Obsah (10)

§ 29§ 2§ 150§ 148§ 19§ 24§ 65§ 123§ 5§ 132

Väärteoasi nr 4-18-25 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2018 Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-18-25 Kohtunik Roman Levin Kohtuistungi s

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord 1 Väärteoasi nr 4-18-25 Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 22.02.

1. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks tervikuna kättesaadav 15.03.
2. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 15.03.
3. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD Kaevatava otsuse sisu:
4. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi väärteomenetleja Tarmo Tuulase 17.12.2017 otsusega väärteoasjas 230217012455 määras kohtuväline menetleja A.K.ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 80 eurot ning LS § 234 lg 1 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot.
5. Otsusest nähtuvalt on 18.11.2017 Piret Rehe koostanud väärteoasjas väärteoprotokolli, mille kohaselt 18.11.2017 kl 13.30 juhtis A. K. xxx tn, Valga linn, Valga maakond mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, samuti eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras ees sõitvale sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga ja helisignaaliga. Liiklusjärelevalve teostaja kandis politseivormi ja märguriietust. Juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata.
6. Antud väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt: juhtimisõiguseta juhtimine, rikutud õigusnorm LS § 90 lg 1 p 1, väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg 1; peatamise märguande eiramine, rikutud õigusnorm LS § 38 lg 1, väärteo kvalifikatsioon LS § 234 lg 1; registreerimata/ümberregistreerimata sõiduki juhtimine, rikutud õigusnorm LS § 76 lg 1, väärteo kvalifikatsioon LS §
7. Kuna LS § 201 lg 1 ja LS § 203 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja taotlus ja sisu:
8. Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud 29.12.2017 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kohtuvälise menetleja 18.11.2017 otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses, kuna menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetluse sätteid.

§ 2

sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 10 lg 2 kohaselt tagatakse kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi. 2 Väärteoasi nr 4-18-25 5. A. K. on alaealine, kes ei valda eesti keelt. Sellele vaatamata viidi menetlustoiminguid temaga läbi ilma tõlgi osavõtuta ning ka väärteoprotokoll koostati valdavalt eesti keeles. Ilmselt mõistis väärteoprotokolli koostanud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Piret Rehe, et menetlusalune isik eesti keelt ei valda ning lisas väärteoprotokollile lõigu vene keeles. Samas ei kajasta nimetatud lõik protokolli kogu sisu ning piirdub vaid viitega juhtimisõiguse puudumisele. Seega erinevad väärteoprotokolli eesti- ja venekeelne osa oluliselt ning menetlusalusele isikule arusaadavas keeles on vormistatud vaid osa talle süüks pandavate tegude kirjeldusest. Olukorda, kus kohtuväline menetleja jätab kaasamata tõlgi ning piirdub menetlusdokumendi osalise tõlkega, ei saa pidada menetlusnormi kohaseks täitmiseks. 6.

§ 150

lg 1 p 9 sätestab, et väärteomenetluse olulise rikkumisega on tegemist juhul, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda.

§ 148

p 3 kohaselt toob väärteomenetluse oluline rikkumine vältimatult kaasa otsuse tühistamise.

1. Kaebuse esitaja taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 17.12.2017 otsus ning lõpetada väärteoasjas menetlus.
2. 30.01.2018 esitas A. K.i kaitsja menetlusaluse isiku seisukoha, milles märkis, et

§ 19

lg 1 p 1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Käesoleval juhul toimus menetlustoiming keeles, mida menetlusalune isik ei valda ning seega ei saanud ta ka teada toimingu kõiki üksikasju. A. K. on xx-aastane, s.o. alaealine. Ta peeti kinni politseitöötajate poolt ning talle koostati väärteoprotokoll. Taolises olukorras oleks alaealiselt ilmselgelt põhjendamatu eeldada, et ta suudaks ametnikelt nõuda oma õiguste tagamist. Kaitsja on seisukohal, et olukorras, kus menetlus toimub alaealisele ilmselgelt arusaamatus keeles, tuleb talle võimaldada tõlk sõltumata sellest, kas menetlusalune isik taipab seda ise nõuda. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus:

1. 12.01.2018 esitas PPA Lõuna prefektuur seisukoha, milles leiab, et otsus väärteoasjas 230217012455 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja põhjendustega.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse patrulltalituse liikluspolitseinik Piret Rehe koostas 18.11.2017 väärteoprotokolli 20171118375702 selle kohta, et A.K. juhtis kehtestatud korras registreerimata mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras ees sõitvale sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuri ja helisignaaliga. Liiklusjärelevalve teostaja kandis politseivormi ja märguriietust. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik toime LS § 201 lg 1, § 234 lg 1 ja § 203 kvalifitseeritavad väärteod.
3. Kohtuväline menetleja lahendi tegemisel ei tuvastanud väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja leidis, et väärteo toimepanek A. K.i poolt on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud tõenditega, milleks on menetlusaluse isiku ja tunnistaja T. V. ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll. 3 Väärteoasi nr 4-18-25 12.

