1-16-4139/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4139 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus Raldi Uibo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Raldi Uibo (ik 38608124923) kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 06.10.2016 otsusega mõisteti Raldi Uibo süüdi KarS § 422 lg 1, § 424 ja § 4231 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Uibole 1 aasta 9 kuud ja 22 päeva vangistust.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2017 otsusega tühistati osaliselt maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning ringkonnakohus mõistis R. Uibole KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust, mida vähendati 1/3 võrra. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.10.2016 ja lõpeb 28.01.
7. Tartu Vangla esitas 08.01.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Uibo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
8. Tartu Maakohtu 12.02.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused R. Uibo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
9. Vaatamata R. Uibot iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele (individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine, karistusest järelduste tegemine ning head vabanemisjärgsed elutingimused), leiab maakohus, et tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik eelkõige tulenevalt R. Uibo varasemast elukäigust, tema isikust ning toimepandud kuriteo asjaoludest.
10. R. Uibot on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral, üks karistus on praeguseks kustunud. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Varasemad karistused on mõistetud varguste, väljapressimise, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, kehalise väärkohtlemise ja süütamise eest. Seega suure hulga erinevate süütegude eest, mille eest mõistetud karistused, sealhulgas reaalne vangistus, ei ole avaldanud soovitud mõju, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevat karistust kannab R. Uibo inimese surma põhjustamise eest liiklusnõuete rikkumise tõttu ja joobes ning juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Süüdimõistetule on antud korduvalt erinevaid võimalusi oma eluviisi muutmiseks, kuid ta ei ole neid ära kasutanud. Maakohus ei ole veendunud, et ka praeguseks ärakantud vangistus vajalikke muutuseid kaasa oleks toonud.
11. R. Uibo varasemast elukäigust nähtub, ei kriminaalhooldusel on ta olnud juba kahel korral. Viimati vabastati ta Tartu Maakohtu 04.04.2011 määrusega kriminaalasjas nr 1-08-10171 tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega 6 kuuks. Kuigi R. Uibo täitis katseajal elektroonilise valve tingimusi hästi, ei kulgenud ülejäänud katseaeg siiski rikkumisteta. Ka käesolevas kriminaalasja menetluse ajal oli R. Uibo allutatud elektroonilise järelevalve alla, kui tema suhtes kohaldatud tõkend asendati elektroonilise järelevalvega 6 kuuks. Seegi periood ei möödunud rikkumisteta, probleeme esines liikumise ajakava korrektse täitmisega.
12. Eelnev käitumine näitab, et isik kas ei ole võimeline või ei soovi alluda kehtestatud reeglitele ja seda ka olukorras, kus rikkumistest otseselt tuleneb tema võimalik vabaduse piiramine. R. Uibo suhtumine talle mõistetud karistuste täitmisse, sellega kaasnevatesse kitsendustesse ja laiemalt ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse on norme eirav, mis lõpuks on kaasa toonud raskeima tagajärje, s.o teise isiku surma.
13. Ka R. Uibo käitumine vangistuse ajal ei kinnita, et vajalikud muutused süüdimõistetu arusaamades ja valmiduses enda käitumist reeglitele vastavalt korrigeerida, oleksid saabunud. Tal on kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud suhtlemise lõpetamise korraldusele allumatuse eest. Kohus nõustub kaitsja väitega, et ka kogu karistusaja ärakandmine ei pööra tagasi saabunud tagajärge ega too tagasi hukkunud inimest, kuid vaid sellest tulenevalt ei saa kaaluda isiku vabastamist või mittevabastamist. Ennetähtaegne vabastamine on oma sisult siiski süüdimõistetule kohaldatav soodustus, milleks peaksid esinema erandlikud või vähemalt isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid ei esine ja paraku kaalub negatiivne üle isiku vabastamist toetavad positiivsed asjaolud. 2 Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Uibo kaitsja vandeadvokaat S. Must, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on jätnud tähelepanuta R. Uibo isikust tulenevad positiivsed asjaolud, mis on aluseks ennetähtaegsele vabastamisele. R. Uibo on kinnipidamiskohas viibides teinud vajalikud järeldused oma õigusvastase käitumise keelatusest ning ennetähtaegse vabastamise korral pakutav kriminaalhooldaja tugi aitaks R. Uibol õiguskuulekalt käituda.
15. R. Uibol on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis mõisteti karistuse kandmise ajal Tallinna Vanglas 15.06.2017 vanglaametniku korraldustele mitteallumise eest. Nimetatud rikkumine toimus rohkem kui pool aastat tagasi ja rohkem rikkumisi R. Uibol vanglas oleku ajal ei ole olnud. R. Uibo sõnul on ta läbinud vanglas mitmeid sotsiaalprogramme. Lisaks käib ta psühholoogi vastuvõtul. R. Uibo soovib tõsiselt muuta oma senist elukäiku ning harjumusi. Seega ei kaalu üks kehtiv distsiplinaarkaristus üles R. Uibot iseloomustavaid positiivseid asjaolusid.
