Obsah (5)

§ 64§ 428§ 430§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11535 Tsiviilasi XX (X) ja YY (

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4).

Nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 29.07.2016 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja I) ja JJ (kostja II) vastu. Hagejad palusid kohustada kostjat I ja kostjat II andma üle hagejatele XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) ½ suuruse mõttelise osa omand ja valdus ning vastavad omandiõiguse üleminemiseks vajalikud tahteavaldused ning kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja asendada need kohtuotsusega. Veel palusid hagejad anda kostjal II neile üle perekonnafotod. Kostja I isa PP omas kaasomanikuna XXX kinnistust ½ mõttelist osa ja ühisomanikuna ülejäänud ½ mõttelist osa koos hagejatega. Ta sõlmis 29.07.2015 kostjaga II kinnistu ½ mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepingu. 2 Notar edastas vastavalt müügilepingu p-le 1.3.12 müügilepingu ärakirja 29.07.2015 hagejatele, et nad saaksid otsustada ostueesõiguse teostamise üle. 10.08.2015 tegi hageja I notariaalse avalduse müügilepingu eseme suhtes ostueesõiguse teostamiseks ja 26.08.2015 tegi nõuetekohase avalduse hageja II. Selle tulemusena sõlmiti hagejate ja PP vahel kinnistu ½ suuruse mõttelise osa müügileping samadel tingimustel, millistel sõlmiti 29.07.2015 müügileping ja mõttelise osa käsutus muutus tühiseks ning kinnistusraamatu kanne valeks. PP müügilepingut ei täitnud ja kinnistu mõttelise osa omandit hagejatele üle ei andnud. PP suri 24.11.2015 ja tema pärijaks oli kostja I, kellele väljastati 03.05.2016 pärimistunnistus. Hagejad esitasid kostjale I 10.12.2015 nõude müügilepingu täitmiseks. 15.03.2016 esitasid hagejad ka notarile ja kohtutäiturile teate oma nõude kohta PP pärandvarasse kuulunud kinnistu ½ suuruse mõttelise osa üleandmiseks ja võimalikest müügilepingu rikkumistest tuleneda võivatest nõuetest. Kostjad müügilepingut ja/või seadusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kuna kinnisasja valdus on hagi esitamise ajal kostjal II, palusid hagejad anda neile kinnisasja mõtteline osa üle seisus nagu see oli kostjale II üleandmisel.
2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostja I vastuväitel ei teostanud hagejad ostueesõigust, kuna seda said ühisomanikud teostada ühiselt, kuid kolmas ühisomanik ei esitanud vastavat avaldust. Lisaks oli ostueesõiguse teostamiseks vajalik avalduste kättetoimetamine PP-le. PP soov oli, et tema ehitatud maja ja selle juurde erastatud maa omanikuks saab kostja II. Kostja II teadis, et kinnistu suhtes ei ole võimalik ostueesõigust teostada ja kinnistust sai ta alaline elukoht. Lisaks kandis kostja II kinnisasjaga seoses mitmeid kulutusi.
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Otsuse põhjendustel ei saanud hagejad ostueesõigust teostada kolmanda ühisomaniku PP-ta.
4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
5. Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebus apellatsioonimenetluses hagejate kanda. rahuldamata ja menetluskulud
6. Ringkonnakohtu istungil jõudsid pooled kompromissile, esitasid selle kohtule kinnitamiseks ja palusid menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas

§ 430lg- s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

Ringkonnakohus selgitas pooltele kompromissi õiguslikke tagajärgi, sh

§- de 430 ja 432 sisu. 9.

§ 430

lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kokkulepe sisaldab kinnistamisavaldusi ja kokkuleppe kinnitamisel on menetlusosaliste suhtes samasugune tagajärg nagu avalduse notariaalsel tõestamisel. Pooled taotlesid kohtumääruse saatmist kinnistusosakonnale ja kohus rahuldab 3 selle taotluse, st edastab määruse pärast sellele jõustumismärke kandmist kinnistusraamatu pidajale kandemenetluse algatamiseks. Kui kannete tegemist takistab mõni puudus, nt tasuda tuleb riigilõiv, siis saab kinnistusosakond anda kinnistamist taotlevale poolele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 10. Hagejad tasusid apellatsioonkaebuse esitamisel 650 eurot riigilõivu, millest nad palusid tagastada poole ja kanda summa XX arvelduskontole.

§ 150

lg 1 p 1 alusel tuleb taotlus rahuldada ja hagejatele tagastada 325 eurot ja kanda XX arvelduskontole. Samale tuleb tagastada hagejate poolt kohtu arvele tasutud 11 301,42 eurot, mis on makstud 27.01.2017 maksekorraldustega nr 884, 6 ja 7 vastavalt XX poolt summas 2250 eurot, Indrek Lepiku poolt summas 9000 eurot ja Indrek Lepiku poolt 51,42 eurot ja kanda XX arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXX. 11. Menetluskulud jäävad

§ 168

lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel poolte endi kanda, v.a tagastamisele kuuluv riigilõiv. 12. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest, mistõttu ei saa käesolevat määrust vaidlustada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4