§ 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei sätestata teisiti.

§ 24

lg 2 kohaselt kaasatakse tõlk kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise taotlusel. Tõlgi kaasamine ei ole kohustuslik, kui kohtuvälise menetleja ametnik valdab menetlusalusele isikule mõistetavat keelt. Käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametnik kinnitab, et ta suhtles menetlusaluse isiku A. K.iga vene keeles. A. K. on omakäeliselt kirjutanud väärteoprotokolli, et kõik on arusaadav (vse ponjal) ning kinnitanud oma allkirjaga, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning väärteoprotokollis märgitud andmed on õiged. A. K. ei avaldanud materjalide koostamise ajal taotlust kaasata menetlusse tõlki ega väljendanud sõnadega, et väärteomenetluses tehtud toimingud või koostatud menetlusdokumentide sisu jääb talle arusaamatuks. 13.

§ 65

lg 1 sätestatakse, et füüsiliselt isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt.

§ 65

lg 3 kohaselt kirjutab ülekuulamisprotokollile alla füüsiliselt isikust menetlusalune isik. Ülekuulamise protokollist nähtub, et A. K. andis ütlused omakäeliselt vene keeles. Menetlusalune isik tutvus venekeelsete õiguste ja kohustustega

§ 19järgi ning allkirjastas selle nii väärteo- kui ülekuulamise protokollis.

A. K. sai aru temale esitatud väärteorikkumise tekstist ja võimalikest tagajärgedest ning nõustus nendega ega vaidlustanud kohapeal midagi. Kuna tõlgi kaasamine ei olnud antud väärteoasjas kohustuslik, ei ole rikutud väärteomenetlusõigust.

