← Eesti

1-17-2167/32

Obsah (9)§ 203§ 68§ 73§ 66§ 121§ 16§ 27§ 56§ 58

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2017, Rakvere Kriminaalasja number 1-17-2167 (16259000481) Kohtunik Heli Väinaste Koh

§ 203

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Sigrid Nurm Süüdistatav HEINO RAUDSEPP, ik 35904144920; elukoht: xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; haridus 10 klassi; töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 26.06.-28.06.2016, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 28.06.2016-26.04.2017 Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar RESOLUTSIOON 1.Tunnistada HEINO RAUDSEPP

§ 203

lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus 26.06.-28.06.2016, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. HEINO RAUDSEPAL kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 27 päeva vangistust. 2 Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui HEINO RAUDSEPP ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Heino Raudsepale määratud katseaja alguseks lugeda 13.11.

  2. KrMS § 310 lg 1 alusel jätta kannatanute T Mu, M Mu, P Mu ja Ü L (L) tsiviilhagi varalise kahju nõudes kogusummas 42 639 eurot läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
  3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo CLARUS (asukoht Parda 12, 10151 Tallinn) kasuks 84 (kaheksakümmend neli eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 14 eurot) eurot v.-adv. abi Silver Reinsaare poolt määratud korras süüdistatava Heino Raudsepa kaitsjana osutatud õigusabi eest. Mõista Heino Raudsepalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja 2356,93 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kuus eurot ja 93 senti) eurot muu menetluskulu katteks. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada Heino Raudsepal tasuda menetluskulud kokku summas 3061,93 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest üheteistkümnel kuul igakuiselt 250 eurot ja viimasel kuul 311,93 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700075044 ning selgitus: „Heino Raudsepp, 1-17-2167, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – CD-plaadid (4 tk), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
  3. novembrist 2017 (seega hiljemalt
  4. novembriks 2017). SÜÜDISTUS Heino Raudsepp on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 25.06.2016 kella 16.30 paiku süütas T Mu, M Mu, P Mu ja Ü L (L) kaasomandis oleval xxxx asuva elumaja, mille tagajärjel tekkinud tulekahjus hävis elumaja ning selles olev vara, millega põhjustas kannatanutele varalist kahju kogusummas 42 639 eurot. Seega, Heino Raudsepp, hävitades võõra asja, millega tekitas olulise kahju, pani toime

