← Eesti

2-17-13545/18

Obsah (10)§ 407§ 444§ 445§ 468§ 162§ 174§ 134§ 132§ 124§ 179

2-17-13545 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2018. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13545 Tsiviilasi

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile RESOLUTSIOON 1.

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

  1. Lõpetada Osaühingu S.A.CITO ja Mxxxxx Kxxxx kaasomand kinnistule, registriosa numbriga xxxxxx, nimetusega xxxxxx asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selliselt, et kinnistu müüa avalikul enampakkumisel, alghinnaga 17 000 eurot, vähendades alghinda igal järgneval enampakkumisel 25% võrra, ja saadud müügihinnast kanda esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning ülejäänud müügihind jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1/3 osa maksta välja Mxxxxx Kxxxxxx ja 2/3 osa Osaühingule S.A.CITO.
  2. Mõista Mxxxxx Kxxxxxt Osaühingu S.A.CITO kasuks välja kinnistu kaasomandile tehtud kulutused summas 163,33 eurot.
  3. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. 1

(4)Menetluskulude jaotus
  1. Jätta menetluskulud Mxxxxx Kxxxi kanda.
  2. Välja mõista Mxxxxx Kxxxxxx Osaühingu S.A.CITO kasuks menetluskulud summas 350 eurot.
  3. Mõista Mxxxxx Kxxxxxx riigituludesse hagilt vähem tasutud riigilõiv summas 25 eurot. Riigituludesse mõistetud riigilõivu summa tuleb 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest maksta Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või kontole nr EE401700017002872300 (Luminor Pank) või kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel märkida viitenumber
  4. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus võttis 06.10.
  5. a määrusega menetlusse Osaühingu S.A.CITO hagi Mxxxxx Kxxxx hagi kaasomandi lõpetamise nõudes ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 19.10.
  6. a, kuid hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud. 24.01.
  7. a määrusega võttis kohus menetlusse Osaühingu S.A.CITO täiendava nõude Mxxxxx Kxxxx vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks ja kohustas kostjat nõudele kirjalikult vastama 21 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 01.02.
  8. a, kuid ka sellele nõudele kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei vastanud. Kuna kostja hagile vastanud ei ole, siis hageja taotlusel ja

407 lg 1 alusel teeb kohus tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, nimetusega Kxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas. Hagejale kuulub 2/3 osa kaasomandist ja kostja 1/3 osa kaasomandist. Hageja taotleb, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel, alghinnaga 17 000 eurot, vähendades alghinda igal järgneval enampakkumisel 25% võrra, ja saadud müügihinnast 2

(4)kantakse esmajärjekorras enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning ülejäänud müügihind jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 1/3 osa makstakse välja kostjale ja 2/3 osa hagejale. Hageja teatel on ta poolte kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu inventariseerimiseks ja kinnistu hindamiseks kandnud kulusid kokku summas 490 eurot. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kulud vastavalt kostjale kuuluva osa suurusele, s.o summas 163,33 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud vastuhagi kinnistu kaasomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil.

§ 407

lg 1 alusel saab lugeda hageja esitatud faktilised väited, sh kaasomandis olevale kinnistule tehtud kulutuste kohta, kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi ja lõpetab poolte kaasomandi kinnistule hageja poolt taotletud viisil.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks avaliku enampakkumise tingimused. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kinnistu kaasomandile tehtud kulutused summas 163,33 eurot. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega

§ 162

lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskuluks nõuetelt tasutud riigilõiv kokku summas 350 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks, mis vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud kohtule kaks erinevat nõuet, esiteks kaasomandi lõpetamise nõude ja kulutuste hüvitamise nõude. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 134

lg 1 näeb ette, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks ja

§ 132

lg 11 kohaselt loetakse sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. RLS § 59 lg 4 näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 eurot. Vastavalt

§ 124

lg-le 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Varalise nõudena nõuab hageja kostjalt kinnistule tehtud kulutuste hüvitamist summas 163,33 eurot, mis on seega varalise nõude hind. Arvestades, et RLS § 59 lg-s 4 on

§ 132

lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude (sh kaasomandi nõude) esitamisel ette nähtud kindel riigilõivu summa, siis ei tule hagilt tervikuna tasuda riigilõivu mitte liidetud hinna järgi, vaid kaasomandi lõpetamise nõudelt tuleb maksta RLS § 59 lg-s 4 fikseeritud riigilõiv, s.o 300 eurot, millele tuleb liita riigilõiv, mis RLS lisa 1 järgi kuulub tasumisele hüvitise saamise nõudelt hinnaga 163,33 eurot. RLS lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot maksta riigilõivu 75 eurot. Kui nimetatud summale liita kaasomandi lõpetamise nõude eest tasumisele kuuluv riigilõiv 300 eurot, siis tuleb hagilt maksta riigilõivu kokku 375 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 350 eurot, s.o 50 eurot seaduses ettenähtust vähem. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 350 eurot. Hagilt vähem tasutud riigilõivu summas 25 eurot mõistab kohus

§ 179lg 1 3

(4)alusel riigituludesse kostjalt.

§ 179

lg 5 kohaselt tuleb kostjal temalt riigituludesse mõistetud riigilõiv ära tasuda 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.