1. Kohtuväline menetleja palub kohtul mitte rahuldada kaebust ning jätta kohtuvälise menetleja lahend nõusse. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses.
2. 06.02.2018 esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse lisada A. K.i suhtes menetletava väärteoasja juurde 18.11.2017 tehtud videosalvestised ja uurida neid 19.02.2018 toimuval kohtuistungil. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED I Sissejuhatus 16.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohtuvälise menetleja etteheited A. K.le seisnevad selles, et A. K. juhtis 18.11.2017 kl 13.30 paiku Valga linnas xxx tänaval mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras registreerimata (LS § 76 lg 1 rikkumine, kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi), ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (LS § 90 lg 1 p 1 rikkumine, kvalifitseeritud LS § 234 lg 1 järgi) ning eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet (LS § 38 lg 1 rikkumine, kvalifitseeritud LS § 203 järgi).
2. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud väidetavaid A. Kxi rikkumisi LS § 76 lg 1, LS § 90 lg 1 p 1 ning LS § 38 lg 1 järgi. II Asjakohased õigusnormid 4 Väärteoasi nr 4-18-25
3. LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
4. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
5. LS § 38 lg 1 kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. III Tuvastatud asjaolud, milles pole vaidlust
6. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 18.11.2017 kl 13.30 paiku pidasid PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse liikluspolitseinikud Piret Rehe ning T. V. Valga linnas xxx tänaval kinni A.K.i, kes juhtis mootori jõul liikuvat sõidukit ning ei peatanud seda pärast vastava märguande andmist politseiametniku poolt.
7. Eelnimetatud asjaolusid tõendavad kohtu hinnangul väärteoprotokoll, tunnistaja T. V. ülekuulamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, isikusamasuse tuvastamise protokoll ning kohtuvälise menetleja poolt tehtud videosalvestised A. K.i suhtes sündmuskohal läbiviidud menetlustoimingutest ning A. K.i tegevusest pärast peatumismärguande andmist (kohtuistungil uuritud salvestised nimetustega „menetlustoiming 2“ ning „mittepeatumine“). IV Seisukoht LS § 76 lg 1 ja LS § 90 lg 1 rikkumise kohta
8. Kohus märgib, et nii LS § 76 lg 1 kui LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud rikkumise eelduseks on, et tegemist peab olema mootorsõidukiga. Seega tuleb kohtul lahendada küsimus, kas A. K. juhtis väärteosündmuse ajal mootorsõidukina käsitatavat sõidukit.
9. Nähtuvalt LS § 2 p 40 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas, tasakaaluliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis.
10. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et A. K.i juhitud sõiduki puhul on tegemist mopeediga, st LS § 2 p 42 määratletud mootorsõidukiga.
11. Tulenevalt LS § 2 p 42 mopeed on kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass ei ületa 425 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ei ületa 45 kilomeetrit tunnis ning mille sisepõlemismootori kasulik võimsus või elektrimootori suurim püsinimivõimsus ei ületa kahe- ja kolmerattalisel mopeedil nelja kilovatti ning neljarattalisel mopeedil kuut kilovatti. Kaherattalise mopeedi sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit ning kolme- ja neljarattalise mopeedi sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit. 5 Väärteoasi nr 4-18-25
12. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis A. K. kaherattalist mootorsõidukit „xx“, täpsem spetsifikatsioon puudub. Tunnistaja T. V. ülekuulamise protokollist (tl 13) nähtuvalt ei olnud kohapeal võimalik tuvastada sõiduki täpset marki ja võimsust, samuti päritolu, kuna sõidukil oli VIN-kood esihargilt maha lihtvitud ja musta värviga üle värvitud. Sõidukil oli mootori küljekaanel kiri xx, mis ilmselt on sõiduki mark, kuid mingit muud informatsiooni selle kohta ei ole.
13. Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 14) ning selle juurde kuuluva videosalvestise (salvestis „asitõend“) kohaselt on vaadeldud kaherattalist mootorsõidukit xx sõiduki täpne tuvastamine pole võimalik, kuna VIN-kood on maha lihvitud ja asukoht on üle värvitud.
14. Menetlusalune isik on nii 18.11.2017 ülekuulamise protokollis (tl 11) kui kohtuistungil nimetanud sõidukit mopeediks ning selgitanud, et ostis selle, kuid mingeid dokumente kaasa ei saanud. Ta ei tea, mis sõidukiga tegemist on, ainult seda, et valmistatud Hiinas.
15. Kuivõrd uuritud tõendite alusel puuduvad igasugused konkreetsed andmed A. K.i juhitud sõiduki päritolu ning võimsuse kohta, ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et A. K. juhtis 18.11.2017 kl 13.30 tema kinnipidamise ajal LS § 2 p 42 sätestatud mopeedina, st mootorsõidukina määratletavat sõidukit.
16. Kohus märgib, et tegemist võib olla näiteks pisimopeediga, mis LS § 2 p 56 kohaselt on vähemalt kaherattaline sõiduk, mille suurim kasulik võimsus sisepõlemismootori korral või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral ei ületa ühte kilovatti ja valmistajakiirus ei ületa 25 kilomeetrit tunnis. Sellist mootorsõidukit ei määratleta LS § 2 p 40 kohaselt mopeedina ning selle juhtimisele ei laiene registreerimiskohustus ning juhtimisõiguse kohustuslikkus.
17. Tulenevalt

§ 2

kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puudub alus heita ette A. K.ile LS § 76 lg 1 ning LS § 90 lg 1 p 1 rikkumist ning teda selle eest karistada. Tuvastamata mitteregistreeritud mootorsõiduki juhtimise ning juhtimisõiguse puudumise puhul ei ole kohtu hinnangul praeguses asjas tegemist väärteoga, kuivõrd kohus ei ole tuvastanud süüteokoosseisule vastavat tegu. V Seisukoht LS § 38 lg 1 rikkumise kohta
2. LS § 38 lg 1 tulenev sõiduki peatamiskohustus ei pea nimetatud sätte sõnastusest nähtuvalt kohtu hinnangul silma üksnes LS § 2 p 40 nimetatud mootorsõidukit, vaid igasugust sõidukit. Sõiduk on LS § 2 p 73 kohaselt teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul – seega on sõidukiks ka mopeed kui ka pisimopeed. Seega, sõltumata sellest, millise sõidukiga A. K. sõitis, oli tal kohustus järgida seaduses sätetatud nõuetele vastavat peatumismärguannet.
3. Kohtu hinnangul on asjas leidnud tõendamist, et A. K. ei järginud politseametnike poolt antud seadusele vastavat peatumismärguannet ning jätkas liikumist. Nimetatud asjaolu tõendavad väärteoprotokoll, tunnistaja T. V. ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, videosalvestus „mittepeatumine“ ning menetlusaluse 6 Väärteoasi nr 4-18-25 isiku poolt kohtus antud ütlused, mille kohaselt ta tunnistab, et sõitis politseiautol eest ära.
4. Kohtu hinnangul on A. K. pannud toime LS § 38 lg 1 sätestatud peatamiskohustuse rikkumise, mis on kvalifitseeritav LS § 234 lg 1 järgi. VI Seisukoht väärteomenetlusõiguse järgimise kohta kohtuvälise menetleja poolt
5. Järgnevalt lahendab kohus küsimuse, kas kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust.
6. Kaebuse esitaja on väitnud, et menetlusalune isik ei oska piisaval määral eesti keelt. Sellest hoolimata viidi menetlustoimingud temaga läbi eesti keeles ilma tõlgi osavõtuta ning ka väärteoprotokoll koostati valdavalt eesti keeles.
7. Kohus märgib, et