16. Süüdimõistetul on olemas kindlad eesmärgid tegutsemiseks pärast võimalikku vabanemist. Vabanemise korral on R. Uibol olemas kindel elukoht – ja töökoht. Töökoha olemasolu tagab stabiilse sissetuleku ning tal ei ole vajadust varalise kasu saamise eesmärgil kuritegelikule teele asuda. Samuti on R. Uibol olemas kindel sotsiaalvõrgustik.
17. R. Uibo soovib vabaneda alkoholisõltuvusest ja minna ravile. R. Uibot on reaalse vangistusega karistatud küll mitmeid kordi, kuid viimasest karistusest tulenevalt, mil tema süül hukkus inimene, on ta vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning soovib oma tegu heastada, kuigi teab, et olukorda tagasi pöörata enam ei saa.
18. Kaitsja poolt esitatud määruskaebuse kohta esitas kirjaliku seisukoha süüdimõistetu R. Uibo. Ta on seisukohal, et toime pandud kuriteo põhjuseks oli vale elustiil ja valed valikud. Kinnipidamiskohas veedetud aja jooksul on ta palju analüüsinud enda käitumist ja arusaamist ühiskonna normidest. Pärast esimest vangistust hakkas ta küll tööle oma perefirmas, kuid tema elustandardid ei muutunud. Tal oli jätkuvalt probleeme alkoholi ja narkootikumidega. R. Uibo kahetseb enda poolt toime pandud tegu ja et ta on olnud liikluses hooletu. Erinevalt eelmisest vangistusest on R. Uibo teinud endaga palju tööd, et ennast muuta. Ta on käinud psühholoogi vastuvõtul ja tegelenud enda impulsiivse käitumisega, et paremini lähisuhetes ja probleemsetes olukordades toime tulla. Tütre sünd, kellega R. Uibo sai enne vangistust vaid viis kuud koos olla, muutis R. Uibos arusaama, et ta vastutab lisaks endale ka kellegi teise eest. Samuti on tema kinnipidamiskohta sattumise tõttu tööalaselt raskes olukorras süüdimõistetu isa. Tänu kinnipidamiskohas läbitud sotsiaalprogrammile sai R. Uibo aru, et tema jaoks on alkohol välistatud. Samuti saab R. Uibo aru, et ta peab loobuma suhetest inimestega, kes omavad tema suhtes halba mõju. Ringkonnakohtu järeldused
19. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Uibot vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses 3 märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning R. Uibo ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastupidiselt kaitsjale leiab ringkonnakohus, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, leides, et käesoleval juhul ei kaalu R. Uibot positiivselt iseloomustavad asjaolud üle tema varasemat elukäiku ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohtupraktikas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks R. Uibo tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
21. Kriminaalkolleegium nõustub, et R. Uibo iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset – ta omab kindlat elu – ja töökohta ning toetavat sotsiaalvõrgustikku ning on läbinud kinnipidamiskohas sotsiaalprogramme ning vestluseid psühholoogiga. Samas hinnates kogumis R. Uibo isikut ja tema varasemat elukäiku, ei ole eespool toodud R. Uibot iseloomustavad positiivsed asjaolud sedavõrd kaalukad, et tingiksid R. Uibo ennetähtaegse vabastamise.
22. Kriminaalkolleegium märgib, et täitmata on siiski ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt omab R. Uibo kehtivat distsiplinaarkaristust ning rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et distsiplinaarkaristus on määratud 15.06.
23. Samuti ei ole võimalik mööda minna asjaolust, et R. Uibo omab kolme kehtivat kriminaalkaristust ning viibib teistkordselt kinnipidamiskohas. Seega on üritatud R. Uibot juba korduvalt läbi erinevate karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult. Vastupidiselt, R. Uibo poolt toime pandavad süüteod muutusid raskemaks, kuna sellega kaasnes ka inimese surm. Ringkonnakohtu hinnangul on ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaks argumendiks ka R. Uibo varasemad kokkupuuted alkoholi – ja narkootikumidega ning nendega seoses toime pandud liiklusalased süüteod. Ka vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et R. Uibo poolt toime pandud kuritegude põhiliseks soodusteguriks on isiku hoolimatu suhtumine oma tegude tagajärgedesse. Kriminaalkolleegium küll hindab R. Uibo pingutusi enda probleemidega tegelemisel, kuid isiku korduvad alkoholijoobes toime pandud liiklusalased süüteod ning alkoholiseaduse rikkumised (12-l korral karistatud alkoholiseaduse alusel väärteokorras) viitavad sellele, et R. Uibo probleemid on pikaajalised, mistõttu saab öelda, et R. Uibol oli enne kinnipidamiskohta sattumist piisavalt aega enda probleemidega tegelemiseks. Selle asemel aga jätkas R. Uibo süütegude toimepanemist, mis päädis raske liiklusalase kuriteoga.
24. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et R. Uibo isik ja varasem elukäik, varasemalt mõistetud kriminaalkaristused ning toime pandud süütegude olemus koosmõjus alkoholist tingitud probleemidega välistavad R. Uibo ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et R. Uibo oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole R. Uibo ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 12.02.2018 määruse muutmata ning määruskaebus rahuldamata. (allkiri) (allkiri) Mati Kartau Maarika Kuusk 4 (allkiri) Tiit Lõhmus