3-18-170/9

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-18-170

1. aprill 2018 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos, Lea Kivi, Nele Parrest ja Jüri Põld Pädeva kohtu määramine Vyacheslav Kashtanovi kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu
2. veebruari
3. a määrus haldusasjas nr 3-18-170
4. aprill 2018, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrus asjas nr 1-16-
9. Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. septembri
12. a kriminaalasjas nr 1-16-5309 tehtud otsusega tunnistati Vyacheslav Kashtanov kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning süüdistatavat kohustati katseajal järgima KarS § 75 lg 1 pdes 1–6 ja lg 2 ps 2 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.
14. jaanuaril 2018 esitas V. Kashtanov kriminaalhooldusametnikule avalduse, paludes luba Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks seoses tööle asumisega Soome Vabariigis.
16. jaanuaril 2018 keeldus kriminaalhooldusametnik loa andmisest põhjusel, et süüdimõistetu on varem kaks korda rikkunud KarS § 75 lg 1 p 6 nõudeid. Viimase rikkumise eest hoiatati teda kirjalikult. Kriminaalhooldusametnik märkis, et otsuse peale on kriminaalhooldusalusel õigus esitada vaie või pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud alustel ning korras.
17. Samal päeval esitas V. Kashtanov kriminaalhooldusametniku otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule.
18. Harju Maakohtu
19. jaanuari
20. a kirjaga tagastati kaebus süüdimõistetule ja selgitati, et ta saab kriminaalhooldusametniku tegevuse peale kaevata Tallinna Halduskohtule. 3-18-170
22. jaanuaril 2018 esitas V. Kashtanov kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes loa andmist Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja Soome Vabariigis ning Rootsi Kuningriigis töötamiseks.
23. Tallinna Halduskohus edastas
24. veebruari
25. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 3 alusel Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Kohtumääruse kohaselt pole kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses, sest vaidlustatud on KarS § 75 lg 1 ps 6 sätestatud loa andmisest keeldumine. Tegemist on karistusõigusliku küsimusega, mis on tekkinud kohtulahendi täitmisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 tähenduses. Kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust arvestades peab loa andmisest keeldumise põhjendatust hindama maakohus. ERIKOGU SEISUKOHT
26. Praeguse vaidluse on ajendanud kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametniku KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsustus, millega keelduti V. Kashtanovile loa andmisest, et ta saaks Eesti territooriumilt lahkuda ja viibida väljaspool Eestit. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kuid seadus võib näha ette erandi kõnealusest reeglist. Sellest lähtudes on vaja kontrollida, missuguses menetluskorras tuleb lahendada vaidlus kriminaalhooldusametniku keelduva otsuse õiguspärasuse üle.
27. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord on reguleeritud KrMS §s
28. Kõnealuses normis nähakse ette maakohtu täitmiskohtuniku pädevus juhtudeks, mil tuleb otsustada süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramine või kohustuste kergendamine või tühistamine, katseaja pikendamine, karistuse täitmisele pööramine, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamine ja süüdimõistetu karistuse kandmisele saatmine. Kriminaalhoolduse käigus tehtud kriminaalhooldusametniku toimingute ja otsustuste vaidlustamise korda vaadeldav säte ei reguleeri.
29. Otsustus selle üle, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud, ning kas see on kooskõlas kriminaalhooldusega taotletavate eesmärkidega, kujutab endast kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimust. Vastavasisulise kaebuse lahendamiseks peab kohus hindama kriminaalhoolduse senist käiku, süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid ning loa andmise mõju süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate kontrollnõuete ja kohustuse täitmisele. Samuti peab kohus vajadusel sisustama karistusõiguse norme, sh KarS § 75 lgt
30. Kuna kaebuse lahendamise tulemus võib mõjutada kriminaalhoolduse edasist käiku, on tegemist karistusõiguse valdkonda kuuluva kohtuotsuse täitmise küsimusega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
31. novembri
32. a otsus asjas nr 3-3-152-12, pd 17 ja 18). Erikogu leiab seetõttu, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik. 11.KrMS § 431 sätestab täitmiskohtuniku ulatusliku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Osutatud sättest tuleneb, et KrMS §des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna erikogu hinnangul on praegusel juhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes, ei kuulu selle vaidluse lahendamine seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu halduskohtu pädevusse. 2