KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 14. märts 2018 1-17-5035 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Aleksei Domrini
(38801193728)vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- veebruari
- a määrus Süüdimõistetu Aleksei Domrin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Aleksei Domrini määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsusega asjas nr 1-17-3273 tunnistati Aleksei Domrin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega mõisteti A. Domrin süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. Kohus mõistis A. Domrinile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus
- veebruari 2017 ja vangistuse lõpptähtpäev on
- detsember
- jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Domrini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Domrini ennetähtaegset vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti Aleksei Domrin vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. A. Domrinit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ta kannab reaalset vangistust viiendat korda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ning sellest tulenev vajadus raha järele. A. Domrinil puuduvad distsiplinaarkaristused. Tema vabanemisjärgsed elutingimused ei erine varasemast – tal on kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Vabaduses hakkavad toimetulekut mõjutama ka tasumata rahalised kohustused. A. Domrin ei ole suutnud vaatamata korduvatele karistustele oma elukorraldust muuta.
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Domrin, kes palub tema kaebuse läbi vaadata, kuna ta on oma kuriteod üles tunnistanud ja soovib luua perekonda. A. Domrin tahab oma elu muuta, ta on selleks läbinud rehabilitatsiooni ning jätnud maha metadooni, et naasta kainesse ellu. Töökoha osas märgib A. Domrin, et tal on vanglast keeruline uut töökohta leida, kuid vabanedes saaks ta väga kiiresti ehitajana tööd. A. Domrin ei mõista, miks ta on vanglas viiendat korda, kuid mõistab, et vanglas viibides läheb elu mööda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Domrini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS §
- KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
- Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
- Kolleegiumi hinnangul on A. Domrini määruskaebus tervikuna ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades A. Domrinit ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis A. Domrini vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat positiivselt (metadoonravi, distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoht) kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid (korduv karistatus, sõltuvus narkootilistest ainetest, töökoha puudumine). Kokkuvõttes leidis maakohus, et positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb A. Domrinil jätkata karistuse kandmist. Kohus ei jätnud A. Domrini vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 2
(3)lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Domrini määruskaebuse Tartu Maakohtu
- veebruari
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3
(3)