§ 203lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 TÕENDID Süüdistatav Heino Raudsepp ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, tsiviilhagi omaks ei võtnud. Süüdistatava Heino Raudsepa ütlustest nähtub, et ta elas T Mu juures. Heino Raudsepp pidas võimalikuks, et K S viis teda 24.06.2016 T juurde. Selles majas olid magamistuba, suur tuba koos köögiga, vannituba ja WC olid koos ning siis oli vanaema tuba, kuhu pääses suurest toast (ekspertiisiakti juures olev skeem, F7 ja F8). Seal oli ehitusmaterjal, pinotexid ja värvid. See oli hoiuruum, kus olid kõik talveriided. Nad hakkasid üleval remonti tegema, võtsid seal lae lahti. Sellel päeval ärkas ta T juures. Maja põlengut tema ei näinud. Xxxx sõitis ta autoga, xxxx. See oli peale lõunat, aga täpset kellaaega ta ei mäletanud. Hiljem ütles ta, et see võis olla kella 4 paiku, aga ta ei mäleta täpselt. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Heino Raudsepa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Heino Raudsepp on kohtueelses menetluses 28.06.2016 öelnud (tl 138), et „Mina ärkasin üsna hilja, umbes kella 09.00 paiku ning kell 13.00 olin ma juba xxxx külas.“ Xxxx külasse sõitis ta nii, et esmalt xxxx, nagu seda teed alati sõitis. Heino Raudsepp võttis omaks, et ta käis sel päeval xxxx sõites xxxx xxxx poest läbi ning tehtud videosalvestistel on tema peal. Xxxx hakkas ta muru niitma. Muru niitmiseks bensiini võttis ta T juurest kaasa. Tema arust oli bensiinikanister juba xxxx peal. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel Heino Raudsepa kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamise. Heino Raudsepp on kohtueelses menetluses 28.06.2016 öelnud (tl 139), et „Kui me xxxx jõudsime, siis T tõstis selle kanistri auto pealt maha, sest ta läks hommikul autoga tööle. T pani kanistri kuuseheki alla.“ Ta võis 25.06.2016 olla koos M M, M M, U T ja O T. U kallas enda autosse ka sealt bensiini ja tema võiski panna kanistri xxxx. U sõitis selle autoga xxxx, kus nad käisid kütet võtmas, sest temal endal ei ole juhtimisõigust. 25.06.2016 tarvitas ta koos teistega alkoholi, kuid vähesel määral. Xxxx oma kodus tarvitas ta ka alkoholi. Järgmisel päeval sai ta teada, et T Mu maja oli põlema läinud. Sinna jäid kõik tema riided, ta oli ostnud ka uue pesumasina ja uue televiisori. Kannatanu T M kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Heino Raudsepp on tema elukaaslane, ülejäänud kannatanud on tema tütred. T M loobus süüdistustest ega soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Kohus võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel prokuröri taotlusel tõendina vastu kannatanu T Mu kohtueelses menetluses antud ütlused. Esimest korda kuulati T M kohtueelses menetluses kannatanuna üle 25.06.2016 (tl 3-7). T M on öelnud, et täna oli minu elukaaslane Heino minu kodus xxxx ja Heino oli purjus. Tema läks hommikul kell 05.00 tööle, siis Heino magas. Päeval tuli ta korraks töölt koju ja nägi, et autot ei olnud. Tee otsast ta helistas Heinole ja küsis, et kus viimane on. Heino ütles, et ta tuleb kohe koju. Heino kasutas temale kuuluvat sõidukit xxxx reg nr xxxx, kuigi ta ei tohi sellega sõita. Ta oleks selle võtme muidu ära võtnud, aga täna hommikul oli see võti ära peidetud. Heino on seda ka varasemalt korduvalt teinud. Heino sõidab ainult purjus peaga ning sõitmas käib siis, kui teda kodus ei ole. Pärast sõitis ta uuesti kodu tee otsast mööda ja nägi, et auto oli kodus tagasi. Siis ta sõitis xxxx surnuaia juurde ja helistas sealt Heinole. See oli kuskil kella 15.15 paiku. Heino ütles, et ta paneb maja põlema, sest tema alguses ütles Heinole, et ta on xxxx, et tulgu talle järele. Heino ütles, et kallab maja bensiiniga üle ja tõmbab tikku, kui tema kolme minuti pärast koju ei tule. Ta ei uskunud, et Heino seda teeb. Ta vältis ka koju minemist, sest kui Heino purjus on, siis on ta üleolev, agressiivne ja vastik, just sõnadega. Peale seda läks ta P R juurde juttu rääkima, öeldes ka viimasele, et Heino on kodus purjus, et las viimane jääb magama ja siis ta läheb koju. Umbes kella 18.00 paiku tuli ta 4 koju ja nägi kaugelt eemalt, et majast tuleb suur leek välja. Heino pani elumaja põlema. Tal oli eile, 24.06.2016 pandud maja ette, kuusehekkide alla 10 liitrine bensiinikanister, mis oli bensiini täitsa täis. Kui ta täna koju jõudis, siis polnud ei seda kanistrit ega ka tema autot. Ta arvab, et Heino võis sellepärast maja põlema panna, et ta tahab Heinot maha jätta, kuna viimane joob iga nädalavahetus ja ta ei jaksa enam. Maja temal kindlustatud ei ole. Esimesel korrusel oli euroremont tehtud, kõik oli uus. Teisel korrusel oli remonti just alustatud. Tal ei olnud mingid uued esemedki majas sees kindlustatud. Tema arvates võib kahju olla ligikaudu 50 000 eurot. See oli uue sisustusega maja. Kedagi rohkem peale Heino kodus ei olnud. Kui ta koju tuli, siis päästet veel kohal polnud ja talle tuli vastu naabrimees P L, kes kutsuski pääste kohe kohapeale. Heino pidi sõitma autoga tõenäoliselt metsa poole, see tee viib välja xxxx, kust saab xxxx peale. Heinol on muidu teine elukoht xxxx, aga see maja kuulub ametlikult tema õele, E R. Heino veel ütles talle peale maja põlemapanekuga ähvardamist, et ta võib kinni ka minna ja mis siis, et katsugu tema oma eluga selliselt edasi elada. Teist korda kuulati T M kohtueelses menetluses kannatanuna üle 07.07.2016 (tl 8-26). T M on öelnud, et 25.06.2016 oli tema elukaaslane Heino Raudsepp tema juures kodus xxxx. Heino Raudsepp oli kodus purjus. Ta läks hommikul kella 05.00 ajal xxxx tööle, Heino jäi koju magama. Rohkem kedagi kodus polnud. Eelmisel õhtul 24.06.2016 tulid nad xxxx ning Heino tahtis minna oma koju xxxx, kus tal on maja, xxxx, mis on tema õe nimel. Ta viis Heino sinna xxxx ära ning koju tagasi jõudis ta umbes kella 21.00 paiku. Sel ajal, kui ta kodu poole sõitis, siis Heino helistas talle ehk ühe korra, aga ta Heino kõnele ei vastanud. Kella 21.30-22.00 paiku ilmus Heino tema koju. Ta ei teadnud, et Heino tulemas on. Heino oli purjus. Ta küsis, et kes teda siia tõi ja Heino ütles talle, et K S. Heinol olid sel õhtul seljas heledad pikad püksid ja sinine trikotaažpluus, kaelusega ja lühikeste varrukatega. Heino jäi magama nende samade riietega ning hommikul, kui ta tööle läks, olid Heinol need riided ikka veel seljas. 24.06.2016 pani ta elumaja juurde, kuusehekkide alla päikese eest varju 10 liitrise bensiinikanistri, mis oli punast värvi, kitsam plastmassist kanister. Tal on kaks autot, üks on xxxx reg nr xxxx ja teine xxxx reg nr xxxx. Xxxx käis ta ka 25.06.2016 tööl. Xxxx kasutab peamiselt Heino ise. Kaine peaga Heino ei sõida, ainult purjus peaga. Kaine peaga Heino teab, et ta ei tohi sõita, sest tal pole juhtimisõigust. Heino sõidab tavaliselt siis, kui teda pole kodus. Viimasel ajal pole xxxx võtmeid koridoris nagis olnud, need on Heino poolt kusagile ära peidetud. 25.06.2016 päeval kella 13.30 paiku oli tal töö juures paus ning ta helistas Heinole ja ütles talle, et mingu koju xxxx ära. Heino ütles selle peale, et ta ootab teda. Peale tööd, umbes kella 14.45 paiku sõitis ta oma kodu tee otsast mööda xxxx poole ning nägi, et xxxx ei ole kodu hoovis. Ta helistas Heinole ning küsis, et kus viimane on. Heino ütles, et ta tuleb kohe koju. Nende kõne lõppes küll ära, aga Heino ei katkestanud kõnet ära ja ta tundis hääle järgi ära M M, kes elab xxxx. Ta kuulis veel kõnest seda, et Heino pidi M xxxx poodi minema. Peale seda sõitis ta oma kodu tee otsast uuesti mööda metsa poole ja nägi, et xxxx seisis kodu hoovis. Telefoni teel, ta täpselt ei mäleta millal, ütles Heino talle veel, et neil on omavahel asju vaja klaarida. Kuna ta ei tahtnud koju minna ja tal polnud Heinoga midagi klaarida, otsustas ta xxxx surnuaeda sõita ja sinna jääda. Ta sai Heino kõnepruugist aru, et viimane oli purjus. Kui ta surnuaia ees seisis, siis ta rääkis Heinoga. Ta ei tea täpselt, kumb kummale helistas ja mitu kõnet oli, kuid Heino tahtis, et ta läheks koju. See võis olla umbes kella 16.30 paiku, täpselt ta öelda ei osanud. Ta ütles Heinole, et ta ei tule koju. Siis ähvardas Heino telefoni teel nende viimase kõne ajal ta maja põlema panna. Heino ütles talle täpselt, et kui ta kolme minuti jooksul koju ei tule, siis ta kallab maja bensiiniga üle ja tõmbab tikku ning paneb maja põlema, et ta võib selle eest kinni ka minna, aga katsugu tema oma eluga selliselt edasi elada, et kodu ei ole. Ta alguses ei uskunud seda, sest Heino on teda ka varasemalt ähvardanud. See oli purjus peaga öeldud ja ta ei uskunud, et Heino seda teha võib. Peale seda kõnet nad rohkem ei suhelnud, Heino küll helistas ühe korra, aga ta ei vastanud 5 sellele kõnele. Siis ta otsustas minna P R juurde xxxx. Ta ei tahtnud koju minna, sest kui Heino on purjus, muutub ta agressiivseks. Ta läks P juurde sellepärast, et Heino saaks kodus magama jääda ning siis ta oleks alles koju läinud. Ta ütles P, et Heino on kodus purjus ja ta ei taha sinna minna. Umbes kella 18.15 paiku ütles ta P, et hakkab koju minema. Kui ta xxxx poolt tuli ja keeras xxxx tee peale, nägi ta, et kaugelt tõuseb suits. Ta mõtles, et Heino teeb kodus lõket nende lõkkeplatsil või midagi, aga kui ta jõudis juba naabrite juurde, siis ta nägi kuusehekkidest läbi, et suured leegid tulevad majast välja. Ta alguses sinna kohapeale ei läinud. Kohapeale läks ta natuke hiljem, see oli umbes kella 19.00 paiku, sest kiirabi tuli sinna ja tahtis tal vererõhku mõõta. Kui ta koju läks, siis ta nägi, et xxx ega Heinot ennast ei olnud, 10 liitrist bensiinikanistrit ka ei olnud enam kuusehekkide all. Eelmisel nädalal ajavahemikul 27.06.2016-03.07.2016 helistas Heino talle, et kütsin talle politsei, kes ta kinni pidas, et tema pole ausalt mu maja põlema pannud. Ta küsis Heinolt veel koera kohta, et kas ta koera ikka lasi välja. Heino ütles esimese hooga, et jah lasi küll, hiljem siis alles jäi mõtlema ja kahtlema. Ta ütles Heinole veel, et aga Rekut (koera) ei ole enam, mispeale Heino ei vastanud rohkem mitte midagi. Siis Heino rääkis, et tal pole midagi selga panna. Peale seda ta katkestas Heino kõne ära. Mingi aeg helistas Heino uuesti ja küsis, et kas tal on kusagile tema ID-kaardi number kirjutatud, sest Eesti Energia tahtis temaga lepingut teha. Tema kinnistul on kõrvalhoone koos garaažiga, saun, laut, puutöökoda, kuurialune ning kahekorruseline elumaja. Heino pani elumaja põlema. Elumaja on ehitatud 1925, siis see oli väike ja ühekorruseline. 1985 ehitati majale teine korrus ning esik juurde. See oli esimene renoveering ning sellest lisab ta ülekuulamise juurde skeemi elumajast ning majas paiknevatest esemetest.