§ 5

kohaselt on kohtuväline menetleja ja kohus kohustatud selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi, tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta; võimaldama

§ 19

lg 2 ja 3 ning § 22 lg 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal. 41.

§ 19

lg 1 kohaselt on menetlusalusel isikul mh õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse; õigus kaitsja abile § 2 ja 3 sätestatud korras; anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi; teada menetlustoimingu eesmärki. Sama paragrahvi lg 2 sätestab menetlusaluse isiku õiguse kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. 42. Tulenevalt

§ 24

lg 2 tõlk kaasatakse kohtuvälises menetluses menetlustoimingu läbiviimisele menetlusosalise või tunnistaja taotlusel ning kohtumenetluses. Vaidlust pole selles, et A. K. ei taotlenud tõlki kohtuvälises menetluses. 43. Kohtul tuleb eelnevast tulenevalt analüüsida, kas A. K.i suhtes täideti politseiametnike poolt

§ 5

nõudeid ning selgitati

§ 19sätestatud õigusi, arvestades sellega, et A.

K. väidetavalt ei oska piisavalt eesti keelt.

1. Riigikohus on 19.05.2015 kohtuotsuses kriminaalasjas 3-1-1-38-15 leidnud, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise (p 7). Samas otsuses selgitab Riigikohus, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. See tähendab, et kirjeldatud juhtudel peab menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust jätkata (p 8).
2. Riigikohtu viidatud seisukohtadest järelduvalt ei ole

§ 5

ning § 19 lg 1 ja 2 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste reaalne tagamine võimalik olukorras, kus menetlusalune isik ning kohtuvälise menetleja ametnik üksteist piisavalt ei mõista. 7 Väärteoasi nr 4-18-25

1. Kohtuistungil antud ütlustes selgitas A. K., et ta ei saanud tema suhtes toimunud väärteomenetlusest täpselt aru, sh ta ei saanud täies mahus aru väärteoprotokollist. Talle selgitati, et rikkumine seisnes ilma lubadeta sõidus, kuid eesti keeles oli seal (väärteoprotokollis) teisiti. Eesti keelt oskab natuke lugeda, vene keelde tõlgiti talle mingeid momente. Küsimusele, kas talle öeldi, et tal on õigus taotleda tõlki, kui ta ei saa aru, vastas A. K., et vist küll. Küsimusele, kas ta küsis tõlki, vastas A. K., et oli šokis, ei teadnud, mida teha. Politseiga rääkis ta vene keeles, politseinikest meesterahvas rääkis temaga eesti keeles, naisterahvas natuke vene keeles. Kui meesterahvas rääkis eesti keeles, sai A. K. temast aru väga vähe. Kui A. K. rääkis vene keeles, ei saanud meespolitseinik aru, mida ta rääkis.
2. Väärteomenetluse salvestusest nimetusega „menetlus 2“ nähtuvalt rääkis A. K. politseiametnikega vene keeles, temalt küsis küsimusi ja suhtles peamiselt P. Rehe. Eesti keeles A. K. ei rääkinud. Talle anti lugeda

§ 19sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused vene keeles.

48. Kohtu hinnangul suutsid A. K. ning politseiametnikud (esmajoones P. Rehe) küll üksteisega vene keeles mingil määral suhelda, kuid seda ei saa kohtu arvates pidada piisavaks

§ 19

lg 1 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste järgimise ning

§ 5sätestatud menetlusosalise õiguste tagamise mõttes.

