KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 11.04.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-11330 Kohtuasi Tallinna Hoiu-Laen

§ 218

lg 2 järgi võib kohus pärast ühingu registrist kustutamist sellel jaotamata vara ilmnemise korral huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Säte on kohaldatav eelkõige juhtumite puhul, kus ühingu suhtes on toimunud likvideerimismenetlus ja ühing kustutatakse registrist, kuid pärast protsessi lõpetamist ilmneb, et ühingul oli siiski rohkem vara kui likvideerimismenetluses kindlaks tehti. Iseenesest on Riigikohus 28.03.2002 otsuses asjas nr 32-1-42-12 selgitanud,

§ 218

lg 2 on kohaldatav ka ÄS § 519 lg 3 alusel sundlõpetatud osaühingutele, kelle suhtes ei ole likvideerimismenetlust toimunud. Kuid siinkohal on oluline toonitada,

§ 519

lg 3 paikneb seaduse kümnendas osas „Seaduse rakendamine“, kus kehtestatakse nn üleminekusätted. Käimasolev vaidlus toimub 08.06.2007 äriregistrisse kantud ja 03.05.2017 registrist kustutatud ühingu likvideerimismenetluse algatamise üle. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli praegusel juhul lähtuda avalduse lahendamisel ÄS § 60 lgst 5, mitte avaldaja ja maakohtu viidatud ÄS §-st 218, sest registripidaja kustutas puudutatud isiku registrist ÄS § 60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 5 järgi võib pärast äriühingu registrist kustutamist, kui ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-is sätestatud korras. Seega on sarnaselt ÄS § 218 lg 2 järgi täiendava likvideerimismenetluse algatamise korral vajalik tähtaja ennistamine. Tähtaja ennistamisele kohaldatakse TsMS-is sätestatut ja registripidaja ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel eeldusel, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab taotlejale muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Viidatud sätte järgi on mõjuv põhjus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada, s.t põhjus on objektiivne (vt nt Riigikohtu 31.08.2017 määrust asjas nr 2-16-2548, p 9; 23.05.2007 määrust asjas nr 33 2-1-58-07, p 10; 24.01.2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Praktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks nt seda, kui menetlusosaline tegi kõik endast oleneva toimingu tegemiseks, kuid seda ei võimaldanud lugeda tähtaegselt tehtuks süsteemist tulenev tehniline asjaolu (Riigikohtu 18.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 10) Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei esinenud mõjuvat objektiivset põhjust tähtaja ennistamiseks. Äriregistri andmetel kustutati puudutatud isik registrist 03.05.

1. Enne seda koostati ühingule 22.02.2016 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, sest ühingul oli majandusaasta aruanne esitamata. 25.08.2016 anti ühingule lisatähtaeg nõude täitmiseks ja 12.09.2016 avaldati kustutamishoiatus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kandemäärus ühingu registrist kustutamiseks tehti 27.03.2017 ja see jõustus 02.05.
2. Avaldajal oli hoolsa käitumise korral mõistlik võimalus saada teada lepingupartnerile tehtud kustutamishoiatustest ja võtta vajadusel tarvitusele meetmed likvideerimismenetluse algatamiseks. Märked hoiatusmääruste kohta kajastusid alates 22.02.2015 äriregistris ja alates 12.09.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded, s.t avaldajal oli juba enne esimese krediidilepingu sõlmimist võimalik teada saada, et puudutatud isikule on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks ja vastavalt sellele hoolsamalt lepingupartnerit seirata. Äriregistrist nähtuvate andmete osas märgib ringkonnakohus, et ühingutele tehtud kustutamishoiatused ei kajastu küll ühingu registrikaardi väljavõttel, kuid on kõikidele, kes uurivad e-äriregistri kaudu ühingu tausta, otsingu avavaates ühingu staatuse juures nähtavad. Avaldaja hooletut käitumist ei vabandanud asjaolu, et puudutatud isik täitis korrektselt esimeses krediidilepingus sätestatud kohustusi. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, mis puudutab notari tegevust, märgib ringkonnakohus järgmist. Pelgalt kustutamishoiatuse tegemisega ei toimu äriühingu õigusvõimes muudatusi. Vastavalt ÄS § 2 lg-le 3 lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu registrist kustutamisega. Kuni selle ajani oli ka ühingu juhatuse liikmel volitused ühingut lepingulistes suhetes esindada (vt lisaks ka ÄS § 184). Seega oli puudutatud isikul õigusvõime ja juhatuse liikmel volitus ühingut esitada kuni 03.05.2017, sh ajal, kui notar seda teise lepingu sõlmimise tarbeks kontrollis. Praegusel juhul ei esinenud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ja puudus vajadus analüüsida, kas ÄS § 60 lg 5 kohaldamiseks esinesid teised eeldused (äriühingul oli vara ja vajalikud olid likvideerimisabinõud). Teiste avaldaja määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguse määruskaebuse lahendamise raames puudub vajadus hinnata, kas ühing kustutati registrist õigesti või mitte. Pealegi võib vastavalt ÄS § 60 lg-le 3 1 määruskaebuse kohtumääruse peale, millega otsustati äriühing registrist kustutada, esitada üksnes kustutamisele kuuluv äriühing ise. Samas nõustub ringkonnakohus, et maakohtu viited avaldaja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele olid avalduse lahendamisel ebavajalikud. Samas nõustub ringkonnakohus selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus jättis ebaõigesti analüüsimata, kas kohtul oli võimalik likvideerija omal initsiatiivil määrata. Nimelt sätestab TsMS § 602 teine lause, et kohus võib likvideerija määrata ka omal algatusel. Eelnev võib olla kohane olukorras, kus likvideerimismenetluse läbiviimiseta on likvideeritud juriidiline isik, kellel on kinnisvara. Jättes eelneva kontrollimata, rikkus kohus menetlusõiguse norme. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5