Obsah (4)

§ 92§ 94§ 86§ 95

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-16-14

) § 86 lg 2 (heade kommete vastus) või alternatiivselt

§ 92

lg 1 (eksimus) või alternatiivselt

§ 94

lg 1 (pettus) alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 4800 eurot (I kd, tl 58). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.07.2016 töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja koostama hagejale taotluse PRIA toetuse taotlemiseks. Kokkulepitud tasu oli 8000 eurot (+ käibemaks) ja kui projekt osutub edukaks, siis veel 8000 eurot (+ käibemaks). Kostja tekitas hagejas veendumuse, et projekt on keerukas ja mahukas ning tasu vastab tööle. Hageja saatis 29.08.2016 lepingu tühistamise teate. Hageja soovib lepingu tühistada ning makstud 4800 eurot (s.o 4000 eurot + käibemaks) tagasi saada, kuna kokkulepitud tasu ületab kordades turuhinda. Kui varasemad tühistamisavaldused ei vasta nõuetele, on tühistamisavaldusena käsitletav hagiavaldus.

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei saanud toetusavaldust tähtaegselt esitada hagejast tulenevatel põhjustel, kuna hageja ei teinud kostjaga piisavalt koostööd ega esitanud lepingus kokkulepitud tähtajaks vajalikke dokumente. Üksnes turuhinnast kõrgem hind ei saa olla tehingu tühisuse aluseks. Lisadokumentide nõue põhines kostja varasemal kogemusel PRIA-le taotluste koostamisel. MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus jättis
3. juuli 2017 otsusega hagi rahuldamata. Hageja
4. juuni 2017 kohtuistungil kohtu tegevusele esitatud vastuväite jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis Tartu Maakohtu
5. märtsi 2017 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusega seonduvad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, määras kindlaks poolte menetluskulud, tasaarvestas poolte menetluskulude nõuded ning mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 2 1514,58 eurot ja viivise menetluskuludelt (1514,58 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Tühistamisavaldus on esitatud ettenähtud kuuekuulist tähtaega järgides, kuid kohus asus seisukohale, et hagejal puudub õigus töövõtulepingu tühistamiseks eksimuse või pettuse tõttu. Pettus seisnes hageja hinnangul selles, et kostja ei jaganud hagejale usaldusväärset informatsiooni PRIA toetuse taotluse koostamiseks vajaliku töömahu ja turuhinna kohta. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja oleks otsesõnu nimetatud infot küsinud ning vastuseks oleks talle avaldatud valeinfot. Töömahust ja turuhinnast teavitamata jätmist ei saa käsitada pettusena. Pettus eeldab petva isiku teadlikku ja tahtlikku tegevust/tegevusetust eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Hageja esile toodud asjaoludel võiks tegemist olla eksimusega

§ 92

lg 1 mõttes.

§ 92

lg 3 p 1 ei anna aga praegusel juhul alust tehingu tühistamiseks, arvestades sh

§-s 95 ja § 92 lg-s 5 sätestatut.

§ 92

lg 3 p 1 kohaselt ei ole lepingupoolel kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigist võimalikest asjaoludest, vaid üksnes nendest, millest teavitamine on hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Ei ole tõendatud ega põhjendatud, et praegusel juhul oli hea usu põhimõtte kohaselt nõutav PRIA toetuse taotluse koostamiseks vajalikust töömahust ja turuhinnast teatamine. Samuti on kostja kohtuistungil põhjendanud, miks ta küsis taotluse koostamiseks rohkem dokumente. Kostja põhjendused on eluliselt usutavad. Turumajanduse tingimustes ja äriühingutevahelistes suhetes ei ole reeglina hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teavitada teist lepingupoolt lepingu täitmiseks vajalikust täpsest töömahust ja hinnakujundusest või asjaolust, et konkureeriv ettevõte pakub sarnast teenust kiiremini, väiksema töömahuga ja soodsamalt. Hagejal oleks olnud mõistliku pingutusega, nt erinevaid pakkumisi küsides, võimalik selgitada välja turuhind ja esitamist vajavad lisadokumendid. Kui äritegevuses tegutsev isik ei küsi alternatiivseid hinnapakkumisi, võtab ta sellega turu keskmisest suurema töömahu ja kõrgema hinnaga tehingu sõlmimise riski. Äritegevus on orienteeritud kasu saamisele ning olukorras, kus isikul on enne lepingu sõlmimist võimalik võrrelda erinevaid pakkumisi, ei saa teiselt lepingupoolelt nõuda, et ta avaldaks ilma küsimata oma hinnakujunduse põhimõtted, lepingu täitmiseks täpselt vajaliku töömahu või teavitaks konkurentide soodsamatest hindadest. Ka hageja arvestustega saadud äärmiselt kõrge tunnitasu ei ole töövõtulepingu tühisuse või tühistamise aluseks. Töövõtulepingus on kokku lepitud tasus terve projekti eest, sõltumata projekti koostamiseks kulunud töötundide arvust. Kohus leidis, et töövõtuleping ei ole tühine

§ 86lg 1 ja lg 2 p 2 alusel.

