1-09-13447/241

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. märts 2018 1-09-13447 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Dmitri Krugljakovi (isikukood 38706223718) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Dmitri Krugljakov Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a otsusega tunnistati Dmitri Krugljakov süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 1–§ 22 lg-te 2 ning 3 – § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti D. Krugljakovile liitkaristus 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
9. juuli
10. Karistusaja lõpp saabub
11. juulil
14. jaanuaril 2018 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid D. Krugljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud D. Krugljakovi ennetähtaegset vabastamist.
15. Viru Maakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega jäeti D. Krugljakov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et D. Krugljakovil on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad, et isik ei suuda alluda kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses. Kohus luges positiivseks, et D. Krugljakov on olnud varem tööga hõivatud, õppinud riigikeelt ja osalenud sotsiaalprogrammis. Samas ei kaalu see üles tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles, samuti toimepandud kuriteo asjaolusid. D. Krugljakov keeldus korduvalt vanglas töötamast. Süüdimõistetu käitumismaneer ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama ning järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Olenemata süüdimõistetul kindla elukoha olemasolust ning lähedaste toetusest, ei olnud kohtul usku, et süüdimõistetu suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda ning täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
18. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Krugljakov, kes palub maakohtu määruse tühistada. Kaebaja märgib, et ta on vanglas veetnud aega otstarbekalt – omandanud riigikeele B1-tasemel, õppinud keevitajaks ning läbinud sotsiaalprogrammi. Samuti on tal sotsiaalvõrgustik, kes on valmis teda toetama. D. Krugljakovil on garanteeritud töökoht ja raha vabanemisfondis. D. Krugljakov on vanglas esimest korda ega ole varem kriminaalhooldusele määratud. Viru Maakohus on oma otsust tehes toetunud vaid vangla poolt välja toodud negatiivsetele asjaoludele, mis ei kaalu üles positiivseid asjaolusid. Arvestades kõiki asjaolusid oleks kaebaja hinnangul mõistlik anda talle võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega ja allutada ta käitumiskontrollile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
20. aprilli
21. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Maakohtu määruses piisaval määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades D. Krugljakovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus kaalus nii negatiivseid kui ka positiivseid asjaolusid, leides kogumis, et positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb D. Krugljakovil jätkata karistuse kandmist vangistuses.
22. D. Krugljakovi käitumine vangistuses on olnud halb, kuna tal on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kolleegium leiab, et selline distsiplinaarkaristuste arv on juba eraldivõetuna asjaolu, mis üldjuhul välistab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Distsiplinaarkaristustest kaheksa on määratud vanglaametniku korraldusele (asuda tööle) mitteallumise eest. Selline käitumine viitab D. Krugljakovi subkultuurilistele hoiakutele, mis omakorda osutab märkimisväärsele ohule, et vabaduses võib süüdimõistetu jätkata kuritegude toimepanemist. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et D. Krugljakov on vangistuse jooksul käitunud ebaviisakalt, tal on olnud konflikte kaaskinnipeetavatega ning ta on solvanud ametnikke, mistõttu on tema suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Taoline käitumine ei anna kohtule vähimatki alust uskuda, et D. Krugljakov tahaks ja suudaks käituda vabaduses õiguskuulekalt ja ning alluda kriminaalhoolduse nõuetele.
23. Vabaduses on D. Krugljakovil kindel elukoht, teda on valmis toetama ema, isa ning vanaema. Positiivne on seegi, et D. Krugljakovile on garanteeritud töökoht ehitusvaldkonnas. Samas võib D. Krugljakov ebapiisava sissetuleku puhul asuda tagasi kuritegelikule teele, kuna viimase kuriteo pani D. Krugljakov toime just tulu teenimiseks. D. Krugljakovi suhtlusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, viimase kuriteo pani D. Krugljakov toime grupis. Seetõttu on risk uute kuritegude toimepanekuks märkimisväärne. Samuti võib ohtu suurendada asjaolu, et D. Krugljakov on korduvalt pannud süütegusid toime alkoholijoobes, kuid enda sõnul ta alkoholi tarvitamises probleemi ei näe.
24. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et vaatamata mitmele D. Krugljakovi positiivselt iseloomustavale asjaolule (sotsiaalprogrammi läbimine, lähedaste toetus, garanteeritud töökoht), on uute 2