Obsah (12)

§ 390§ 423§ 386§ 661§ 335§ 98§ 654§ 75§ 981§ 382§ 377§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-19080 Tsiviilasi V.R. p

§ 390lg 1).

Hagi läbi vaatamata jätmise osas on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD

1. V.R. pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 14.11.2016 Viru Maakohtusse hagi tunnistada kehtetuks V.R. , L.R. ja A.I. ning N.I. vahel 16.08.2013 sõlmitud korteriomandi asukohaga Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu, XX, registriosa nr XX hüpoteegi kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldused, mis on tõestatud Narva notari Tatjana Boitsova poolt ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr 3597 all. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles taotles arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriossa nr XX kantud korteriomand asukohaga IdaVirumaa, Narva-Jõesuu linn, XX ja kanda sisse käsutamise keelumärge. Kohus võttis 25.01.2017 määrusega hagi menetlusse ning samal kuupäeval rahuldas ka hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamiseks keelumärke kostjatele kuuluvale korteriomandile. Kohus edastas määrused kostjatele, kohustades kostjaid ka hagile vastama.
2. Kostjad said hagi tagamise määruse kätte 09.03.2017 ning esitasid 24.03.2017 kohtule puudustega määruskaebuse (allkirjata), 31.03.2017 saabus kohtusse originaalallkirjadega määruskaebus. Määruskaebuses palusid kostjad tühistada 25.01.2017 hagi tagamise määrus ning jätta hagi läbi vaatamata, kuna kostjate elukoht on Venemaal ja asi ei allu Eesti kohtule. Kostjad esitasid 18.04.2017 esialgse vastuse hagile, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata. Kostjad esitasid kohtule ka õiendid, et nende registreeritud elukoht on Moskvas, ning kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kohus edastas hagejale määruskaebuse ning palus esitada seisukoht nii määruskaebuse kui ka kohtualluvuse osas. Hageja ei ole seisukohta esitanud. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Viru Maakohus jättis V.R. pankrotihaldur Martin Krupi hagi A.I. ja N.I. vastu müügilepingu tagasivõitmiseks läbi vaatamata. Maakohus rahuldas kostjate määruskaebuse ning tühistas 25.01.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kohus leidis, et kostjad on tõendanud, et nende elukoht ei ole Eestis. Kuigi kostjatele kuulub Eestis korteriomand, ei saa seda korterit pidada kostjate elukohaks. Kostjad said hagimaterjalid kätte Venemaa aadressil ja palusid ka sinna dokumendid edasi saata. Kostjatel on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning sissekirjutus Moskvas, kostjad ei viibi ka praegusel ajal Eestis. Kuna kostjad aktiivselt vaidlevad kohtualluvusele vastu, ei saa öelda, et kostjad oleksid asja 2 lahendamisega Eesti kohtus nõus. Seega tuleks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel lugeda, et hagi tuleks esitada kostjate elukoha järgi, s.o Venemaa kohtusse. Kohus ei ole tuvastanud, et esineks mingi muu õigusabilepingus sätestatud alus asja lahendamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata (

§ 423lg 1 p 13).

Kuna kohus ei ole pädev asja lahendama, tuleb rahuldada ka kostjate määruskaebus. Kuna hagi jääb läbi vaatamata, tuleb tühistada kohaldatud hagi tagamine (

§ 386lg 4).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas 01.06.2017 Viru Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Määruskaebuse kohaselt oli kostjate määruskaebus esitatud puudustega ning tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Kostjad said hagi tagamise määruse kätte 09.03.2017 ning esitasid 24.03.2017 kohtule puudustega määruskaebuse (allkirjata), 31.03.2017 saabus kohtusse originaalallkirjadega määruskaebus. Kui kohus leiab, et määruskaebus on siiski esitatud tähtaegselt, siis leiab hageja, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust hagi tagamise tühistamiseks ega hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtu käsitlus kohtualluvuse suhtes on väär ning see ei anna alust ei hagi tagamise määruse tühistamiseks ega hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate määruskaebus jätta rahuldamata ning hagi menetlusse võtta, sh jätta hagi tagamine jõusse. Võttes arvesse

kohtualluvuse sätteid ja asjaolu, et kinnisomandi üle peetavas vaidluses kohaldatakse kinnisasja asukohamaa seadust ning arvestades ka pankrotiasjades kohtualluvuse erisätteid, siis leiab hageja, et kohtualluvus on määratud õigesti ning puuduvad alused hagi menetlemiseks Vene Föderatsiooni kohtus. Kohus peaks kohaldama pankroti ning kinnisvaraga seotud asjades Eesti õigust. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD 4. Kostjad esitasid 26.06.2017 seisukoha määruskaebusele, millega palusid jätta hageja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Kostjad esitasid allkirjata 24.03.2017 määruskaebuse

