KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1285 Tsiviilasi Madis Pretke hagi Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- jaanuari 2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Madis Pretke määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Madis Pretke, isikukood XXX esindajad Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik Tartu Vangla kaudu, registrikood 70006056 RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
- Jätta Tartu Maakohtu
- jaanuari 2018 määrus muutmata.
- Jätta määruskaebus rahuldamata.
- Tagastada Madis Pretkele hagi ja esitatud materjalid.
- Asjas puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes 1 vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Madis Pretke (hageja) esitas 25.01.2018 Tartu Maakohtule avalduse Eesti Vabariigilt Tartu Vangla kaudu (kostja) kahju summas 3315 eurot 50 senti väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejat tahtevastaselt ja ebaseaduslikult hoitud 95 ööpäeva arestikambris, mille tagajärjel sai ta terviserikke. Valvur tekitas hagejale kehavigastuse, parema käe väikse sõrme luumurru. MAAKOHTU SEISUKOHT
- Tartu Maakohus keeldus
- jaanuari 2018 määrusega hageja avaldust menetlusse võtmast. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei kuulu vangla poolt tekitatud kahju hüvitamise asja lahendamine mitte maakohtu, vaid halduskohtu pädevusse. Kuna maakohus ei ole pädev asja menetlema, jättis maakohus vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 1 hagiavalduse menetlusse võtmata. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab riigivastutuse seadus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas määruskaebuse, mille kohaselt hoiti teda alusetult kartseris kokku 140 päeva. Valvur tekitas hagejale kehavigastuse. Hageja vaevusi südames ja valusid liigestes ei fikseeritud ega ravitud. Hageja on läbinud vaidemenetluse ja esitanud vanglale kahjunõude, mis jäeti rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei korda neid. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid põhjendusi, mis annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette 2 teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalikõiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
- septembri 2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03). Hageja väitel tekitas talle tervisekahju valvur ning liiga kaua kartseris viibimine. Käesoleval juhul ei tekkinud hagejal kahju tervisehoiuteenuse osutamise käigus tervishoiuteenuse osutaja poolt, vaid tervisevigastuse tekitas väidetavalt vanglaametnik. Vangalaametniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alus on RVastS § 9 lg 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kuna vaidlus tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, siis asi ei kuulu maakohtu pädevusse.
- Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostja vastu kahjunõude, mis on jäetud läbi vaatamata, kuna see esitati tähtaega ületades (tl 10). Ka viidatud kahjunõude läbivaatamata jätmises on kostja märkinud, et kaebuse võib esitada halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
- Kuna kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab kohus hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale TsMS §-st 372 lg 4 alusel. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
- Asja materjalidest nähtuvalt asjas kantud ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 3