KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-490 Haldusasi M. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2

) § 121 lg 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 7. Kohus tagastab kaebuse tervikuna

§ 121lg 1 punkti 1 alusel.

1. Viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsus, mis praegusel juhul väljendub PPA 15.09.2017 teatises, on küll tehtud avalik-õiguslikus suhtes, kuid selle vaidlustamiseks on VMS §-des 1001–10019 ette nähtud erikord. Nimelt oli kaebajal VMS § 1001 lg-st 11, § 1004 lg-st 3 ja § 1005 lg-st 2 tulenevalt võimalus esitada PPA-le avaldus 15.09.2017 teatises väljendatud viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse uuesti läbivaatamiseks. Kaebaja kasutas seda võimalust, kuid PPA jättis 11.12.2017 otsusega avalduse rahuldamata. Seejärel oli kaebajal lähtuvalt VMS § 10010 lg-st 1 ja § 10014 lg-st 2 õigus esitada PPA 11.12.2017 otsuse peale avaldus viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teistkordseks läbivaatamiseks Siseministeeriumile. Kaebaja kasutas ka seda võimalust, kuid Siseministeeriumi 31.01.2018 otsusega jäeti avaldus rahuldamata. VMS § 10018 järgi ei saa aga Siseministeeriumile esitatud avalduse alusel tehtud otsuse peale esitada uut avaldust ega kaebust halduskohtule. Välismaalaste seaduse, riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu (901 SE), millega § 10018 välismaalaste seadusesse lisati, II lugemise seletuskirjas on vastava sätte kohta selgitatud järgmist: „Eelnõuga on kavandatud §-i 10018 muutmine. Nimetatud paragrahvis loobutakse viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise menetluse halduskohtus vaidlustamise võimalusest. Ei rahvusvahelisest õigusest, Euroopa Liidu õigusest ega Eesti õigusest ei tulene Eestile kohustust võimaldada viisaotsuste või – menetluste vaidlustamist kohtus. Viisa andmisest keeldumise, viisa tühistamise ja kehtetuks tunnistamise otsuste õiguspärasuse kontrollimiseks piisab ka haldusesisesest kontrollist ja seetõttu on eelnõus ettenähtud kaheastmeline halduse sisene vaidlustusmenetlus piisav“.
2. Seega ei ole PPA 15.09.2017 teatist ja 11.12.2017 otsust ega Siseministeeriumi 31.01.2018 otsust võimalik vaidlustada halduskohtus, sest need on kõik hõlmatud VMS § 1001–§ 10019 sätestatud vaidlustamise erikorraga, mille puhul on lõplikuks lahendiks Siseministeeriumi otsus. Et viibimistähtaja ennetähtaegsel lõpetamise otsuse vaidlustamiseks on ettenähtud 2 erikord ning VMS kohaselt ei ole Siseministeeriumi otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse paardumine võimalik, ei muuda ka Siseministeeriumi 31.01.2018 otsusele lisatud vaidlustamisviide. Järelikult ei ole halduskohtul pädevust nende haldusaktide peale esitatud kaebuse lahendamiseks. 10.

§ 121

lg 3 näeb ette, et kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Määruse punktis 8 selgitas kohus PPA 15.09.2017 teatise vaidlustamise korda ning seda, et Siseministeeriumi 31.01.2018 otsuse peale ei ole võimalik halduskohtusse pöörduda. Seega on kaebaja edasikaebamise võimalused ammendunud. Menetluslikud küsimused seoses riigilõivu tagastamisega 11.

§ 104

lg 5 punkti 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kaebus tagastatakse

§ 121lg 1 punkti 1 alusel, siis tuleb asjas tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada.

12. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel.

§ 104

lg 5 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 104lg 8).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 104lg 81).

13. Arvestades, et riigilõivu 15 eurot on tasunud kolmas isik R. F., ei tagasta kohus riigilõivu omal algatusel. Kaebajal tuleb soovi korral riigilõivu tagastamist taotleda, esitades kohtule andmed, kellele ja millisele arveldusarvele tuleks riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 3