Kohtupraktikas on leitud (3-2-1-140-07, p 32; 3-2-1-24-04, p 16), et ainuüksi kauba või teenuse eest tasutud tavapärasest kõrgem hind ei muuda reeglina tehingut heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Võimalik ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust (3-2-1-108-02, p 10). Toodud seisukohad kohalduvad ka praegusel juhul. Hageja ei ole veenvalt põhjendanud, miks praegusel juhul on soorituse ja vastusoorituse vaheline ebaproportsionaalsus iseenesest heade kommete vastane. Majandustegevuses tegutsevate äriühingute vahel ei saa soorituse ja vastusoorituse vahe ebaproportsionaalsus reeglina olla heade kommete vastane. Majandustegevuses tegutsevatel äriühingutel on enamasti piisavalt võimalusi turuhinna väljaselgitamiseks ning erinevate pakkumiste võrdlemiseks. Samuti ainuüksi kohustuste ebaproportsionaalsus ei tingi veel seda, et tehing oleks vastuolus heade kommetega. Vajalikud on ka

§ 86lg 2 preambulis toodud asjaolud.

Hageja on täiendava asjaoluna toonud välja

§ 86lg 2 p-s 2 nimetatud ilmselge kogenematuse.

Seaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt on ühe lepingupoole kogenematus ebaproportsionaalsete sooritustega tehingu tühistamise alusena kohaldatav eelkõige füüsiliste isikute puhul. Isegi kui pidada võimalikuks kogenematuse kontrollimist äriühingute puhul, ei 3 tähendaks see mitte kogenematust konkreetsel tegevusalal, vaid üldist ärilist kogenematust. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et ta oli üldiselt äriliselt kogenematu ning polnud kogenematuse tõttu võimeline enne töövõtulepingu sõlmimist küsima alternatiivseid pakkumisi hinna, töömahu ja vajalike lisadokumentide hulga osas. Kohus jättis rahuldamata hageja kohtu tegevusele esitatud vastuväite, milles hageja ei nõustunud sellega, et kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kostja küsis hagejalt töövõtulepingu täitmiseks rohkem dokumente kui keskmiselt tavaks ja et kokkulepitud tasu oli turuhinnast kõrgem. Seetõttu ei ole tunnistaja ülekuulamine nimetatud asjaolude tõendamiseks TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi vajalik. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. ABC Ehitusteenus OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. juuli 2017 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kostja töövõtulepingus ettenähtud kohustustega hagejale mulje, et töö on keerukas ja suure mahuga ning sellest tulenevalt on töötasu õigustatud. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et töövõtulepingus ettenähtud kohustustest enamus ei ole seotud lepingu eesmärgi täitmisega, et kostja oli asjatundmatu ja töövõtuleping oli hagejat oluliselt eksitav ning et töövõtu turuväärtus on ca 9 kuni 16 korda odavam sellest, mida kostja hagejalt küsis. Asjaolu, et PRIA-le võib esitada lisadokumente, ei tähenda, et need annaksid eelise taotluste rahuldamisel. Lisaks nähtub tõenditest, et töövõtuleping on heade kommete vastane. Kohus on hinnanud heade kommete vastasuse tuvastamisel üksnes töövõtu hinna erinevust analoogsete töövõttude turuhinnast, kuid on jätnud hindamata üldise kohustuste ja õiguste proportsionaalsuse; 2) kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust (

§ 92või § 94).

Dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et juhul kui hageja oleks teadnud, mida tuleb töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks teha, ja saanuks selle põhjal hinnata, milline võiks olla õiglane tasu antud töö eest, poleks hageja kostjaga töövõtulepingut sõlminud. Samuti nähtub tõenditest asjaolu, et kostja on teadlikult hagejat eksitanud, esitades talle eksitavat informatsiooni töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks vajalike tööde ning nende eest makstava õiglase tasu osas. Kohus on

§-s 92 ja §-s 94 sätestatud eelduste tuvastamisel, s.o poolte hea usu põhimõttest tulenevate õiguste ja kohustuste sisustamisel, asunud ebaõigetele seisukohtadele. Hageja ei eelda, et teda teavitatakse täpsest töömahust ja hinnakujundusest. Küll aga saab lugeda hea usu põhimõtte kohaselt kostja kohustuseks teavitada hagejat sellest, mis tööd tuleb teha töövõtulepingu eesmärgi saavutamiseks. Kostja on esitanud hagejale eksitavat ja ka täiesti valet informatsiooni, suurendades näilikult töö mahtu ja keerukust. Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-9-16 (p 41) antud suunis näitab, et isikud ei pea lepingulistesse suhetesse astudes paranoiliselt eeldama, et neid petetakse. Hagejal on õigus eeldada, et kui ta pöördub teenuse saamiseks spetsialisti poole, siis talle antakse nõu ja osutatakse teenust vastavalt hea usu põhimõttele. Seega on kohus vääralt kohaldanud

§ 92lg 5 ja § 95.