Kohtul ei tekkinud veendumust, et A. K. sai piisaval määral aru tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest, sh mida talle täpselt ette heidetakse. 49. Oluliseks tuleb pidada asjaolu, et A. K. on xx-aastane alaealine, kelle puhul ei saa eeldada, et menetlusalune isik oleks võimeline aktiivselt kaitsma enda huve ja õigusi, sh kaitsja ning tõlgi nõudmisel. Sellises olukorras on kohtu hinnangul kohtuvälisel menetlejal

§ 5

ning § 19 lg 1 ja 2 sätestatud õiguste reaalseks tagamiseks kohustus asuda ise aktiivselt selgitama menetlusalusele isikule, mida talle ette heidetakse, mis toiminguid tema suhtes läbi parajasti viiakse ning tema õigusi, mitte piirduma formaalse küsimusega, kas ta saab selgitustest ja toimuvast aru. Praegusel juhul P. Rehe salvestisest nähtuvalt küll andis teatud venekeelseid selgitusi, kuid kohtule ei tekkinud veendumust, et A. K. selgitustest vajalikul määral aru sai. Sellele viitab asjaolu, et A. K. oli menetlustoimingu ajal politseiautos ilmselgelt segaduses toimuvast. Ka ei saa venekeelse tekstina menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste lugeda andmist konkreetsel juhul pidada piisavaks.

1. Kohus tuvastas, et kirjalikest dokumentidest nähtuvalt on A. K. omakäeliselt allkirjastanud nii väärteoprotokolli, isikusamasuse tuvastamise protokolli kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, märkides nimetatud dokumentides venekeelse teksti „kõik on selge“. Kohtu arvates ei tõenda sellised kinnitused käesolevas asjas, et A. K.ile ka tegelikkuses oli selge, mis dokumentidele ta alla kirjutas ning mis menetlustoiminguga oli tegemist. Videosalvestisest nähtuvalt piisavas ulatuses selgitusi allakirjutatavate dokumentide kohta A. K.ile kohtu hinnangul ei antud. Kohtul ei tekkinud ka veendumust, et A. K. oskab eesti keelt kirjalikult sellisel määral, et eestikeelsetest menetlusdokumentidest aru saada. 8 Väärteoasi nr 4-18-25
2. Kohus tuvastas, et väärteoprotokolli väärteo kirjelduse osast nähtuvalt on kohtuväline menetleja fikseerinud rikkumise kirjelduse nii eesti kui vene keeles. Eesti keeles olev tekstist nähtuvalt on ära toodud etteheited nii vastava kategooria juhtimisõiguseta juhtimise, kehtestatud korras registreerimise puudumise ning kohustusliku peatumismärguande eiramise kohta. Vene keeles olev tekst puudutab üksnes vastava kategooria juhtimisõiguseta juhtimist. Seega erinevad väärteoprotokolli eesti- ja venekeelne osa olulisel määral.
3. Kohus leiab, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja ametnikud väärteo menetlemisel oleksid leidnud, et A. K. valdab vajalikul määral eesti keelt, puudunuks vajadus väärteoprotokolli osaliseks tõlkeks. Samas kui ametnike hinnangul A. K. siiski eesti keelt piisavalt ei osanud, tulnuks tõlkida väärteoprotokolli kantav tekst vene keelde vähemalt osas, mis on oluline etteheidetavate rikkumiste sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast (KrMS § 10 lg 5).
4. Kohtu hinnangul oleks eelnevat arvestades pidanud kohtuväline menetleja omal algatusel kaasama menetlustoimingu läbiviimisesse vene keele tõlgi. Kuivõrd seda ei tehtud, ei olnud tagatud

§ 5ning § 19 lg 1 ja 2 täitmine.

54. Kohtul on uuritud materjalide alusel tekkinud kahtlus ka selles, kas kohtuvälise menetluse läbiviimisel järgiti korrektselt A. K.ile õigust taotleda kaitsja abi. Salvestise „menetlus 2“ 13:56:17 ja edasi nähtuvalt küsib A. K.s kaitsja kohta, mille peale P. Rehe vastab, et kaitsja on ainult kohtumenetluses. A. K. jätkab kaitsja kohta küsimuse esitamist, mille peale politseiametnik vastab, et kui ise ei taha, siis kaitsjat ei saa ning kohe jätkab järgmiste küsimuste esitamisega, ootamata ära A. K.i seisukohta. Kohtul on alust arvata, et kohtuvälise menetleja ametnikud ei andnud A. K.ile reaalset võimalust taotleda kaitsja abi, rikkudes sellega oluliselt A. K.i õigusi ning

§ 5p 3 ning § 19 lg 1 p 2 sätestatut.

55. Kokkuvõttes on väärteomenetluse läbiviimisel kohtu hinnangul rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 1 p 1 ja p 9 mõttes, mille tõttu tuleb

§ 132

p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roman Levin Kohtunik 9