2-17-9101/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-9101 Tsiviilasi N.K. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 540 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON Vastustaja (hageja): N.K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja O.K. , lepinguline esindaja Janno Perv
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. novembri
5. a otsus.
6. Teha tsiviilasjas uus otsus, millega jätta rahuldamata N.K. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks. Menetluskulude jaotus
7. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. kantud Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
8. N.K. (hageja) esitas 09.06.2017 hagi oma isa A.K. (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palus suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist 140 eurolt summani 235 eurot alates 01.06.2017 ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamakstav elatis edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.06.
9. Hagiavalduse kohaselt rahuldas Tartu Ringkonnakohus 29.06.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-16939 osaliselt N.K. hagi A.K. vastu ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise N.K. kasuks alates 10.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 140 eurot. Ringkonnakohtu otsuse sõnastuse kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejatele elatist kuni täisealiseks saamiseni summas 140 eurot, kuid seaduse kohaselt elatise suurus ajas muutub ning hageja suhtes ei oleks õiglane määrata elatise suurus kindla summana. Lähtudes asjaolust, et Vabariigi Valitsus oma määrusega muudab iga-aastaselt kehtestatavat kuupalga alammäära ning vältimaks hagejate seadusliku esindaja vajadust pöörduda edaspidi kuupalga alammäära muutumisel kohtusse elatise tõstmiseks PKS § 101 lg 1 alusel, esitas hageja nõude elatisraha suurendamiseks alates juunist
10. a kuni 235 euroni kuus ja edaspidi elatisraha määramiseks mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.06.
11. Kostja varjab oma tulusid ja seda tõendavad Facebookis tehtud kanded kostja reiside ja elustiili kohta.
12. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja varaline seisund ei ole võrreldes Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsusega muutunud. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 175,94 eurot kuus. Tal puudub isiklik eluruum, sõiduk või muu likviidne vara. Kostja ettevõtlus FIE-na kasu ei toonud ja ta oli sunnitud tegevuse FIE-na likvideerima. FIE on äriregistrist kustutatud 30.05.
13. Kostja tervis on halvenenud ja seoses sellega kulud ravimitele on suurenenud. Hageja seadusliku esindaja varanduslik seisund on aga sel perioodil paranenud. Kostja on asutanud uue ettevõtte A. OÜ, kuid osakapitali moodustamiseks anti talle aega 3 aastat. Kostja on käinud hageja viidatud kohtades, kuid kõik kulud on kandnud tema elukaaslane või sõbrad. Venemaal Sosnovõi Boris käis ta vanaemal külas. MAAKOHTU LAHEND
14. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks elatise alates 09.01.2017 summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.06.
15. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kostja kinnitas, et tal puudub likviidne vara, kuid kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale elamumaa Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas XX pindalaga 878 m
16. Ahtme linnaosa lähedus 2 maakonnakeskuseks olevale Jõhvile teeb Ahtme linnaosa kinnistud võrreldes teistes Kohtla-Järve linnaosades asuvate kinnistutega mõnevõrra väärtuslikemaks. Suurenenud on ka kostja pension (oli 158,37 ja praegu on 175,94 eurot kuus). Kostjale kuuluv äriühing on väikeses, kuid siiski kasumis. Kostja kinnitas kohtuistungil, et elab koos elukaaslasega, kes on aidanud tal aeg-ajalt kulusid kanda. Kostja on 40 % ulatuses töövõimetu. Töövõimetus iseenesest ei ole elatise nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kostja kinnitas, et tegeleb lukuäriga, sh paigaldab isikutele kuuluvatele hoonetele, korteritele jms lukkusid. Seega on kostja leidnud endale tulutoova tegevuse, mida tema tervislik seisund tal teha võimaldab. Maakohtu hinnangul on kostja suuteline mõnevõrra suuremat elatist tasuma kui see oli 29.10.2016 Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal. Kostja tegeleb ettevõtlusega, tema pension on suurenenud, tema elukaaslane aitab tal vähemalt osaliselt kulusid kanda, talle kuulub jätkuvalt Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas asuv kinnistu. Maa-ameti geoportaalist nähtub, et tegemist on hoonestatud ja hooldatud kinnistuga. Juhul, kui on tõesed kostja poolt Tartu Ringkonnakohtule esitatud väited, et
17. aastal oli nimetatud kinnistu hoonestamata, siis on kostja perioodil alates 29.10.2016 suutnud leida piisavalt raha kinnistule mitme hoone rajamiseks. Juhul, kui ka kostja väidab, et keegi kolmas isik on tema kinnistule kulutusi teinud, on kinnistu hoonestamine eelduslikult tõstnud tema kinnistu väärtust. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hageja seadusliku esindaja väitel laekub lapsetoetus tema kontole. RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on alates
18. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on osaliselt töövõimetu, tema sissetulekuks on pension 175,94 eurot ning kostja tegeleb väikeettevõtlusega, ei ole kostja võimeline tasuma elatist seaduses kehtestatud miinimumulatuses. Maakohus vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust PKS § 102 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
19. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja varaline olukord ei ole võrreldes Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsuse tegemise ajaga muutunud. Väär on maakohtu väide, et kostja on saanud tulu summas 1981,71 eurot. Tegemist on
20. a pensioniga (1981,71 ÷ 12 = 165,14). 30.05.2017 lõpetas kostja FIE kahjumiga ning ei olnud võimeline tulu saama. Kostja ei vaidle, et tegeleb ettevõtlusega ning see on kostja ainuke lootus teenida nii palju, et maksta elatist ja pidada enda majapidamist. Kuid võrreldes Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsusega ei ole kostja tervislik ja varaline seisund paranenud, pigem vastupidi. Kui
21. aastal oli kostjal kaks müügipunkti, siis alates
22. a maist on säilinud vaid üks müügipunkt, kuna tunduvalt on vähenenud kostja poolt pakutavate teenuste nõudlus. Kuigi kostjale kuulub üks kinnisasi, on see senini hoonestamata. On olemas vaid kasvuhoone ja kuur, mida kostja vanemad hooldavad ja oma aiatööriistu hoiavad. Maakohtu arvamus, et 3 nimetatud kinnisasi võib olla hinnas, on väär ja ei ole millegagi tõendatud. Nimetatud kinnisasja võõrandamisel võib jätkuda 2-3 kuu elatise tasumiseks ja mitte rohkem. Väär on ka maakohtu väide, et perioodil 01.01.2017 kuni 31.07.2017 tehti kostjale väljamakseid summas 1205,
23. Tegemist on töövõimekaotuse pensioniga (1205,96 ÷ 7=172,28), mis enne 01.04.2017 oli veidi väiksem, kuid indekseerimise tulemusena on see summa 01.04.2017 alates 175,94 eurot kuus. Hageja seadusliku esindajal on korteriomand Kohtla-Järvel ning ta on võimeline üürima endale korterit Tallinnas, ta saab töötasu 802 eurot kuus. Kostjal seevastu puudub eluruum ning ta elab üüritud korteris. Lisaks kannab kostja vältimatuid kulusid ravimite soetamiseks. Maakohtu otsus seab kostja olukorda, milles tema kohustused ületavad tema sissetuleku teenimise võimalusi, kuna ainsaks sissetulekuks on pension summas 175,94 eurot. Seega pole tal võimalik maakohtu otsust täita.
24. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus on õiglane ja põhjendatud. Hageja leiab, et käesolevas menetluses ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja omandis on eluruum või mitte. Käesoleva menetlusega tuvastati kostja võimekus täita oma vanemlikke kohustusi elatise tasumise osas. Kohus on õigesti tuvastanud kostja võimekuse tasuda elatist summas 200 eurot kuus. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid vältimatute ravimite kulude osas, mistõttu tuleb antud hageja väide jätta tähelepanuta. Kostja on seisukohal, et kuna maakohtu otsusega on tuvastatud apellandi 40 % töövõimetus ja likviidse vara olemasolu siis on kohatu kostja väide, et tal puudub suutlikus elatist tasuda. Kostja näol on tegemist isikuga kellel on olemas vara ja võime endale elatis teenida, mistõttu on tal ka võimalus oma vanemlikku kohustust elatise tasumise osas täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega jätta hagi elatise suurendamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26. Hagi on esitatud tsiviilasjas nr 2-15-16939 Tartu Ringkonnakohtu
27. juuni
28. a otsusega kostjalt välja mõistetud elatise suurendamiseks. Hageja on elatise suurendamise nõude alusena esile toonud üksnes asjaolu, et PKS § 101 lõikes 1 ettenähtud miinimumelatis on vahepeal suurenenud – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on kasvanud. Hageja on lisaks viidanud ka sellele, et kostja varjab oma sissetulekuid. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited 4 tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).
29. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks käsitlenud TsMS §-s 459 sätestatud eelduste esinemist. Kohus on küll hinnanud seda, kas kostja varaline seisund (võimalused elatist maksta) on paranenud, kuid hindamata on jäetud hageja vajaduste muutumine. Sellega on ringkonnakohtu hinnangul oluliselt rikutud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud väära kohtulahendi tegemise. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-15909 tehtud
30. veebruari
31. a otsuse p-s 16 lisaks selgitanud, et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Seevastu juhul kui elatis mõistetakse välja miinimummääras või kui pooled sõlmivad kohtuliku kompromissi, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt Riigikohtu
32. juuni
33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 35). Praegusel juhul oli kostjalt varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatis alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumi; ka maakohus jõudis oma 10.11.2017 otsuses järeldusele, et kostja varaline seisund ei võimalda tal tasuda elatist miinimummääras. Seega ei saa ainuüksi Vabariigi Valitsuse kehetestatud kuupalga alammäära tõus olla aluseks elatise suurendamise hagi rahuldamisele.