Kuivõrd hagejal puudus ajend eeldada, et ta on olulises eksimuses või teda petetakse, siis puudus tal ka kohustus võtta kontrollivaid hinnapakkumisi. Samuti puudus hagejal hinnapakkumiste võtmata jätmisega kaasnev kohustus kanda seda riski, mis kaasnes kostjaga äärmiselt ebamõistlikel tingimustel töövõtulepingu sõlmimisega; 3) ei saa nõustuda kohtu seisukohtadega

§ 86kohaldamise eelduste tuvastamisel.

Hageja ei ole tuginenud ainuüksi tavapärasest kõrgemale hinnale. Praegusel juhul on tegu erandliku olukorraga, sest soorituste väärtused on meelevaldselt ebaproportsionaalsed. Samuti ei saa 4 nõustuda kohtu seisukohaga hageja kogenematuse välistamise osas, kuna PRIA-lt toetuste taotlemine on spetsiifiline majandustegevuse valdkond; 4) palub apellant kuulata tunnistajana üle Kerli Ats (isik, kes täitis töövõtu). Maakohus rikkus TsMS § 238 lg-t 1, jättes hageja taotluse rahuldamata. K. Ats oleks saanud tõendada järgmisi asjaolusid:

1. a)milliseid dokumente tuli PRIA-le eduka taotluse esitamiseks esitada;
2. b)kas töövõtuleping on lepingu eesmärgi täitmise osas mõistlik või on tegu eksitava lepinguga;
3. c)kui kaua võttis töö aega;
4. d)milline oli tööprotsess;
5. e)milline on töö eest makstav õiglane tasu. 5. Abiraha OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid korrektselt. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt valeinformatsiooni andmist. Kostjal on pikaajaline kogemus PRIA-lt toetuste taotlemisel, mistõttu kostja küsibki rohkem andmeid võrreldes minimaalselt vajalike andmetega. Hageja esitatud PRIA vastus kinnitab kostja väidet, et taotluse esitamisel võib tekkida vajadus koguda täiendavaid andmeid; 2) on kohus selgitanud, et hageja ei ole tõendanud

§ 86

lg 2 preambulis toodud asjaolusid ehk üldist ärilist kogenematust ja võimetust otsida alternatiivseid pakkumisi. Kaheksa aastat ettevõtjana tegutsenud isikut ei saa pidada kogenematuks. Hageja on osalenud aastatel 2011-2012 kolmel korral riigihangetel, kus on samuti vaja esitada hulgaliselt dokumente ning täita mitmeid formaalseid nõudeid, mistõttu see on sarnane PRIA toetuse taotlemisega; 3) ei ole asjas tuvastatud

§ 92; § 94 ega § 86 esinemise aluseid.

Tööde maht ei olnud paisutatud. Tuvastatud ei ole valeinformatsiooni andmine kostja poolt. Hagejal oli võimalik töövõtulepinguga tutvuda ja piisavalt aega, et turuolukorda uurida. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-9-16 ei ole asjasse puutuv, sest ilmselgelt on äriühingu sisesuhetes poolte kohustused ulatuslikumad võrreldes vastandlike huvidega pooltega. Samas on hageja ignoreerinud mahukat Riigikohtu praktikat (3-2-1-140-07, p 32; 3-2-1-24-04, p 16; 3-2-1-108-02, p 10), mille kohaselt „liialt suur“ hind ei ole tehingu tühistamise ega tühisuse aluseks. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida hinna suurust. Tegemist on ärinõustamise ja -konsultatsiooniteenusega, mille tarbimiseks puudub „hädavajadus“ ning selle tellijad on keskmisest oluliselt kogenenumad; 4) jättis kohus õigesti hageja taotluse K. Atsi tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata, kuna puudus vajadus nimetatud asjaolusid täiendavalt tõendada. K. Ats ei saa anda tunnistusi õiglase tasu osas, sest „õiglane tasu“ on subjektiivne mõiste, mis kujuneb mitmete tegurite alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. juuli 2017 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. 7.
4. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja tekitas temas eksliku arusaama vajaliku töö mahust ja maksumusest ning sellest tulenevalt sõlmis ta lepingu olulise eksimuse (alternatiivselt pettuse) mõjul. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. 5

