Obsah (5)

§ 33§ 5§ 217§ 10§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-3985 Tsiviilasi L.K.

§ 33lg-t 4.

Riigikohus on märkinud, et

§ 33

lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine ning võlgnikul on õigus kogu täitemenetluse kestel nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33lg-s 4 sätestatut (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13).

6. Maakohus, leides, et kaebused on esitatud kaebetähtaega järgides, tühistas kohtutäituri otsused ning kohustas täiturit võlgniku kaebust sisuliselt lahendama, võttes arvesse maakohtu määruses antud selgitusi, Riigikohtu lahendites toodud seisukohti ning

§ 33lg-s 4 sätestatud piirangut.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
2. jaanuari 2018 määrus ning teha uus määrus, millega jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et täiteasjades on sissenõudjaks laste seaduslik esindaja J.K. Elatis on välja mõistetud laste, mitte nende ema, kasuks. Täitemenetluses on sissenõudjaks isik, kellel on nõue võlgniku vastu (

§ 5lg 1).

J.K. ei ole iseseisvat rahalist nõuet avaldaja vastu. Kohtutäituril puudub võimalus avada kahe erineva sissenõudja esitatud täitmisavalduste alusel üks täitetoimik ja seda sõltumata sellest, et täitedokument on sama.

§ 33

lg 4 käsitleb olukorda, kus ühel ja samal sissenõudjal on täitedokumendist tulenevalt võlgniku vastu mitu rahalist nõuet. Kuna Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-52-17 ja nr 3-2-1-164-13 sisalduvad juhised käsitlevad

§ 33lg 4 kohaldamisala, ei saa kohtutäitur neid järgida.

Kohtutäituri täitmisteated ja teised dokumendid on 11. jaanuaril 2017 vastu võtnud avaldaja eluruumis elav tütar ja tulenevalt TsMS (määruskaebuses ekslikult märgitud

) § 322 lg-st 1 on dokumendid avaldajale sellega kätte toimetatud ning samast päevast algas ka

§ 217lg-s 1 sätestatud 10-päevane kaebuse esitamise tähtaeg.

Avaldaja esitas kaebuse alles

1. veebruaril 2017 ja ei taotlenud tähtaja ennistamist, mistõttu on kohtutäitur jätnud õigesti kaebuse läbivaatamata. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt puudub seaduslik alus kahe erineva täitemenetluse alustamiseks olukorras, kus on üks kohtulahend ja formaalselt kaks sissenõudjat, kuid faktiliselt üks seaduslik esindaja ning raha kantakse ühe ja sama seadusliku esindaja kontole. Kahe täitemenetluse alustamise tõttu on avaldaja kohustatud maksma topelttasu. Kohtutäitur on teadlik avaldaja osalisest töövõimekaotusest, mille tulemusena on teenimisvõimalus minimaalne ning täitemenetluse kahekordne tasu raskendab avaldaja varalist seisundit veelgi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
4. jaanuari 2018 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kaebuse rahuldamise ulatuse 3 osas (määruse p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri
5. märtsi 2017 otsuse täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 osaliselt ning kohustab kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja taotlus täiteasjade nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks, järgides käesoleva määruse põhjendavas osas antud selgitusi ja suuniseid.
6. Käesolevas asjas on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri
7. märtsi 2017 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis avaldaja
8. veebruari 2017 kaebuse sisuliselt läbi vaatamata. Avaldaja esitas
9. veebruaril 2017 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri
10. veebruari 2017 vara kontol arestimise ja
11. jaanuari 2017 sissetuleku ja riiklikust pensionist kinnipidamise aktide peale, kuid kaebuse sisust tulenevalt taotles kaebusega täiteasjades nr 095/20178 ja nr 095/2017/9 kohtutäituri tasu arvestuse korrigeerimist ning vaidlustas ühe ja sama kohtuotsuse alusel kahe erineva täiteasja algatamise. Avaldaja suhtes algatatud täiteasjades nr 095/2017/8 ja nr 095/2017/9 on täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu
12. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2969, millega avaldajalt mõisteti laste R.K. ja I.K. kasuks välja elatis kummalegi lapsele 120 eurot kuus. Kohtutäitur on täitmisteated võlgnikule ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused mõlemas täiteasjas koostanud
13. jaanuaril
14. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldajal on õigus kohtutäiturilt nõuda täiteasjade liitmist ning kui jah, siis kas kohtutäituril on kohustus liita täiteasjad ühte menetlusse. Samuti on vaidlus selle üle, kas avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri
15. jaanuari 2017 tasuotsuste peale tähtaegselt.
16. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selle osas, kas kohtutäituri
17. jaanuari 2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused saab lugeda avaldajale (võlgnikule) kättetoimetatuks
18. jaanuaril
19. Maakohus on asunud seisukohale, et kohtutäituri väide, et avaldaja sai kohtutäituri tasust teada
20. jaanuaril 2017, ei ole tõendatud.