  1. aasta sügisel tehti majal uus renoveering ning paigaldati ka uus elektrisüsteem. Neil ei olnud majas ka vanu juhtmeid, mida oleks saanud kogemata valesti paigaldada ja millest oleks võinud iseseisvalt ka tulekahju tekkida. Talle olid tellitud koju elektrikud ja ehitusmehed, kes maja talle valmis ehitasid, esimese korruse. Kõik oli tema teenitud raha eest tehtud. Heinoga sai ta tuttavaks alles
  2. aastal. Siis tehti esimesele korrusele euroremont ning sisse sai ostetud kõik uued asjad. Elektrit ta tööl käies välja ei lülita. Alates maikuust on nad kodus olnud enamasti kahekesi, vahepeal on ka tema lapsed külas käinud.
  3. aasta lõpul, sügisel, olid neil küll teisel korrusel vanad elektrisüsteemid, aga need nad võtsid kõik maha, kui hakkasid teist korrust ehitama. Teisel korrusel oli tal ka ahi, aga seda pole ta lähiajal kütnud. Teisel korrusel olid tühjad toad, seal oli ainult ahi, üks vanaaegne kapp, millele oli kile peale tõmmatud ja seinad püsti. Tulekahju ei saanud sealt alguse saada, sest seal ei olnud elektrit. Tal oli kodus kaks ahju ja pliit. Vannitoas oli tal põrandaküte, aga seda kasutas ta ainult talvel, muul ajal oli see välja lülitatud. Enne tulekahju võis ta kütta viimati ehk 19.06.2016, sest siis oli vihmane ilm ja niiskem. 19.06.2016 küttis ta suuremat ahju, väiksemat ahju küttis ta väga harva, ainult talvel suurte külmadega. Sellest ei saanud maja põlema minna. Siiber jäi peale kütmist pooleldi lahtisesse asendisse ja rohkem ta seda ka ei puutunud, sest enne tulekahju ta ahju ei kütnud. Majas ei olnud ka isesüttivaid esemeid. Koridoris oli üks 5 liitrine õlikanister xxxx jaoks, mis oli täitsa täis. Tema elumaja ja seal sees olnud uued asjad ei olnud kindlustatud. Elumaja korstna puhastasid nad ka viimati selle aasta kevadel, 2016 ja seda tegi Heino ise üsna põhjalikult. Ta mäletab, et 25.06.2016 oli ilus ja palav ilm. Tema maja ei ole sellises kohas, kus keegi möödamineja saaks lihtsalt kasvõi suitsukoni hoovi visata, millest võiks tulekahju alguse saada. Ta mäletab ka seda, et ilm ei olnud tuuline, hästi tuulevaikne oli see päev. 18.06.2016 oli neil külaseltsi pidu xxxx külaseltsi majas. Nad läksid sinna kella 15.00 paiku xxxx. Nad ei jõudnudki kaugele sõita, kui oma tee otsas oleva kivihunniku juures ütles Heino talle, et tahab koju tagasi minna. Heino oli sel hetkel purjus, mistõttu ta ei tahtnudki Heinot kaasa võtta. Ta pööras auto tee otsas ringi ja viis Heino koju ära. Ta jäi siis õue ja Heino läks tuppa ära. Heino vist arvas, et ta läheb talle järele. Heino nägi, et ta läks kuuri taha peitu. Talle tuli tütar järele, sest ta tahtis sinna peole ikkagi minna ja läkski, Heino jäi üksi koju. Siis nad 6 paar tundi ei suhelnud, Heino vahepeal vist magas ja kella 17.00 paiku helistas ja ütles, et nad pidid ju talle järele tulema ja kui nad kohe koju ei ilmu talle järele, siis ta paneb sellele kremplile tule otsa. Ta katkestas selle peale kõne ära. See oli esimene kord, kus Heino niimoodi tulekahjuga on ähvardanud, et paneb midagi põlema. Kolmandat korda kuulati T M kohtueelses menetluses kannatanuna üle 20.07.2016 (tl 27-29). T Mule näidati äratundmiseks 27.06.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli xxxx turvakaamerate salvestuste kohta. T M tundis ära fotodelt temale kuuluva sõiduki xxxx värvuse ja alumise hõbedase ääre järgi – jalaaste, mis on selline hallikas lai. T Mule näidati äratundmiseks 05.07.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli Sevenoil Est OÜ Premium 7 tankla kohta. T M tundis sõiduki xxxx ikkagi ära jalaastme järgi. See on nende auto, millel on kõrvalistuja poolne aken lahti. Heino sõidabki niiviisi autoga. T Mule näidati äratundmiseks 07.07.2016 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli xxxx toidukaupade kohta. T M tundis ära fotodelt Heino Raudsepa pealae järgi, sest tal on juukseid pealael vähe. See sinine pluus, mis Heino Raudsepal on seljas, on tema poolt talle ostetud. Samuti tundis ta Heino Raudsepa ära kingade järgi, sest tema on ostnud need kingad talle (sandaalid/rihmikud). Ta tundis Heino näo järgi fotodelt ära, aga ka kehahoiaku ja käte järgi, mis on suured. Neljandat korda kuulati T M kohtueelses menetluses kannatanuna üle 19.09.2016 (tl 30-32). T M on öelnud, et augustikuu alguses hakkas Heino talle helistama ja uuris, et kas tal on abi vaja ning lubas talle ehitada uue palkmaja. Peale seda, kui ta oli Heinole rääkinud, et talle pakuti palkmaja ehitust, pakkus Heino talle välja, et tal on olemas mets. Heino oleks olnud valmis sealt metsast palki tegema, et talle maja ehitada. Tema sai Heino jutust niimoodi aru, et tema käest ta selle eest raha ei taha. Käesolevaks ajaks on ta endale soetanud korteri xxxx. Heino on aidanud tal korteris remonti teha ning ehitas ka ahju sinna. Talle on jäänud mulje, et Heino aitab teda kaastundest. Ta on Heinoga rääkinud ka tulekahjust, kuid Heino on selle kohta öelnud ainult nii palju, et tema seda teinud ei ole ja ehitab talle uue maja. Samuti küsis ta Heinolt, et miks viimane siis ära läks, kui maja põles, kuid selle kohta ei osanud Heino talle midagi öelda. Heino väitis talle, et 25.06.2016 kella 14.00 paiku sõitis ta juba xxxx külast minema xxxx külla. Samas nägi ta kella 15.10 ajal ise oma maja hoovil oma xxxx, järelikult oli ka Heino seal. Peale seda läks ta xxxx, käis kalmistul ja sealt samast tegi ka mitu kõnet Heinole. Nende kõnede ajal käskis Heino tal koju tulla, et asju klaarida. T M hindas Heino Raudsepa poolt ehitatud ahju ja ostetud korteris tehtud remondi töö rahaks 1000 eurot. Juhul, kui Heino Raudsepp selles kuriteos süüdi mõistetakse, nõustub ta sellega, et see 1000 eurot hagist maha arvestatakse. Kannatanu M M kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Heino Raudsepp on tema ema, kannatanu T Mu elukaaslane. Temale helistas õde Ü L ja ütles, et ema oli talle just helistanud ja ema ei olnud võimeline telefonis rääkima, sest oli šokis ja oli talle karjunud telefonis, et Heino pani ta maja põlema. Tema oli veetmas jaanipäeva, ehk teel xxxx, pidas auto kinni ja sai ise ka põhimõtteliselt šoki, sest ta ei uskunud seda kõigepealt. Xxxx on tema lapsepõlvekodu, kust ta läks aastal 1999 linna kooli. Kinnistu on kaasomandis peale vanaema surma, kes selle neile pärandas. Maja väärtuseks said nad 40 000 eurot niimoodi, et selle hindas üks kinnisvaramaakler suusõnaliselt ära. Mingit tõendit neil selle kohta ei ole. Kui ta oli laps, siis 80-ndatel oli see esimene kord, kui isa tegi neile, kõigile kolmele lapsele, toa sinna üles, tegi teise korruse. Tehti uus välisfassaad. Kui nemad ära kolisid, aastal 2000 midagi, renoveeris ema alumist korrust. Renoveerimise käigus tehti sisetöid, tehti duširuum ja tualett sisse, avatud köök, pandi tapeedid ja põrandad. Tsiviilhagis toodud vallasasjad ostis ema ja selles osas ei ole tema varalist kahju kandnud. Sügavkülmik Snaige oli tema arvates sahvris, boiler asus duširuumis. Majas oli ahjuküte, 1 ahi oli üleval ja 2 ahju olid all. Enne 7 põlengut oli kasutusel maja esimene korrus, 3 tuba ja köök. Kui nemad käisid maal oma peredega, siis nad ööbisid ka vahel teisel korrusel. Viimasel ajal nad proovisid seal teisel korrusel hakata remonti tegema. Nad tahtsid ühte vaheseina sealt maha võtta ja see oli poole peal. Siis nad jõudsid ülevalt ühte palki parandada, sest seal tilkus läbi. Tapeedid proovisid nad ise ära võtta. Mingeid rahalisi summasid nad sinna ei jõudnud panna, vaid käis eeltöö. Alati kui Heino jõi, siis helistas ema talle, nuttis ja tahtis, et keegi Heino sealt ära viiks. Kui nad ema aitasid, siis paraku tuli Heino Raudsepp sinna tagasi. Emaga ei ole tal enam mingit läbisaamist peale seda, kui viimane Heino Raudsepa juurde tagasi läks. Esialgu oli ema varjanud seda nende eest ja nüüd ema väidab, et ei ole enam