Obsah (6)

§ 121§ 47§ 37§ 45§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-18-14 Määruse kuupäev 20.02.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla 07.12.2017

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtusse pöördumise korral on subjektiivse avaliku õiguse rikkumine kohustamiskaebuse esitamise eelduseks tulenevalt

§-st 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. I

1. Kaebaja taotleb Viru Vangla 07.12.2017 vaideotsuse nr 6-2/500-2 tühistamist ning vangla kohustamist tõlkida tema 20.08.2017 kiri vene keelest eesti keelde vangla kulul ja edastada see Sisekontrolli. Asjas ei ole vaidlust selles, et Viru Vangla jättis kaebaja 20.08.2017 kirja vene keelest eesti keelde tõlkimata ning seetõttu edastamata Justiitsministeeriumi vanglate osakonna Sisekontrolli talitusele. Vaidluse all on see, kas vangla on keeldunud õiguspäraselt kaebaja 20.08.2017 kirja tõlkimisest ning edastamisest.
2. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6 kohaselt on Eesti riigikeel eesti keel ja § 52 kohaselt on riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asjaajamise üldkohustuslik keel eesti keel. Paragrahvi 52 lg 2 kohaselt võib paikkondades, kus elanike enamiku keel ei ole eesti keel, kohalik omavalitsus seaduses sätestatud ulatuses ja korras kasutada sisemise asjaajamiskeelena selle paikkonna püsielanike enamiku keelt. Samas nimetatud säte ei sisalda kohustust vähemuse keele kasutamiseks. Võõrkeelte kasutamise riigiasutustes ning kohtu- ja kohtueelses menetluses sätestab seadus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keeleks eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget 2 eesti keelde. Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (sama sätte lg 2).
3. Kaebuse kohaselt soovis V. Kogut edastada 20.08.2017 kirja Justiitsministeeriumi vanglate osakonna Sisekontrolli talitusele. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 48 lg 1 kohaselt on vanglal õigus kontrollida vanglast väljuvate kirjade ümbriku sisu. V. Koguti 20.08.2017 kiri, mis on adresseeritud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna Sisekontrolli talitusele, on kirjutatud vene keeles. Tulenevalt HMS § 20 lg-st 1 ja keeleseaduse § 12 lg-st 1 oli Viru Vanglal õigus keelduda kirja edastamisest Sisekontrolli talitusele ja nõuda kirja tõlkimist vene keelest eesti keelde. Vangla on kaebajale vaidemenetluse käigus selgitanud, et kui kaebaja soovib võõrkeeles esitatud pöördumisele vastust, siis tuleb tal see esitada riigikeeles. Kinnipeetaval on võimalik pöörduda tasu eest ja vangla vahendusel tõlketaotlusega tõlketeenuse saamiseks tõlkebüroo OÜ Tiido ja Partnerid Keeleagentuur poole.
4. Kohus osutab, et tulenevalt VSkE § 491 korraldab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkimise vangla kulul üksnes juhul, kui pöördumine on adresseeritud justiitsministeeriumile ning tegemist on vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelse vaide ja vangla direktori muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelse vaidega ühes nende lisadega. Samuti tõlgib vangla omal kulul võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega. Viru Vanglal ei ole õigusaktidest tulenevat kohustust tõlkida vangla kulul kinnipeetavate võõrkeelseid isiklikke kirju. V. Kogutil ei ole subjektiivset õigust nõuda Viru Vanglalt vastava toimingu (20.08.2017 kirja tõlkimine vangla kulul) sooritamist, millest tulenevalt ei saa vangla tegevusetus rikkuda kaebaja õigusi.
5. Seetõttu on kohus seisukohal, et kohustamisnõude ja tühistamisnõude osas on kaebaja kaitstavate õiguste riive niivõrd väike, mistõttu on selles osas kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nimetatud osas on kaebaja taotlenud vaideotsuse tühistamist ja kohustamisnõude esitamist osas, milles kaebaja taotleb 20.08.2017 kirja vene keelest eesti keelde tõlkimist vangla kulul ja edastamist Sisekontrollile.
6. Sellises olukorras on kohtu hinnangul mittevajalik asjaolude täiendav selgitamine. Seetõttu peab kohus põhjendatuks tagastada V. Koguti kaebus viidatud tühistamis- ja kohustamisnõude osas

§ 121lg 2 p 21.

II 13. V. Kogut taotleb Viru Vangla kohustamist leida tema 13.08.2017 kiri ning edastada see Sisekontrolli.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 14.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). 3 VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist tuleb esmalt läbida VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. Viru Vangla 22.01.2018 vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud kohustamisnõude osas VangS § 11 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Viru Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda. Ka V. Kogut ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks nimetatud nõude osas vaidega enne kohtusse pöördumist vangla poole pöördunud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole 13.08.2017 kirjaga seotud kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus vastavas osas käesoleval hetkel kohtus menetletav.
2. Lähtudes eeltoodust tagastab kohus V. Koguti kaebuse tema 13.08.2017 kirjaga seotud kohustamisnõude osas

§ 121lg-st 1 p 4 alusel.

III 17. V. Kogut on esitanud kaebuses kaks tuvastamisnõuet vastavalt

§ 37lg 2 p 6.

Kaebaja taotleb tuvastada Viivika Nano tegevuse, 13.08.2017 kirjale vastamata jätmine, õigusvastasus ning tuvastada Viru Vangla tegevuse, kaebaja kirja konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine Kadi Luurile, õigusvastasus. Tuvastamisnõuete esitamist on kaebaja põhjendanud preventiivse huviga. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõuete osas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks on kaebajal kaebeõigus, kui tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid (

§ 45lg 2).

Viru Vangla ametniku tegevuse, 13.08.2017 kirjale mittevastamine, õigusvastasuse tuvastamise nõue ei aita kaebajal oma eesmärki saavutada, s.t saada vastus oma kirjale. Kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue. Käesolevas asjas ei pea kohus põhjendatuks suunata kaebajat kaebuse nõuet vastavalt muutma, kuna kohtule kohustamisnõude esitamise eelduseks on, et kaebaja oleks eelnevalt vastavasisulise nõudega läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuid andud juhul võib eeldada, et kaebaja ei ole seda teinud. Asjaolu, et kaebajal võib olla käesoleval hetkel kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ei muuda tuvastamisnõuet antud haldusasjas lubatavaks. Kaebajal tuleb kõigepealt oma õiguste kaitseks pöörduda vangla poole vastava taotluse ja taotluse rahuldamata jätmise korral vastava vaidega.

1. Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamiseks piisavaks põhjendatud huviks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei näe antud juhul preventiivset huvi tuvastamisnõude esitamiseks seoses Viru Vangla väidetava toiminguga, kaebaja kirja konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine Kadi Luurile. Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta. 4 Preventiivne huvi, et Viru Vangla tulevikus ei avaldaks tema kirjade konfidentsiaalset infot Kadi Luurile, ei ole asjakohane. Vähetõenäoline on olukord, et kaebaja kirjade konfidentsiaalsest sisu edastatakse uuesti Kadi Luurile. Seega on ebatõenäoline, et vaidlustatav haldusorgani tegevus oleks jätkuv või korduv. Eeltoodud põhjustel puudub kaebajal preventiivne huvi nimetatud tuvastamisnõude esitamiseks, kuna vaidlustatava tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebajat edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel.
2. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tuvastamisnõuete esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ( tuvastamisnõude võib esitada juhul kui pole tõhusamat kaitsevahendit) ehk kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõuete esitamiseks tulenevalt

§ 45lg 2.

Seepärast tagastab kohus V. Koguti kaebuse tuvastamisnõuete osas kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

IV 20. Eeltoodu alusel kuulub kaebus tagastamisele tervikuna ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata.
2. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 5