§ 661

lg 2 sätestatud 15 päevase tähtaja jooksul ning kaebuse originaali

§ 335lõikes 2 sätestatud 10 päevase tähtaja jooksul.

Seega on 24.03.2017 määruskaebus esitatud tähtaegselt. Ei ole õige hageja väide, et

§ 98

¹ lg 1 ja 2 ja § 99 lg 1 regulatsioon annab erandi Eesti – Vene õigusabilepingu art 21 lg-te 1 ja 2 regulatsioonist. Asjakohane ei ole ka hageja viide Eesti-Vene õigusabilepingu artiklile 38, mis sätestab, millise riigi õigust tuleb kohaldada omandiõiguse ja muu asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele. See norm ei määra kohtualluvust. Põhjendamatu on hageja väide, et Eesti-Vene õigusabilepingu art 21 lg-te 1 ja 2 kohaldamine loob olukorra, kus pahatahtlikult hakatakse varasid võõrandama isikutele, kelle elukoht on 3 välisriigis. Hagejal on võimalus esitada oma nõue kostjate vastu kostjate elukohajärgsele kohtule Vene Föderatsioonis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata Viru Maakohtu 31.05.2017 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

6.

§ 75

lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kuna käesolevas asjas on tegemist Vene kodanikest kostjatega, kes oma väidete kohaselt elavad Venemaal, on asjakohaseks rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivaks õigusaktiks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 kohaselt, kui õigusabileping ei näe teisiti ette, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et asjakohased ei ole hageja viited

§ 981lg-tele 1 ja 2 ning § 99 lg-le 1.

Rahvusvahelistel lepingutel on prioriteet riigisiseste seaduste, sh

suhtes tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 (M. Torga, Rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimine Eesti kohtutes. Juridica III/2013, lk 195). Samuti märkisid kostjad õigesti, et asjakohatu on hageja viide Eesti-Vene õigusabilepingu artiklile 38, mis reguleerib kohalduvat õigust, mitte kohtualluvust. Seega tugines maakohus õigesti kohtualluvuse määramisel Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 21 lõikele 1. 7. Kuna hagi jäeti läbi vaatamata kohtualluvuse puudumise tõttu, siis puudub vajadus analüüsida, kas kohus võis rahuldada kostjate määruskaebuse hagi tagamise määruse peale.

§ 386

lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Järelikult tuli maakohtul hagi tagamise määrus tühistada

§ 386lg 4 alusel, kuna hagi jäeti läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 3-2-1-176-15 (p 10) võib Eesti kohus teatud tingimustel tagada hagi ka olukorras, kus hagi on esitatud või tuleb esitada mõne teise riigi kohtusse (

§ 382lg 3).

Eelkõige võib Eesti kohus tagada välisriigis esitatud hagi siis, kui vara, mille suhtes tagamisabinõu kohaldamist taotletakse, asub Eestis. Lisaks näeb

§ 377

lg 6 ette, et hagi tagamise abinõu võib kohus rakendada ka välisriigis toimuva kohtu- või vahekohtumenetluse tõttu. Hagi tagamise abinõude kohaldamine ei ole siiski võimalik ilma, et oleks esitatud hagi või

§ 382

lg 1 teise lause kohane põhistus, miks hagi kohtualluvuse järgi õigele kohtule kohe ei esitata. 4 Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 8. Menetluskulud jäävad

§ 172lg 1 teise lause alusel määruskaebuse esitaja, s.o pankrotihalduri kanda. Menetluskulud kantakse Pankr

S § 541 lg 1 teise lause alusel võlgniku pankrotivara arvel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp 5