34. Maakohus andis oma
35. juuni 2017 määrusega hagejale tähtaja esitada tõendid ja põhjendused, mis kinnitavad hageja vajaduste suurenemist ning ka kostja varalise seisundi paranemist. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et tema vajadused oleksid peale tsiviilasjas nr 2-15-16939 lahendi tegemist oluliselt muutunud. Hageja on üksnes selgitanud, et seoses lapse kasvamisega ja kooli minekuga tekivad suured kulud seoses riietuse uuendamisega, samuti kulub järjest rohkem raha lapse toitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalide põhjal puudub alus tuvastamaks, et hageja vajadused on pärast Tartu Ringkonnakohtu 29.06.
36. a otsuse tegemist oluliselt suurenenud või et kostja varaline seisund on sama ajavahemiku vältel oluliselt paranenud.
37. Kostja varalise seisundi olulisele paranemisele ei viita ainuüksi see, et tsiviilasja nr 2-15-16939 arutamisel lähtus kohus eeldusest, et kostjale kuuluv kinnisasi asukohaga XX Kohtla-Järvel on sisuliselt väärtusetu, kuid praeguses tsiviilasjas esiletoodu kohaselt võib kinnistul siiski olla mõningane väärtus. Kinnisasja väärtuse ja likviidsuse kohta oli võimalik seisukohti ja tõendeid esitada tsiviilasja nr 2-15-16939 menetluse käigus ning uute väidete esiletulek praeguses tsiviilasjas ei võimalda lugeda tuvastatuks, et kostja varaline võimekus on märkimisväärselt muutunud või kinnistu väärtus oluliselt kasvanud. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist aianduskrundiga, kus asuvad kasvuhoone ja tööriistakuur. Ringkonnakohtu arvates puudub alus eeldamaks, et seda tüüpi hoonestus automaatselt suurendaks kinnisvara väärtust. Ka muudest maakohtu poolt arvesse võetud tõenditest ei nähtu, et kostja varaline seisund oleks pärast varasema tsiviilasja lahendamist oluliselt muutunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et elatise suurendamise aluseks ei ole ka ainuüksi asjaolu, et kostja igakuine töövõimetuspension on tõusnud ca 17 euro võrra. TsMS § 459 kohaldamine eeldab, et elatise suurust mõjutavad asjaolud oleksid muutunud olulises ulatuses. Tegemist on kitsendava sättega, mis ei võimalda jõustunud kohtulahendi muutmist taotleda asjaolude igasuguse, ka vähese muutumise korral. Ringkonnakohus leiab, et pensioni suurenemine ca 17 euro võrra ei tähenda kostja sissetuleku olulist suurenemist. 5 Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjale Maksu- ja tolliameti andmete kohaselt tehtud väljamaksed kajastaksid muid sissetulekuid kui kostjale makstav töövõimetuspension.
38. Kostja ei ole eitanud tegelemist väikeettevõtlusega A. OÜ kaudu, mis on kostja ainuosalusel asutatud
39. a maikuus. Samas tegutses kostja samas valdkonnas FIE-na ka enne osaühingu asutamist ning puudub alus arvata, et ainuüksi ettevõtlusvormi muutumine oleks oluliselt mõjutanud kostja kui ettevõtja sissetuleku suurust. Kohtu nõudel esitas kostja äriühingu esimese viie tegevuskuu bilansi (tl 64), millest nähtub, et äriühing on asutatud rahalist sissemakse tegemata; äriühingu kasumiks bilansi koostamise seisuga oli 381 eurot. Esitatu põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et ettevõtluse tulemusena oleks kostja varaline seisund märkimisväärses ulatuses paranenud. Olukorras, kus kostja regulaarne tõendatud sissetulek piirdub töövõimetuspensioniga (alates aprillist
40. a summas 175,94 eurot), millele lisandub täpsustamata suuruses lisasissetulek ettevõtlusest, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks elatise suurendamist 200 euroni kuus. See ületaks kostjal olemasoleva regulaarse sissetuleku suurust. Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et elatise suurendamise eeldused vastavalt TsMS §-le 459 ei ole praegusel ajal täidetud ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
41. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, nagu apellant on apellatsioonkaebuses taotlenud. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6