KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10192 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk V

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 28.12.2017 otsusega karistati Aleksandr Loktionovit KarS § 199 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti A.

Loktionovile lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud karistus 4 aastat 6 kuud 3 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti A. Loktionovile 4 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati A. Loktionovit KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti A.

Loktionovile lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu käesoleva otsusega eespool mõistetud karistus 4 aastat 8 kuud 3 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti A. Loktionovile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat 10 kuud 3 päeva vangistust, mille alguseks loetakse A. Loktionovi poolt karistuse kandmisele asumine. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti A. Loktionovilt tsiviilhagide katteks välja N.T. kasuks 583,79 eurot ja M. AS kasuks 189,20 eurot.

1. Maakohtu otsuse peale esitas 02.01.2018 apellatsiooni süüdistatav.
2. Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2018 määrusega jäeti A. Loktionovi apellatsioon käiguta ning anti süüdistatavale aega apellatsioonis esinevaid puuduseid kõrvaldada kuni 07.02.
4. 06.02.2018 esitas A. Loktionov nõuetele vastava apellatsiooni. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on määranud süüdistatavale liiga range karistuse, samuti ei nõustuta tsiviilhagiga. Torud, mille varastamises A. Loktionovit süüdistatakse, olid maas kui vanametall ning kui torud oleksid hagejale olnud vajalikud, oleks hageja pidanud need viima paremasse kohta ning hageja püüab hagiga alusetult rikastuda. Süüdistatav püüdis kannatanuga kokku leppida kahjus, kuid kannatanu küsis liiga suurt summat, mis ei ole millegagi tõendatud. A. Loktionov toob välja, et võttis torud, kuna need olid tema arvates ära visatud. Süüdistatav toob välja, et tal on 2 last, elatunud vanemad, ta omab kindlat sissetulekut ning on võimeline kahju hüvitama. Teo pani ta toime ettevaatamatusest ning kahetseb, mistõttu soovib jääda pere juurde, et temast oleks ühiskonnale kasu, vastasel juhul jääb riik ilma väärtuslikust tööinimesest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav A. Loktionovi apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks. Apellatsioonis tuuakse paljasõnaliselt välja, et ei nõustuta karistuse raskusega, kuid seejuures täiendavaid põhjendusi välja ei tuua. Laste olemasolu, elatunud vanemad ning töökoha olemasolu selleks käesoleval juhul ei ole. Tegemist ei ole süüdistatava esmakordse karistusega. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus liideti varasema Viru Maakohtu otsusega, mistõttu on moodustatud liitkaristus, mis võib tingida süüdistatava nägemuses seisukoha, et karistus on suur. Käesoleva kriminaalasja aluseks oleva süüdistuse eest on süüdistatavale mõistetud sisuliselt sanktsiooni alammäära lähedane karistus. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega.
2. Ringkonnakohtu hinnangul jäävad juba eelmenetluse etapis edutuks ka süüdistatava väited seoses tsiviilhagiga. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, kuidas on kujunenud tsiviilhagid ning on välja toodud, millega need on tõendatud. Seejuures ei ole maakohus kõiki tsiviilhagisid välja mõistnud tervikuna, vaid on hinnanud ümber tekitatud kahju suuruse M. AS tsiviilhagi puhul. Lihtsakoeline väide, et tegemist oli vedelema jäetud asjadega, ei ole arvestades esitatud tsiviilhagisid ning N. T poolt paigaldatud valvekaamerate olemasolu eluliselt usutav. Apellatsioonis toodud seisukohad jäävad seega edutuks.
3. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 2 /allkiri/ Mati Kartau