§ 95

sätestab, et selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ning põhjendatult leidnud, et hagejal endal oli enne lepingu sõlmimist võimalik ilma kulutusteta selgitada välja keskmine turuhind ja taotluse esitamiseks vajalikud lisadokumendid. Nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus rõhutab siinjuures, et pooled sõlmisid töövõtulepingu oma majandustegevuse raames, hageja on kantud äriregistrisse 2009. a ning hageja oli varasemalt osalenud erinevatel riigihangetel. Seega ei saa väita, et hageja puhul oli tegemist kogenematu isikuga, keda kostja oleks pidanud vajalikust töö mahust ja keskmisest turuhinnast teavitama. Hageja vastupidine seisukoht on ebaõige. Maakohtu istungil (II kd, tl 7-8) on hageja kinnitanud, et ta ei tundnud huvi teiste hinnapakkumiste vastu ega ei küsinud enne lepingu sõlmimist mujalt hinnapakkumisi. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et kui äritegevuses tegutsev isik ei küsi enne lepingu sõlmimist alternatiivseid hinnapakkumisi, siis võtab ta sellega ise turu keskmisest suurema töömahuga ja seeläbi ka kõrgema hinnaga lepingu sõlmimise riski. Tehingu teinud isik ei või

§ 92

lg 5 järgi tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud. Hageja seisukoht, et tal puudus kohustus küsida enne lepingu sõlmimist alternatiivseid hinnapakkumisi, on vastuolus

§-s 95 ja § 92 lg-s 5 sätestatuga. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et hageja ei ole suutnud kohtumenetluse kestel selgitada, miks ta äritegevuses pikemat aega tegutseva isikuna ei uurinud enne lepingu sõlmimist konkureerivaid hinnapakkumisi. Kuna hagejal endal oli ilma eriliste pingutusteta võimalik saada teavet nii keskmise turuhinna kui taotluse esitamiseks vajalike lisadokumentide kohta, siis ei saa kostjale ette heita, et ta ei selgitanud hagejale oma hinnakujunemise aluseks olevaid põhimõtteid ja lepingu täitmiseks täpset vajalikku töömahtu. Hageja viide Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-9-16 (p 41) märgitud riski jaotusele ei ole antud vaidlusele kohaldatav, kuivõrd poolte seisund ja vaidlusaluste tehingute asjaolud on erinevad võrreldes käesoleva vaidlusega. Pettus eeldab ühe lepingupoole tahtlikku tegevust eesmärgiga kallutada teist lepingupoolt tehingut tegema. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud kostja tahtlust kallutada teda töövõtulepingut sõlmima. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kokkuvõtvalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal puudus alus lepingu tühistamiseks nii

§ 92

kui § 94 järgi ning hageja esitatud tõendid ei kinnita tühistamise aluseks olevaid asjaolusid. 7.2. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et vaidlusalune töövõtuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Hageja poolt esiletoodud asjaolude alusel on maakohus õigesti leidnud, et lepingus kokkulepitud töö ja selle eest makstava tasu ebaproportsionaalsus ei ole heade kommete vastane ega leping seetõttu tühine. Seejuures on maakohus tuginenud asjakohasele Riigikohtu praktikale (II kd, tl 27). Samuti ei anna alust lugeda leping heade kommete vastaseks hageja väidetud lepingu „üleüldiste kohustuste ja õiguste ebaproportsionaalsuse tõttu.“ Õige on ka see maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud

§ 86lg 2 preambulis nimetatud kogenematust lepingu sõlmimisel.

Hageja puhul on tegemist majandustegevuses tegutseva äriühinguga ning hageja ei ole tõendanud, et tal puudus võimalus enne lepingu 6 sõlmimist küsida alternatiivseid pakkumisi ning selgitada välja eeldatav tööde maht ja keskmine turuhind. 7.

1. Asja materjalidest nähtuvalt puudus poolte vahel vaidlus, et kostja küsis hagejalt lepingu täitmiseks rohkem dokumente kui keskmiselt tavaks ning et lepingus kokkulepitud tasu oli keskmisest turuhinnast kõrgem. Kuna hageja soovis tunnistaja K. Atsi ütlustega tõendada samu asjaolusid, siis jättis maakohus hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel põhjendatult rahuldamata. TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse K. Atsi ringkonnakohtus tunnistajana ülekuulamiseks.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Taotluse kohaselt palus kostja hüvitada õigusabikulud 8,4 tunni ulatuses summas 1092 eurot lähtudes tunnihinnast 130 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kuna vastuses apellatsioonkaebusele on korratud maakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke seisukohti, siis on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 520 eurot (4x130). Koos maakohtus kantud menetluskuludega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2034,58 eurot (1514,58+520). Kostja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja