Obsah (12)

§ 468§ 142§ 187§ 178§ 444§ 417§ 407§ 173§ 162§ 138§ 175§ 177

2-17-19357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Haapsalu Kohtumaja Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 08.märts 2018.a, Haapsalu Tsiviilasja number

§ 468lg 1 p1).

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 1 2-17-19357

1. Jätta menetluskulud kostja M L kanda.
2. Määrata kindlaks PlusPlusCapital AS menetluskulud summas 800 eurot, mis koosneb riigilõivust 600 eurot ja lepingulise esindaja kulust 200 eurot. Kostjal M L menetluskulud puuduvad.
3. Välja mõista M L’elt PlusPlusCapital AS kasuks välja menetluskulud summas 800 (kaheksasada) eurot. Mõista menetluskuludelt välja viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust,kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Pangas või arveldusarvele nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 1, 2).

Juhindudes

§ 444lg 3 võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Tagaseljaotsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ei saa nõuda mistahes asjaoludel, sealhulgas otsust ei täiendata kaja või kaebuse esitamise korral.

§ 417

lg 2 kohaselt kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja 2 2-17-19357 on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Tagaseljaotsuse tegemise õiguslik alus PlusPlus Capital AS esitas 29.12.2017.a Pärnu Maakohtule hagi M L vastu poolte vahel 31.03.2016 sõlmitud kompromissilepingust/ võlatunnistusest/ vahekohtu kokkuleppest nr 24102761 tuleneva põhivõlgnevuse 8700 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1068,87 eurot ja alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so 30.12.2017) jooksva viivise nõudes. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja M L kanda ning mõista kostjalt välja hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 600,00 eurot ja hageja õigusabikulud 250,00 eurot; Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 1. Kohus võttis hagiavalduse 11.jaanuari 2018. a määrugsega menetlusse ja kohustas kostjat kohtule vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse kostjale kättetoimetamisest. Kostjale M L on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud postiteenuse osutaja vahendusel isiklikult väljastusteatega 05.veebruaril 2018.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem nõutud vastust hagile ei esitanud. 2. Kostjat on hoiatatud, et kohtule tähtaegselt mittevastamisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tagaseljaotsuse võib kohus teha

§ 444lg 3 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata.

3.

§ 407

lg 1 alusel loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses

§ 407lg 1 alusel.

4. Kohus märgib, et kohus piirab viivise väljamõistmist kostjalt hageja kasuks selliselt, et väljamõistetav viivis ei või olla suurem kui välja mõistetud põhinõue, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Juhindudes

§ 173

lg 1 ja 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude jaotuse ja menetlusosaliste vahel ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tulenevalt

§ 162

lg-st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 162

lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest tema kahjuks on otsus tehtud.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu ja õigusabikulu väljamõistmist. 3 2-17-19357 Riigilõiv kuulub vastavalt

§ lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja õigusabikulu vastavalt § 144 p 1 kohtuväline kulu.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtule esitatud menetluskulusid kulusid tõendavatest dokumentidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning õigusabikulud 250 eurot. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 200 eurot, kokku menetluskulu summas 800 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 4