.a. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata, arvestades et kompromissläbirääkimised ega 28.02.2018.a üldkoosoleku pidamine ei takista kohtunõude täitmist ega asja lahendamist. Pooled ei ole esitanud kompromissi kohtule kinnitamiseks ega palunud asjas menetluse lõpetada, seega ei saa kohus ka selles kokkulepitut arvestada, mh kokkulepet menetluskulude osas. Käesoleva määruskaebuse lahendamine sõltub sellest, kas määruskaebuse esitajatel on esindusõigus ja õigustatud huvi või mitte. Pooltevaheliste läbirääkimiste pidamine sellist huvi ega esindusõigust tekitada ei saa. Vastavad asjaolud oleks pidanud määruskaebuse esitajad esile tooma juba määruskaebuses. Seega oleks pidanud vastavate asjaolude esile toomise kulud tekkima juba määruskaebuse esitamisel, eeldusel, et oleks esitatud seaduses sätestatud nõuetele vastavad määruskaebused. Uue üldkoosoleku pidamine ei tähenda seda, et ringkonnakohus ei peaks käesolevas asjas esitatud määruskaebuseid lahendama. Esitatud kohtumise memost ei nähtu, et pooled oleks kokku leppinud käesoleva asja menetluse lõpetamises, kaebusest loobumises vms, mis mõjutaks käesoleva asja lahendamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole YY esitanud tähtaegselt seisukohta enda kaebeõiguse põhistamiseks. Ringkonnakohus saab seega lähtuda määruskaebuses sedastatust.
- YY on määruskaebuses tuginenud asjaolule, et ta valiti 04.12.2015.a puudutatud isiku I juhatuse liikmeks, mille alusel kanti ta ka juhatuse liikmena äriregistrisse. Teised puudutatud isikud on aga tuginenud sellele, et tegemist on tühise otsusega, mille osas on jõustunud kohtulahend, mille nad on ka tõendina kohtule esitanud (II kd, tl 1 jj). Seega on tõendatud, et 04.12.2015.a ei ole YY valitud kehtivalt puudutatud isiku I juhatuse liikmeks. Seega ei ole YY toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks leida, et ta oli määruskaebuse esitamise hetkel valitud kehtivalt ühingu juhatuse liikmeks. Kui YY ei ole kehtivalt valitud ühingu juhatuse liikmeks, ei oma tähendust ka asjaolud seoses 10.02.2017.a üldkoosolekuga. Sellegipoolest märgib ringkonnakohus, et üksnes üldkoosoleku kokkukutsumine ja selle läbiviimine ei ole asjaolud, mille alusel saaks leida, et YY on kehtivalt valitud ühingu juhatuse liikmeks. Riigikohus on sedastanud, et juhatuse liikme ametiaja võib kohus lugeda vaidluse korral pikenenuks kaudsete tahteavalduste vahetamisega, nt üldkoosoleku poolt juhatuse liikme koostatud majandusaasta aruande heakskiitmisega. Käesoleval juhul ei ole aga selliseid asjaolusid kohtu ette toodud. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd YY ei olnud määruskaebuse esitamise hetkel puudutatud isiku I juhatuse liige, ei puuduta vaidlustatud määrus tema õigusi 4
(5)Tsiviilasi nr 2-16-19043 ning tal puudub kaebeõigus. Kuivõrd YY pole puudutatud isiku I seaduslik esindaja, ei saa ta määruskaebust esitada ka puudutatud isiku I eest ja nimel. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõlemad määruskaebused jätta läbi vaatamata. Arvestades, et ringkonnakohus jätab määruskaebused läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus kontrollida maakohtu määruse õigsust, sh asjaolu, kas avalduse esitas õigustatud isik. 10. 20.03.2017.a esitatud määruskaebuses taotleti ka keelata KK-l ja CC-l kuni käesolevas asjas kohtumääruse jõustumiseni esindada puudutatud isikut I kohtumenetlustes, kus üks menetlusosaline on avaldaja või Eesti Hapkido Föderatsioon. Maakohus palus 22.03.2017.a määruses selgitada, kas tegemist on esialgse õiguskaitse taotlusega. 01.04.2017.a on YY selgitanud, et tegemist ei ole esialgse õiguskaitse taotlusega, vaid tugines
§ 4772
lg-le 2, mille kohaselt saab kohus teha järelevalvet asendusliikmete üle, ning
§ 604
lg-le 4, mille kohaselt võib kohus määratud isikud ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata. Maakohus palus täiendavalt täpsustada taotluse eesmärki. 07.06.2017.a täpsustas YY, et soovib maakohtu lahendi tühistamist ning juhul kui kohus peaks leidma, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, palus ta kohtul asendusliikmed vabastada ja määrata uued asendusliikmed. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse rahuldamata jätmisel ja ka läbi vaatamata jätmisel ei ole võimalik ringkonnakohtul lahendada tema taotlust asendusliikmete vabastamiseks ja uute asendusliikmete määramiseks. Samuti ei olnud maakohtul põhjust sellist tingimuslikku avaldust menetleda. Juhul kui YY-l on jätkuvalt huvi, et kohus menetleks sellist avaldust, saab YY esitada nimetatud avalduse maakohtule. 11. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, jäävad menetluskulud
§ 168
lg 2 ja
§ 227
lg 6 alusel koosmõjus
§ 477lg-ga 1 YY kanda.
Vastavalt
§ 177
lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus
§-s 177 sätestatud korras. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)