üldse Heino süüs kindel. Ema on loobunud oma kõigist lastest ja lastelastest, öeldes, et nad laseksid tal elada. M M jäi tsiviilhagi juurde. Kannatanu P M kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Heino Raudsepp on tema ema, kannatanu T Mu elukaaslane. Süütamisest sai tema teada oma emalt, kes väitis, et maja on põlema pandud, et Heino ähvardas teda, et ta paneb maja põlema. Tal töötab Salva kindlustuses üks tuttav, kellele nad näitasid maja pilte, et selline maja on põlenud, et mis selle väärtus külakohas oleks ja viimane lihtsalt piltide alusel ja nende jutu alusel sai selle summa. Peale põlengut ei suhtle ta enam üldse oma emaga, kuna viimane ei vasta tema telefonikõnedele ega soovi temaga suhelda. Ema arvates nad (tütred) segavad tema elu ja ema tahab oma elu ise elada. P M jäi tsiviilhagi juurde. Kannatanu Ü L kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Heino Raudsepp on tema ema, kannatanu T Mu elukaaslane. Temal isiklikku vara sinna majja ei jäänud, on ainult hoone kahju. Kõik tsiviilhagis toodud vallasasjad kuulusid emale. Sellel ajal, kui alumisel korrusel remonti tehti, siis oli maja juba nende ja ema oma. Ta teab, et Heino Raudsepal olid alkoholi probleemid. Kui see õnnetus juhtus, siis nad aitasid emal leida korteri, mis on tema elukoha lähedal. Ema suhtumine neisse muutus, kui ta hakkas jällegi Heinoga suhtlema. Samamoodi nagu õdedel, puudub tal praegu kontakt emaga. Ü L jäi tsiviilhagi juurde. Tunnistaja K S ütlustest kohtuistungil nähtub, et nad elavad süüdistatava Heino Raudsepaga mõlemad xxxx. Majad asuvad teineteisest linnulennult mingi 300 meetri kaugusel. Kui ta istub oma maja trepil, siis näeb ta Heino maja nurka ja sissesõidu teed. Eelmise aasta
  4. juunil viis ta Heino xxxx. Heino helistas talle õhtul kella 8-9 ringis ja palus ennast viia xxxx. Kokku said nad Heino õue peal. Kui nad xxxx jõudsid, siis Heino ei olnud enam kaine, kuna jõi tee peal õlut. Heino jäi xxxx maha. Tema ei tulnud isegi autost välja. Sel päeval ta T Mut ei näinud. Telefoni teel suhtles ta Heinoga järgmisel päeval, kuid nägi teda arvatavasti
  5. kuupäeval. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel K S kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütluste avaldamise. K S on kohtueelses menetluses 27.06.2016 öelnud (tl 61), et „26.06 ei näinud ma samuti Heinot ega ka tema autot.“ Eelnevalt toodud vastuolu kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlustes tunnistaja K S põhjendada ei osanud. 25-ndal kuupäeval kuskil peale lõunat märkas ta Heino maja juures liikumist. Mingi tume auto oli seal, mingid inimesed liikusid ringi. Kedagi ta ära ei tundnud, sest 300 meetri kauguselt on raske kedagi ära tunda. Heino ei ela xxxx juba mitu aastat, seal ta käis vaid aegajalt majapidamist hooldamas. Siis kui Heino Tga kokku hakkas elama, sellest ajast elas ta ikka xxxx. Tal on mobiilis Heino telefoninumber xxxx, millele ta helistas ka eelmisel aastal, muid numbreid ta ei tea. Tunnistaja M M kinnitas kohtuistungil, et möödunud aasta
  6. juunil oli ta oma maakodus. Alguses olid nad M Miga kahekesi. Enne lõunat millalgi ütles M M, et Heino tuleb täna siia. Heino perekonnanime ta ei tea. M M tundis Heino nimelise isiku istungisaalis ära, viidates 8 süüdistatavale Heino Raudsepale. Heino saabus võib-olla kella 11 paiku koos U T. Nad tulid selle Heino suure mingi tumesinise autoga, mille marki ta ei tea, kuid ta on seda autot näinud, kui T Mu juures on käinud. Autoga sõitis U. Mehed istusid ees koridoris ja tarvitasid alkoholi. Nad tahtsid, et xxxx O ka tuleks sinna. O perekonnanime ta ei tea. Siis ühekorra ta vaatas, et see U läks selle Heino autoga ja siis natukese aja pärast oligi see O ka seal. Mehed istusid nende juures võib-olla tunni või poolteist. Ue auto oli vist seal xxxx ning U ja Heino läksid ära, et U saab oma auto kätte sealt. See oli kella 12 ajal või rohkem. Siis natukese aja pärast tuli Heino üksi oma autoga nende juurde tagasi. Mehed istusid seal koridoris, kui Heino ütles, et ta peab koju minema, et T tuleb kella 3 paiku töölt. Heino keeras autoga kodu poole, rohkem ta ei tea. Ta mäletab, et Heinol olid jalas mingid dressipüksid, seljas mingi T-särk ja jalas mingid lahtised jalanõud. Tga suhtles ta ka sel päeval, aga õhtul hiljem. Kõigepealt kella 6 ajal tuli üks võõras valge piruka moodi auto nende õue ja sealt tuli välja T R, kes küsis, et kas Heino on siin. Tema ütles, et ei, Heinot ei ole siin. T R ütles, et Heino pani xxxx põlema. Nii kui R ära läks, nii tema kohe helistas Tle ja küsis, et kas see jutt vastab tõele, et T R käis ütles talle, et Heino pani maja põlema, mispeale T ütles, et jah. See helistamine oli kella 6 paiku. Sellest majapõlengust oli tal
  7. juulil Tga juttu. Siis T mainis, et nad oli telefoni teel, kui T oli tööl, kas sõnavahetusse läinud ja siis Heino oli öelnud talle, et kui sa õigel ajal koju ei tule, ma panen su majale tule otsa. Tunnistaja M M kinnitas kohtuistungil, et see oli möödunud aasta suvel. Ta oli kodus xxxx koos oma elukaaslase M M. Külas olid neil Heino, kelle perekonnanime ta ei tea ja O T. M M tundis Heino nimelise isiku istungisaalis ära, viidates süüdistatavale Heino Raudsepale. Siis käis vahepeal see surnud mees, keda nad kutsusid direktoriks. Heino tuli nende juurde kuskil peale
  8. Direktor käis sellel O Tl ka järel. Vahepeal käis Heino direktoriga ära T Mu kodus, kust direktor pidi oma auto kätte saama. Heino tuli oma autoga tagasi. Nad võtsid napsu, kella 3-ni vist. Heino läks oma autoga, xxxx koju, sest T pidi koju tulema. M Mi sõnul oli Heinol sel päeval seljas sinine T-särk. Tunnistaja O T kinnitas kohtuistungil, et see oli eelmise aasta suvel. Ta oli M Mi juures, M oli ka. Sinna ta sai, sest Heino tuli Uega talle järele. Nad tulid xxxx ja U oli roolis. Heino perekonnanime ta ei tea. O T tundis Heino nimelise isiku istungisaalis ära, viidates süüdistatavale Heino Raudsepale. Me juurde jõudsid nad kella 11 või 12 ajal. Me juures võtsid kõik mehed viina. Neil oli 2 pudelit Lauaviina. Heino lahkus varem kui tema ja läks üksi xxxx koju. See oli kas järgmine päev või oli samal päeval, kui T helistas ja ütles, et maja on maha põlenud, et Heino pani maja põlema ja küsis, et kas ta on Heinot näinud. Tema ütles, et ei ole, et Heino läks koju. Kohus võttis KrMS § 291 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel prokuröri taotlusel tõendina vastu tunnistaja U T kohtueelses menetluses antud ütlused, sest U T suri xxxx (tl 63-66). U T on kohtueelses menetluses tunnistajana 13.07.2016 (tl 67-68) öelnud, et 25.06.2016 helistas talle M M ja ütles, et on vaja xxxx poes käia. M ütles talle, et ta käiks Heino Raudsepa juurest läbi ja võtaks ta kaasa. Heino elab xxxx T Mu majas. See oli enne lõunat mingi aeg. Ta läks oma autoga Heino juurde koju, kust ta võttis Heino auto, see on mingisugune xxxx. Oma auto jättis ta sinna. Ta võttis Heino auto peale ning nad läksid kõigepealt xxxx bensiinijaama, Premium 7 tanklasse. Heino autos oli kütust vähe sees ja oli vaja tankida. Nad tankisid diislit. Peale tankimist nad läksid xxxx poodi. Ta ei tea, mida Heino poest ostis, kuna ta oli lihtsalt sohver. Peale poeskäiku tahtis Heino koju minna, aga siis mingil hetkel helistas veel M Heinole ja Heino ütles, et lähme Me juurde. M elab xxxx külas. Nad jõudsid Me juurde koju umbes lõuna paiku või enne lõunat. Seal oli veel üks meesterahvas, kelle nimi on O T. Nad olid viiekesi, istusid majas sees esikus ja rääkisid juttu. Heino sai paar pitsi teha, kui temal hakkas 9 kiire, sest talle tuli sõber külla ja ta pidi lahkuma. Ta ei jõudnud seal Me juures kauem olla kui ehk 5-10 minutit. Nad sõitsid Heino autoga kahekesi minema T koju, kust ta võttis oma masina. Koju ära viis ta Heino lõuna paiku. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et see oli
  9. juunil eelmisel aastal. Ta oli tööl sel ajal. Ta on meeskonna vanem xxxx päästekomandos. Õhtul kell 18.21 said nad väljakutse. Esialgu oli lihtsalt, et metsast tõuseb musta suitsu ja siis oli väljasõidu aste üks, välja xxxx saadeti ainult põhiauto. Xxxx jõudmiseks kulus 17 minutit. Et on teine aste, see tuli sõidu ajal, mingi 5 minutit hiljem häirekeskuselt, et põleb elumaja, et leegid on akendest väljas. See tähendab automaatselt, et lisandub üks põhiauto kindlasti ja üks paakauto. Juba paar-kolmsada meetrit eemalt oli näha, et maja põleb. Maja oli lausleekides. Seal oli elumaja ja siis umbes 10 meetri kaugusel oli kõrvalhoone, ühekordne kuur väiksemate mõõtmetega. Väljasõidu ajal tuli info, et elektrikud on kohal, et elekter on majast väljas. Pärast hiljem kohtasid nad naisterahvast ja meesterahvast, kes ütles, et helistas. Hoones sees ei olnud midagi säilinud. Seal olid juba katusekonstruktsioonid sisse vajunud. Kõrvalhoone suutsid nad päästa, see oligi esialgu prioriteet. Kui nemad lahkusid, jäi politsei veel sinna. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - kinnistu registriosa väljavõte (tl 1-2), millest nähtub, et xxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxx) kuulub kaasomanikele T Mule, M Mule, P Mule ja Ü M, neist igaühele kuulub ¼ kaasomandist (kande alus - 23.12.2008 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 05.01.2009). - asitõendite vaatlusprotokollid 01.07.2016 (tl 121-128), milles teatatakse tulekahjust xxxx. Esimene audiofail, mida vaadeldi, on häirekeskuse andmebaasist saadud telefonikõne numbril xxxx salvestus 25.06.2016 kell 18.
  10. Tulekahjust teatanud meesterahva nimi oli J L. Teine audiofail, mida vaadeldi, on häirekeskuse andmebaasist saadud telefonikõne numbrilt xxxx salvestus 25.06.2016 kell 18.
  11. Tulekahjust teatanud meesterahva nimi oli P L. Kolmas audiofail, mida vaadeldi, on häirekeskuse andmebaasist saadud telefonikõne numbrilt xxxx salvestus 25.06.2016 kell 18.
  12. - väljavõtted kõnekeskusest 01.07.2016 (tl 129-130), millest nähtuvad eelnevalt toodud andmed häirekeskusesse tehtud kõnede kellaaegade ja helistajate telefoninumbrite kohta. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 25.06.2016 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 33-46), millest nähtub, et sündmuskoht asub xxxx. Territooriumil on kokku viis hoonet, millest üks on elumaja. Vaatluse käigus on tuvastatud, et tulekahju toimus elumajas. Põlenud on eluhoone mõõtmetega ca 8x16m. Lähim kõrvalhoone on abihoone, mis asub põlenud hoonest 10 m kaugusel ning on kuumakahjustuseta. Tegemist on rõhkpalkidest laotud seintega, mille palkseinad on osaliselt säilinud ja söestunud. Palksein on väljastpoolt kaetud TEP plaadiga ning viimistletud krohviga. Sarikate ning roovituse materjalina on kasutatud puitu, katusekattematerjaliks on olnud eterniit. Tulekahjus on hävinud elumaja, mille seinad on osaliselt püsti ning tahmaga määrdunud. Maja ümber ja sees on näha põlemisjääke. Tulekahju tagajärjel on maja katus täielikult sisse vajunud, tugilaed samuti. Maja korsten on püstises asendis ning valgest telliskivist. Hoones sees on säilinud kaks plekk-kestaga ahju, soemüür ning tellistest laotud korstnajalg. - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 07.07.2016 ühes kaardi väljavõtetega mastipiirkondadest (tl 115-119), millest nähtub, et 24.06.2016 õhtul kell 20.03 ja kell 20.08 on Heino Raudsepa abonentnumber xxxx olnud U9376-Koisi mastipiirkonnas ning telefonikõned on toimunud K Sga. 25.06.2016 alates kella 09.36 kuni kella 12.36 on Heino Raudsepa abonentnumber xxxx olnud U4618-Karepa mastipiirkonnas, G171A-Haljala mastipiirkonnas, U2416-Vihula mastipiirkonnas ja U1719-Haljala mastipiirkonnas ning 10 telefonikõned on toimunud 5 korral M Miga, 2 korral O Tga ning ühel korral K Sga. 25.06.2016 kell 13.37 helistati U2416-Vihula mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 14.53, kell 14.55.15 ja kell 14.55.34 helistati U4618-Karepa mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 14.56 helistati U0159-Kunda mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 16.03 helistati U1716-Haljala mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 16.06 helistati U2416-Vihula mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 16.09 helistati U1716-Haljala mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 16.19, kell 16.25 ja kell 16.32 helistati U2416-Vihula mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 18.06 helistati U9376-Koisi mastipiirkonnas asuvalt abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrile xxxx, mis kuulub K R. 25.06.2016 kell 18.21, kell 18.22 ja kell 18.29 helistati U9376-Koisi mastipiirkonnas asuvalt abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrile xxxx, mis kuulub K Sle. 25.06.2016 kell 19.26 helistati U9376Koisi mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub T Mule. 25.06.2016 kell 21.58 helistati U9376-Koisi mastipiirkonnas asuvale abonentnumbrile xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub I L. - asitõendi Sevenoil Est OÜ Premium 7 tankla turvakaamera 25.06.2016 salvestuste vaatlusprotokoll 05.07.2016 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 107-109), millest nähtub, et 25.06.2016 kell 16.51.13 sõidab kaamera vaatevälja xxxx poolt tumesinine xxxx, mis kell 16.51.14 liigub Tallinn-Narva maanteed ületava viadukti poole. Sõiduki juhi kohal istub meesterahvas, kellel on seljas helesinist värvi lühikeste varrukatega särk. - asitõendi Väike-Maarja valla turvakaamerate 25.06.2016 salvestuste vaatlusprotokoll 27.06.2016 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 99-106), millest nähtub, et kell 17.17.56 sõidab Rakvere suunast Väike-Maarja asulasse sisse sinist värvi xxxx. Kell 17.18.28 pöörab sõiduk paremale Väike-Maarjas Pikk tn 9 hoone ees asuvasse parklasse ning kell 17.20.18 väljub juhi kohalt helesinist värvi lühikeste varrukatega särki ja tumedat värvi pikki pükse kandev heledapäine meesterahvas, kes suundub xxxx kaupluse sissekäigu suunas. Kell 17.25.47 liigub sama meesterahvas kaupluse sissekäigu poolt sõiduki juurde ja istub sõiduki juhikohale. Kell 17.27.15 tagurdab xxxx parklast välja ning sõidab mööda Pikka tänavat Jõgeva-Tartu suunas. - asitõendi xxxx toidukaupade turvakaamera 25.06.2016 salvestuste vaatlusprotokoll 07.07.2016 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 110-114), millest nähtub, et kell 17.21.36 siseneb xxxx peauksest meesterahvas helesinises lühikeste varrukatega T-särgis ja pikkades sinistes teksapükstes, jalas heledad sandaalid. Meesterahvas on pikka kasvu, keskmise kehaehitusega ning heledapäine. Meesterahvas liigub ebakindlal sammul ning peatub saali vasaku seina ääres paiknevate jookide juures, mis asetsevad põrandal. Meesterahvas kummardab ning võtab põrandalt kuue pudeli papist pakendi ning liigub kassa järjekorda, kus asetab kassaliinile enda vasakus käes oleva kuue pudeli papist pakendi. Meesterahval on käes musta värvi rahakott, mille ta järjekorras seistes avab ning sulgeb. Müüja lööb kassaliinist meesterahva poolt müügisaalist võetud kuue pudeli papist pakendi läbi, milleks oli õlu „Rock“. Meesterahvas tasub kuuspaki eest 5 eurose kupüüri ning sentidega. Meesterahvas lahkub kauplusest ostuga kell 17.25.
  13. 11 - väljavõte registrist sõiduki xxxx reg nr xxxx kohta (tl 134), mis tõendab, et selle omanik on T M. - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt nr AA 0107526 (tl 85), millest nähtub, et 26.06.2016 kell 11.34 teisaldati xxxx talust Heino Raudsepa valdusest hoiukohta T Mule kuuluv sõiduk xxxx reg nr xxxx. - asitõendi mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx vaatlusprotokoll 29.06.2016 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 86-97), millest nähtub muu hulgas, et sõiduki kere on sinist värvi ning uste alumised osad ja astmelauad hõbehalli värvi. - Ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektori M T arvamus 04.07.2016 ühes lisadega (tl 69-80), millest nähtub, et 25.06.2016 kell 18.21 sai Häirekeskus teate, et xxxx põleb eluhoone. Tulekahjust teavitas häirekeskust J L, mob xxxx, objektiga seotud kontaktisikuna on häirekeskuse väljasõiduprotokollis fikseeritud T M, mob xxxx. Esimesena saabus sündmuskohale xxxx komando meeskond, kes teavitas kell 18.39, et põleb maja lausleegiga. Tulekahju lokaliseeriti kell 20.
  14. Kell 23.05 tulekahju likvideerimine ja sündmus üle antud politseile. Päästetöödel osalesid ressursid xxxx ja xxxx komandost. Ida päästekeskuse menetleja teostas sündmuskoha vaatluse 28.06.
  15. Ehitisregistri andmetel on hoone võetud kasutusele
  16. aastal, ehitusaluse pinnaga 114 m
  17. Hoone on kahekorruseline, kasutusel üksikelamuna. Konstruktsioonid puidust, välisseinad krohvitud, katusekattematerjal eterniit. Vaatluse käigus tuvastati, et põlenud on eluhoone mõõtmetega ca 8x15 m, mis paikneb pikiteljega põhja-lõuna suunaliselt. Hoone on kahekorruseline, viilkatusega ning rõhtpalkidest laotud seintega. Palksein on väljastpoolt kaetud asbestkiudplaatidega (TEP plaatidega) ning viimistletud krohviga. Sarikate ning roovituse materjalina on kasutatud puitu, katusekattematerjaliks on olnud eterniit. Sissepääs hoonesse asub hoone lääneküljel põhjapoolse otsaseina lähedal. Lähim kõrvalhoone on läänesuunda jääv abihoone, mis asub põlenud hoonest 10 m kaugusel ning on kuumakahjustuseta. Põlengu tagajärjel on hoone katus täielikult sisse varisenud, vähesel määral on säilinud sarikaosad korstnajala ümbruses. Osaliselt on säilinud hoone palkseinad. Hoone sisemus ja seal paiknenud inventar on tugevate põlemiskahjustustega ning suures osas hävinud, mistõttu ei ole ruumide asetust või arvu võimalik täpselt tuvastada. Tulekahjustused põrandal ei ole samuti tuvastatavad, kuna hoone põrandat katab söestunud puitmaterjal, vahelagede soojustusmaterjalina kasutatud saepuru ning eterniidi fragmendid. Hoones sees umbes hoone keskosas, on tahkeküttel töötav küttesüsteem, millest on säilinud kaks plekk-kestaga ahju, soemüür ning tellistest laotud korstnajalg täies ulatuses. Palkseinad on seestpoolt täies ulatuses tugevalt söestunud. Ukse ning akende seisukord ei ole tuvastatav, kuna need on tulekahjus hävinud. Hoone idapoolsel küljel vundamendi ääres on näha maa sisse mineva elektrikaabli otsad, elektrikilbi asukoht ei ole tuvastatav (foto 4). Põlemiskahjustused on üldjuhul kõige suuremad selles piirkonnas, kus põlemine on toimunud kõige kauem. Kõige kauem saab põleda piirkonnas, kus kõige varem on toimunud süttimine. Kuna kõige suuremad põlemiskahjustused on tuvastatavad hoone sissepääsuosal, kus konstruktsioonide puitmaterjal on valdavalt hävinud (foto 2) ning hoone lõunapoolses otsaseinas paremal pool, kus palkseinas on läbipõlenud ava (foto 3), siis viitab see asjaolule, et antud kohtades on tule termiline toime ning temperatuuri mõju olnud kõige pikaajalisemad. Vaatluse tulemustest lähtudes ning põlemiskahjustusi kogumis hinnates on tuvastatav, et põleng on alguse saanud hoones seespool kahes erinevas hooneosas, kus on tuvastatud suurimad põlemiskahjustused. Kogutud andmetele ning eelinformatsioonile tuginedes on alust arvata, et tulekahju tekkis lahtise tule kasutamise tagajärjel. Ei ole teada, kes tulekahju tekitas, kuid tuginedes asjaoludele, on alust arvata, et tulekahju tekitati tahtlikult. - tulekahjuekspertiisi akt nr 16E-PT0019 18.08.2016 ühes lisadega (tl 47-57). Kohtuekspert L R eksperdiarvamuse kohaselt tõenäoliselt sõltumatud tulekahjukolded paiknesid: a) Hoone sissekäigu poolses osas asuvas ruumis (vt skeem ning fotod 2 ja 5); b) Hoone lõunapoolses 12 osas asuvas ruumis, välisseina vasakpoolse osa piirkonnas (vt skeem ja fotod 6-8). Põlevvedeliku olemasolul võis tulekahjukoldeid olla üks ja see võis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses, kus oli moodustunud süttimispiiride vahemikku jääv (süttimisvõimeline) auru ja õhu segu. Kahjustuste ulatus ja iseloom ei võimalda tulekahjukolde (-kollete) asukohta täpsustada. Tulekahju on tekkinud lahtise tule allika termilisel toimel. Tulekahju võis tekkida kella 16.30 paiku. Täpset tulekahju tekkeaega ei ole võimalik hinnata. Aknaklaasid on purunenud kõrge temperatuuri toimel. Kohtuekspert L R andis kohtuistungil ütlusi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks. Ekspert jäi selle juurde, et tule levik ühest hoone otsast teise soodustavate asjaolude puudumisel on ebatõenäoline. See on võimalik ainult siis, kui on näiteks kallatud põlevvedelikku ja selle põlevvedeliku kaudu siis tuli levib ühest otsast teise. Antud juhul, kui vedelikku ei ole, on selline tule levik ebatõenäoline, kuna hoone keskel on puitu suhteliselt palju säilinud. Andmed elumaja lähedal olnud bensiinikanistrist on võetud kannatanu ülekuulamise protokollist. Me praegu ei tea ikkagi, kas seda põlevvedelikku seal oli või mitte. Isesüttimiseks on vajalik küllalt pikka ajavahemikku. Antud juhul ei ole isesüttimine reaalne, seda enam, et tegemist on eraldi tulekahjukolletega. Puidu söestumiskiirus näitab seda, et ikkagi mingi puit, kas sarika või mingi muu puit, sellise eseme põlemine nõuab küllaltki pikka aega, see ei saanud hetkega toimuda. Sellepärast ongi toodud sellised ligikaudsed söestumise kiiruse andmed. Kui algstaadiumis oli põleng aeglane, siis võis tulekahju tekkida ka varem kui kell 16.30 ja kui oli kiire tule teke, siis võis tulekahju tekkida ka pärast kella 16.
  18. Pärast kella 5 ei pidanud ekspert enam hinnanguliselt võimalikuks tulekahju tekkimist, kuna ikkagi puit vajab aega põlemiseks, et need sarikad ei saa ühe tunniga läbi põleda. Tulekahju tekkimise aega ei saa kunagi anda täpselt. Kui selle hoone esiosa, kus oli koera diivan ja see välisuks, ja selle tagumise osa vahel olid uksed lahti, siis see ka kiirendas tule levikut, kuna õhuhapnik sai hästi ligi. Uste lahtiolek mõjutab ka tulekahju kiirust. Tulekahjukollete lähedal ei olnud kütteseadmeid. Põhiline argument, mis viitas lahtise tule kasutamisele, on ikkagi eraldiseisvad, sõltumatud tulekahjukolded. Kui on kasutatud põlevvedelikku, siis võis neid tulekahjukoldeid olla üks, mis võis siis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses. Tulekahju tekkimisel lühisest või elektrijuhtmestikust ei saanud tekkida kahte eraldi tulekahjukollet. Elekter tulekahju tekkepõhjusena on välistatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. KrMS § 63 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muu hulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 09.03.2010 otsuses nr 3-1-1-8-10 nentinud, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi 13 kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivne ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudsed tõendid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Heino Raudsepa süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, kas süüdistuses tähendatud kuriteosündmus aset leidis, vaid põhiküsimuseks on see, kes selle kuriteo toime pani. Ükski kannatanutest ega tunnistajatest kuriteo toimepanemist pealt ei näinud. Süüdistatav Heino Raudsepp ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et kannatanu T M elas xxxx kinnistul asuvas elumajas koos oma elukaaslase, süüdistatava Heino Raudsepaga. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub xxxx kaasomanikele T Mule, M Mule, P Mule ja Ü Mule (praegu Ü L), kusjuures neist igaühele kuulub ¼ kaasomandist. Tulekahju tagajärjel hävis xxxx asunud elumaja koos selles olnud sisustusega ning muutus elamiskõlbmatuks. Kannatanu T M keeldus kohtuistungil ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel isiklikel põhjustel, mistõttu ei olnud võimalik teda ristküsitleda. See on mõistetav, kuna T M ja Heino Raudsepp elavad koos ning jagavad ühist elukohta. Samas ei kasutanud T M nimetatud õigust kohtueelses menetluses, kus teda on üle kuulatud koguni 4 korral. T Mu poolt kohtuistungil öeldud fraas, et ta loobub süüdistustest, ei muuda tema kohtueelses menetluses antud ütlusi ebausaldusväärseteks, liiatigi seda, et Heino Raudsepp elumaja süütas, tema ise pealt ei näinud. T M on kohtueelses menetluses korduvalt andnud analoogseid ja väga detailseid ütlusi, mis on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ning milliste õigsuses ei ole kohtul seetõttu põhjust kahelda. T M on kohtueelses menetluses vahetult peale kuriteosündmust korduvalt ütlusi andes olnud täielikult veendunud selles, et elumaja süütas just nimelt Heino Raudsepp. Seda avaldas T M kohe ka oma tütardele, samuti tunnistajatele M M ja O Tle. See, et T Mul ja Heino Raudsepal oli konflikt juba enne 25.06.2016, on tõendatud T Mu ütlustega, mille kohaselt 18.06.2016 oli neil külaseltsi pidu xxxx majas ja talle tuli tütar järele, sest ta tahtis sinna peole ikkagi minna ja läkski, Heino jäi üksi koju. Siis nad paar tundi ei suhelnud, Heino vahepeal vist magas ja kella 17.00 paiku helistas ja ütles, et nad pidid ju talle järele tulema ja kui nad kohe koju ei ilmu talle järele, siis ta paneb sellele kremplile tule otsa. T M soovis Heino Raudsepast lahku minna viimase alkoholilembuse tõttu. Ka kannatanud M 14 M ja Ü L on oma ütlustes viidanud Heino Raudsepa alkoholilembusele. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tuvastamist, et ühelgi teisel isikul peale Heino Raudsepa oleks olnud motiiv nimetatud kuriteo toimepanekuks ning et keegi teine isik peale Heino Raudsepa oleks T Mut ähvardanud maja põlema panemisega. Elumaja ega selles olnud kodune vara ei olnud kindlustatud. Üheselt on kohtulikul uurimisel tuvastatud see, et 25.06.2016 hommikul ärkas Heino Raudsepp T Mu juures, sest eelmisel õhtul oli tunnistaja K S teda xxxx autoga sinna toonud. T Mu ütlustega on tõendatud, et 25.06.2016 hommikul kell 05.00 läks tema xxxx tööle ja Heino Raudsepp jäi koju magama. Tunnistajate M M, M Mi, O T ja U T ütlustega on tõendatud, et 25.06.2016 oli Heino Raudsepp koos nendega ja tarvitas alkoholi. Tunnistajate sõnul sõitis Heino Raudsepp M M juurest xxxx ära kella 3 paiku, sest T M pidi töölt koju tulema. T Mu ütlustega on tõendatud, et peale tööd, umbes kella 14.45 paiku sõitis ta oma kodu tee otsast mööda xxxx poole ning nägi, et xxxx ei olnud kodu hoovis. Ta helistas Heinole ning küsis, et kus viimane on ja Heino ütles, et ta tuleb kohe koju. Kella 15.10 ajal sõitis T M uuesti kodu tee otsast mööda ja nägi, et xxxx seisis kodu hoovis. T Mu ütlustega on tõendatud, et Heinoga telefoni teel rääkides tahtis viimane, et ta läheks koju, kuna neil on vaja asju klaarida. See võis olla umbes kella 16.30 paiku, kui ta ütles Heinole, et ta ei tule koju, mispeale ähvardas Heino telefoni teel nende viimase kõne ajal ta maja põlema panna. Heino ütles talle, et kui ta kolme minuti jooksul koju ei tule, siis ta kallab maja bensiiniga üle ja tõmbab tikku ning paneb maja põlema, et ta võib selle eest kinni ka minna, aga katsugu tema oma eluga selliselt edasi elada, et kodu ei ole. Kõneeristustest nähtub, et 25.06.2016 helistas T M Heino Raudsepale korduvalt ja esimest korda kell 13.37, sellele järgnesid kõned kell 14.53, kell 14.55.15, kell 14.55.34, kell 14.56, kell 16.03, kell 16.06, kell 16.09, kell 16.19 ja kell 16.
  19. Viimast korda helistas T M Heino Raudsepale kell 16.32, sealjuures väärib märkimist, et Heino Raudsepa abonentnumber xxxx asus U2416-Vihula mastipiirkonnas. Juba seegi, et paari tunni jooksul helistas T M Heino Raudsepale kokku 11 korral, näitab kui pingelised olid elukaaslaste omavahelised suhted. Eeltoodust järeldub, et 25.06.2016 kella 16.30 paiku oli Heino Raudsepp sündmuskohal, kuna kõneeristustest nähtub, et alles 25.06.2016 kell 18.06 helistati U9376-Koisi mastipiirkonnas asuvalt abonentnumbrilt xxxx, mis kuulub Heino Raudsepale, abonentnumbrile xxxx, mis kuulub K R. T Mu ütlustega on tõendatud, et kui ta umbes kella 19.00 paiku koju läks, siis nägi ta, et xxxx ega Heinot ennast ei olnud, 10 liitrist bensiinikanistrit, mis oli bensiini täis ja mis ta oli eelmisel päeval kuusehekkide alla päikese eest varju pannud, ka ei olnud enam kuusehekkide all. Seoses sellega väärib märkimist, et Heino Raudsepp lubas maja süüdata bensiiniga, mida tal oli ka käepärast võtta. Mis puutub Heino Raudsepa kohtuistungil antud ütlustesse, et U T kallas enda autosse ka sealt bensiini ja U T võiski panna kanistri xxxx, siis selle kohta muud tõendid puuduvad ja U T kohtuistungil ristküsitleda ei olnud võimalik, kuna ta on surnud. Heino Raudsepp väitis kohtuistungil, et xxxx hakkas ta muru niitma ja muru niitmiseks bensiini võttis ta T juurest kaasa. Tunnistaja K S ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud Heino Raudseppa oma kodus xxxxx muru niitmas. Eelnevalt toodud Heino Raudsepa kohtuistungil antud ütlused ei välista seda, et Heino Raudsepp võis elumaja süüdata bensiiniga. 25.06.2016 kasutas Heino Raudsepp sündmuskohalt lahkumiseks ja xxxx sõitmiseks T Mule kuuluvat sõidukit xxxx reg nr xxxx, mille liikumisteekond alates kella 16.51.13, kui sõiduk xxxx tanklast möödus, on jäädvustatud erinevate turvakaamerate salvestistele. Heino Raudsepp kinnitas kohtuistungil, et 25.06.2016 sõitis ta xxxx nagu alati, esmalt xxxx ja sealt edasi. Heino Raudsepp võttis omaks, et 25.06.2016 xxxx sõites käis ta läbi xxxx poest ning et tehtud videosalvestistel on tema peal. 15 Kogutud tõenditest nähtub, et kõige suuremad põlemiskahjustused olid elumaja sissepääsuosal ning lõunapoolses otsaseinas paremal pool. Nimetatud kohtades on tule termiline toime ning temperatuuri mõju olnud kõige pikaajalisem. Eksperdiarvamuse kohaselt paiknesid sõltumatud tulekahjukolded tõenäoliselt hoone sissekäigu poolses osas asuvas ruumis ja hoone lõunapoolses osas asuvas ruumis, välisseina vasakpoolse osa piirkonnas. Põlevvedeliku olemasolul võis tulekahjukoldeid olla üks ja see võis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses, kus oli moodustunud süttimispiiride vahemikku jääv (süttimisvõimeline) auru ja õhu segu. Kahjustuste ulatus ja iseloom ei võimalda tulekahjukolde (-kollete) asukohta täpsustada. Tulekahju on tekkinud lahtise tule allika termilisel toimel. Tulekahju võis tekkida kella 16.30 paiku. Täpset tulekahju tekkeaega ei ole võimalik hinnata. Aknaklaasid on purunenud kõrge temperatuuri toimel. Eksperdi ütlustest ekspertiisiakti sisu selgitamiseks nähtub, et isesüttimine ei olnud reaalne, kuna selleks on vaja küllaltki pikka ajavahemikku ja seda enam, et tegemist oli eraldi tulekahjukolletega. Kui algstaadiumis oli põleng aeglane, siis võis tulekahju tekkida ka varem kui kell 16.30 ja kui oli kiire, siis võis tulekahju tekkida ka pärast kella 16.
  20. Pärast kella 5 ei pidanud ekspert enam hinnanguliselt võimalikuks tulekahju tekkimist, kuna puit vajab aega põlemiseks. Tulekahju tekkimise aega ei saa kunagi anda täpselt. Uste lahtiolek mõjutab ka tulekahju kiirust. Tulekahjukollete lähedal ei olnud kütteseadmeid. Põhiline argument, mis viitas lahtise tule kasutamisele, on ikkagi eraldiseisvad, sõltumatud tulekahjukolded. Kui on kasutatud põlevvedelikku, siis võis neid tulekahjukoldeid olla üks, mis võis siis paikneda vedeliku pinna kohal kogu ruumi ulatuses. Tulekahju tekkimisel lühisest või elektrijuhtmestikust ei saanud tekkida kahte eraldi tulekahjukollet. Seega jäi ekspert ka oma ütlustes eksperdiarvamuses toodu juurde, et tulekahju on tekkinud lahtise tule kasutamisest, mis viitab süütamisele.

§ 203

lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Kaitstav on võõras asi, mistõttu ei saa rünnatava objektina käesoleva koosseisu tähenduses vaadelda süüdlase enda omandis olevat asja. Kahjustatud asjaks saab olla ka kinnisasjal olev ehitis. Objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib ilmneda kahes vormis - rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Asja hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil kasutamiskõlbmatuks. Kahju on normatiivne koosseisutunnus, mis võib ilmneda eelkõige kahjustatu olulises rahalises väärtuses, kui kahjustatud asi on rahaliselt hinnatav.

§ 121p 1 kohaselt oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot.

Subjektiivsest küljest eeldab süüteokoosseis tahtlust koosseisu asjaolude, sealhulgas ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades hävinud elumaja asukohta ja selle üldist seisukorda ei ole kohtu arvates ebareaalne kannatanute poolt selle väärtuseks hinnatud 40 000 eurot. Kui siiski asuda seisukohale, et hävinud elumaja väärtus ei ole 40 000 eurot, sest puuduvad küllaldased tõendid, mis seda usaldusväärselt kinnitaksid, siis kannatanu T Mu poolt 07.07.2016 ülekuulamise protokollile lisatud fotodelt (tl 19-26) on näha hävinud elumaja välisilme, eluruumides kasutatud kaasaegsed viimistlusmaterjalid ning neis asunud mööbel ja kodutehnika, milliseid tõendeid ja kannatanute ütluseid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hävinud elumaja väärtus koos selles olnud vara väärtusega ületab kindlasti 4000 eurot, mis on vajalik kuriteokoosseisu täitmiseks.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on 16 eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tõendite kogumi pinnalt on tuvastatud, et süüdistatav Heino Raudsepp hävitas võõra asja (elumaja ning selles oleva vara) kavatsetult.

§ 27

sätestab, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatava Heino Raudsepa käitumises esinevad

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme varavastane kuritegu, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Heino Raudsepa karistust kergendavad asjaolud puuduvad, karistust raskendavad

§ 58

p 4 kohaselt kuriteo toimepanemine süüdlasega koos elava isiku (kannatanu T Mu) suhtes ja

§ 58

p 7 kohaselt kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil, milleks on süütamine.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat Heino Raudseppa ei ole varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud (tl 135). Arvestades eeltoodut ja Heino Raudsepa süü suurust, sh tekitatud varalise kahju kogusumma suurust, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, mis jääb alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning on 2 aastat. Kuna Heino Raudsepp oli kahtlustatavana kinni peetud 26.06.28.06.2016, s.o 3 päeva (tl 81-83), siis kuuluvad kohaldamisele

§ 68

lg 1 sätted.

§ 73

lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73lg 3 kohaselt määratakse katseajaks üks kuni viis aastat.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada

§ 73

lg 1,3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Heino Raudsepp ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. TSIVIILHAGI 17 Kannatanud T M, M M, P M ja Ü L on kriminaalasjas esitanud ühise tsiviilhagi neile tekitatud varalise kahju nõudes kogusummas 42 639 eurot, millest elumaja väärtuseks on hinnatud 40 000 eurot ja selles olnud vara väärtuseks on hinnatud 2639 eurot. Xxxx, millel asus tulekahjus hävinud elumaja, kuulub kaasomanikele T Mule, M Mule, P Mule ja Ü Lle (L), neist igaühele kuulub ¼ kaasomandist. Kaasomand on AÕS § 70 lg 3 kohaselt kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Tulekahju tagajärjel hävis elumaja koos selles olnud varaga. Kuna kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et elumaja süütas süüdistatav Heino Raudsepp, siis esineb põhjuslik seos tema käitumise ja kannatanutele varalise kahju tekitamise vahel. Tegemist oli 1925.a ehitatud elumajaga, mis algselt oli ühekorruseline. Kannatanu T Mu kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et 1985.a ehitati elumajale teine korrus ning esik juurde. 2008.a elumaja renoveeriti ja paigaldati ka uus elektrisüsteem. 2011.a tehti elumaja esimesel korrusel euroremont. See tehti T Mu rahaliste vahenditega. Lisaks sellele nähtub T Mu kohtueelses menetluses antud ütlustest, et ta hindas peale tulekahju ostetud korteris süüdistatava Heino Raudsepa poolt ehitatud ahju ja korteris remondi tegemise töö rahaks 1000 eurot, mille ta on nõus hagist maha arvestama, kui Heino Raudsepp selles kuriteos süüdi mõistetakse. Kannatanu T M loobus kohtuistungil süüdistustest ega soovinud ütlusi anda. Sellest võiks justkui järeldada seda, et T M loobus ka tsiviilhagist. Kannatanud M M, P M ja Ü L peavad endale tekitatud kahjuks üksnes elumaja hävimisega tekitatud kahju, sest tsiviilhagis loetletud vallasasjad oli ostnud kannatanu T M. Elumaja väärtuse määramiseks tuleb üldjuhul hinnata selle väärtust tervikuna ja sellest lähtudes arvestada mõttelise osa suuruse alusel välja kaasomanike osa rahas. Kõrvalekaldumist kaasomanikele kuuluvate kaasomandi osade kindlaksmääramisel peab kohus antud olukorras õigustatuks, sest üks kaasomanik (T M) on elumaja väärtust 2011.a parendades tõstnud (euroremont elumaja esimesel korrusel). Kuna kannatanu T Mut ei olnud kohtuistungil võimalik ka esitatud tsiviilhagisse puutuvas osas ristküsitleda, tsiviilhagi on aga esitatud kõikide kaasomanikest kannatanute poolt ühiselt, siis ei saa käesolevas menetluses kindlaks määrata ka ülejäänud kannatanutele hüvitamisele kuuluva tsiviilhagi suurust. KrMS § 310 lg 1 sätestab, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Eeltoodu alusel tuleb jätta kannatanute T Mu, M Mu, P Mu ja Ü L (L) tsiviilhagi varalise kahju nõudes kogusummas 42 639 eurot läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 705 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista 18 kannatanutele ja tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstud summa 392,93 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu (tulekahjuekspertiis) summas 704 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 1260 eurot. Arvestades menetluskulude kogusummat, milleks on 3061,93 eurot, võimaldab kohus Heino Raudsepal neid KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest üheteistkümnel kuul igakuiselt 250 eurot ja viimasel kuul 311,93 eurot. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigi kasuks. ASITÕENDID Sõiduk xxxx reg nr xxxx on kohtueelses menetluses tagastatud kannatanu T Mule, mille kohta on 21.07.2016 koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 98). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb asitõendid – CD-plaadid (4 tk), jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroo Simson Straus OÜ-le Heino Raudsepale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks 28 eurot).
  5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Heino Raudsepalt Eesti Vabariigi kasuks välja 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 13.11.2017 kohtuotsus 1-17-2167 jõustus
  6. märtsil
  7. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.