2-17-1768/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1768 Tsiviilasi A.O. hagi L.O. vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.O. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: A.O. (hageja), ik XXX; esindaja Helen Pahk Vastustaja: L.O. (kostja), ik XXX; esindaja advokaat Artur Maljukov esindajad RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2017 määrus ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
5. Rahuldada määruskaebus.
6. Jätta rahuldamata A.O. taotlus tõendite kogumiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
7. A.O. (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse L.O. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Tartu Maakohus võttis hagi 10.veebruari 2017 määrusega menetlusse.
8. Kostja palus kohaldada asja lahendamisel Vene Föderatsiooni õigust, rakendada hagi aegumist ja jätta hagi rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Tartu Maakohus jättis
10. novembri 2017 määrusega hagi läbi vaatamata. Maakohus leidis, et Eesti kohtul puudub kohtualluvus Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt. Õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et juhul, kui nimetatud leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostja elukoht asub Vene Föderatsioonis Moskva oblastis. Ka hageja elab Moskva oblastis. Seetõttu tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt pidi maakohus hindama mitte ainult seda, kas kostjal on Venemaal elukoht, vaid ka seda, kas tal on Eestis elukoht. Hageja leiab, et kostjal on elukoht nii Eestis kui ka Venemaal ning seejuures on kostja Eestiga rohkem seotud. Ka rahvastikuregistri järgi on kostjal Eestis elukoht. TsÜS § 14 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama sätte järgi võib elukoht olla ühel ajal mitmes kohas ning elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kostjat ei saa Venemaaga seotuks pidada mh seetõttu, et ta ei ole Venemaa kodanik, tal puudub Venemaa tööluba. Kostja on Eesti kodanik. Määruskaebuse esitaja palub kohtul koguda tõendeid ja küsida, kas kostja on Eesti Töötukassas arvel ja kas talle on makstud hüvitisi. Hageja palub sama päringu teha ka Tartu linnale.
12. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja pidas maakohtu määrust seaduslikuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
14. Maakohus jättis tähelepanuta õigusabilepingu art 21 lg 2, mille kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kostja vastas hagile sisuliselt ega esitanud vastuväiteid kohtualluvuse kohta. Seega nõustus kostja kohtualluvusega ning pärast hagile sisulist vastamist ei ole kohtualluvuse osas seisukoha muutmine enam kohtule siduv 2 (õigusabilepingu art 21 lg 2). Tegu ei ole asjaga, milles oleks Venemaa kohtul ainupädevus. Seetõttu tuleb maakohtu määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
15. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtul puudus kohustus selgitada kostjale võimalust vaielda kohtualluvusele kohe vastu. Seda mh põhjusel, et kostjat esindas advokaat, kellel on eelduslikult teadmised kohtualluvusest.
16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusõiguse rikkumise tõttu, pole vajalik kostja elukoha osas uute tõendite kogumine. Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata taotluse tõendite kogumiseks.
17. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus oma lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi