2-15-18271/157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 23.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-18271 Tsiviilasi XX (X) avaldus alaealisele YY-le (Y) määratud eestkostja asendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (X) määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Puudutatud isikud: Eestkostetav YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus ja alaealise seaduslik esindaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
4. Harju Maakohtu menetluses oli Tallinna linna (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) avaldus KK ja RR hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks alaealise lapse YY suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Harju Maakohtu 24.05.2016 määrusega võeti RR-lt ja 31.03.2017 määrusega KK-lt ära hooldusõigus nende poja YY suhtes. Lapse eestkostjaks määrati Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu.
5. 02.05.2017 esitas avaldaja maakohtule avalduse, milles palus määrata teda alaealise lapse YY eestkostjaks. Avaldaja on lapse emapoolne vanaema. Kõik vajalikud tingimused tema eestkostjaks määramiseks on täidetud. Kuigi lapse vanemad on elus, ei saa nad lapse kasvatamisega hakkama. Avaldaja on üles kasvatanud kaks last ning soovib ka oma lapselast kasvatada. On oht, et lapselapse ja vanaema vahel hakkab side kaugenema. Vanaema soovib lapselapsega sidet säilitada. Kuigi vanaema käib lapselast turvakodus vaatamas, on seda aega liiga vähe. YY-l oleks kodustes tingimustes parem kasvada ning saada koduste armastust ja näha lähedasi tihti. Emalt võeti laps ära, kui ta oli 1-kuune, seega ei ole vanaema saanud lapselapsega koos olla. Eestkosteasutuse seisukoht
6. Eestkosteasutus, kes on ka lapse seaduslik esindaja, vaidles avaldusele vastu ja leidis, et menetlus tuleks lõpetada, sest samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel on juba jõustunud Eesti kohtu lahend. Samuti leidis eestkosteasutus, et avaldaja ei ole sobilik isik eestkostekohustust täima. Esimese astme kohtu määrus
7. 19.06.2017 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata avaldaja avalduse lapse YY eestkostjaks saamiseks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lõike 3 alusel riigi kanda.
8. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 171 lõikele 1, § 176 lõigetele 1 ja 2 ning PKS § 204 lõikele 1, samuti TsMS § 528 lõikele 1 ja §-le
9. Lapse YY vanematelt on tema suhtes hooldusõigus ära võetud. Tema eestkostjaks on Tallinna linna PõhjaTallinna Valitsus.
10. Avaldaja on juba varasemalt taotlenud enda YY eestkostjaks määramist ja seejärel soovist loobunud. Avaldaja on varem ja ka käesolevas menetluses eestkosteasutusele kinnitanud, et hakkab KK lapse kasvatamisel abistama, mitte aga ei võta last enda kasvatada. Kohtud on juba eelnevates hooldusõiguse lahendites (Harju Maakohtu 24.05.2016 ja 31.03.2017 määrused asjas nr 2-15-18271) asunud seisukohale, et avaldaja ei ole sobiv isik lapse eestkostjaks.
11. Kohus veendus kogutud materjalide põhjal, et avaldaja eesmärk on, et last hakkaks kasvatama tema tütar KK, kellelt on aga lapse suhtes hooldusõigus ära võetud. Avaldaja ei oma selget ettekujutust eestkostja kohustustest. Praegusel ajal soovib ta asuda koos lapsega KK juurde elama, et abistada KK lapse kasvatamisel, kuid peab võimalikuks jätta last terveks tööpäevaks KK hoolde. Avaldaja soov saada lapse eestkostjaks ei ole kohtu hinnangul läbimõeldud ja püsiv, kuna ta on varem vähemalt kahel korral soovinud eestkostjaks saada ja siis oma soovist loobunud. Eeltoodust 2 tulenevalt ei ole avaldaja sobiv isik lapse YY eestkostjaks, mistõttu jättis kohus avalduse rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12. 26.06.2017 esitas avaldaja Harju Maakohtu 19.06.2017 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määrata avaldaja lapse eestkostjaks. Menetluskulud palus jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt on avaldajale selge, mida tähendab eestkostjaks olemine. Kohus on alusetult viidanud minevikule.
13. Eestkosteasutus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Sotsiaalkindlustusameti teatel on laps lapsendatud 20.06.2017 Harju Maakohtu määruse alusel.
14. 17.07.2017 täiendavas seisukohas leidis avaldaja mh, et eestkosteasutus on rikkunud eestkoste protseduuri ja omakasupüüdlikult kiirendanud lapsendamise protsessi. Enne oleks pidanud ootama ära eestkostja vahetamise määruse ning alles seejärel oleks pidanud toimuma lapsendamine. Avaldaja palus tühistada lapsendamise määruse.
15. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.06.2017 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
17. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. PKS §-st 174 tulenevalt on alaealisele lapsele määratava eestkostja isiku üle otsustamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Selliseid rikkumisi antud juhul maakohtule ette heita ei saa. Kaevatavast määrusest nähtuvad piisavad põhjendused ja kaalutlused, miks avaldaja ei ole sobilik isik lapse RR eestkostjaks. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud kõiki asjaolusid ja tõendeid objektiivselt ja nende kogumis hinnates, kohtu kaalutlusotsuse kujunemine on jälgitav. Kaebuses ei ole toodud esile selliseid (uusi) asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
18. Lisaks eeltoodule leiab kolleegium, et avaldajat ei ole võimalik lapsele eestkostjaks määrata ka seetõttu, et käesolevaks ajaks on faktiline ja õiguslik olukord seonduvalt lapsega sedavõrd oluliselt muutunud, et õiguslikult ei ole võimalik enam vanaema avaldust rahuldada. Nimelt on eestkosteasutus vastuses kaebusele esile toonud, et laps on lapsendatud 20.06.2017 Harju Maakohtu määruse alusel. PKS § 162 kohaselt lõpeb lapsendamisega lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. Seega ei ole avaldajal enam võimalik taotleda enda RR-le eestkostjaks määramist ning kohtul ei ole võimalik sellist avaldust rahuldada. Avaldaja 17.07.2017 täiendavas seisukohas esitatud taotlus lapsendamise määruse tühistamiseks väljub käesoleva eestkostja asendamise avalduse lahendamise piiridest. Kolleegium selgitab, et lapsendamise määrus jõustub 3 kättetoimetamisega lapsendajale ning määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta (TsMS § 568 lõige 2). Lapsendamist saab erandlikel asjaoludel tunnistada kehtetuks PKS §-des 166-170 sätestatud korras.
19. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 kohaselt kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna asja materjalidest tulenevalt puudub alus eeldada vastustajal (eestkosteasutusel) menetluskulude tekkimist. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 4