§ 10lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate.

Kuigi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei ole

§ 10

lg 1 kohaselt dokumendiks, mis tuleb võlgnikule kätte toimetada, on käesoleval juhul kohtutäitur edastanud avaldajale kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused samaaegselt ja koos täitmisteatega.

§ 10

lg 2 kohaselt kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. TsMS § 313 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti tähitult kätte toimetades anda selle seaduses sätestatud juhtudel üle ka muule isikule kui saajale. Muust isikust dokumendi vastuvõtjale selgitatakse kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale, kuid kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 322 lg-s 1 on ammendavalt sätestatud isikud, kellele võib menetlusdokumendi kätte toimetada selliselt, et see loetakse kättetoimetatuks menetlusosalisele endale. Oluline on ka see, et nimetatud isikud peavad elama saajaga samas eluruumis. Käesolevas asjas on

1. jaanuari 2017 täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused antud üle avaldaja eluruumis avaldaja abikaasa tütrele Erika Tšepurale (lk 32 ja lk 56), kes elab rahvastikuregistri järgi avaldajaga samal aadressil ja on vanem kui 14-aastane. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et avaldaja pidi määrama isiku, kes võib tema nimel dokumente vastu võtta. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused avaldajale kättetoimetatuks
2. jaanuaril
4. Avaldaja esitas
5. veebruaril 2017 kohtutäiturile kaebuse
6. veebruaril 2017 vara kontol arestimise ning
7. jaanuari 2017 sissetuleku ja riiklikust pensionist kinnipidamise aktide peale täiteasjades nr 095/2017/8 ja nr 095/2017/
8. Kohtutäitur on otsuses kaebuse läbivaatamata jätmise kohta märkinud, et avaldaja ei saa arestimisaktide peale esitatud kaebusega vaidlustada kohtutäituri tasu suurust, kuna nendes märgitud tasu summad on samad, mis
9. jaanuaril 2017 kätte toimetatud tasu otsustes. 4 Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et avaldaja on
10. veebruari 2017 kaebusega vaidlustanud kohtutäituri
11. jaanuari 2017 tasu väljamõistmise otsused. Kuna avaldaja sai nimetatud otsused kätte
12. jaanuaril 2017, pidi avaldaja KTS § 52 ja

§ 217lg 1 alusel otsuste vaidlustamiseks esitama kohtutäiturile kaebuse hiljemalt 23.

jaanuaril

1. Avaldaja, esitades kohtutäiturile kaebuse
2. veebruaril 2017, ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid vaidlustanud tähtaegselt. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, mida oleks saanud teha

§ 217lg 2 alusel Ts

MS §-des 67 ja 68 sätestatud korras. Kuna avaldaja ei esitanud kaebust tähtaja jooksul, kaotas ta

§ 217

lg-st 6 tulenevalt õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Avaldaja ei saanud seega

1. veebruari 2017 kaebuses enam tugineda kohtutäituri tasu ebaõigele arvestusele. Eelnevast tulenevalt on kohtutäitur jätnud õigesti läbivaatamata avaldaja kaebuse
2. jaanuari 2017 tasuotsuste peale.
3. Ringkonnakohus võtab järgnevalt seisukoha avaldaja taotluse osas liita täiteasjad nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse. Maakohus asus Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-52-17 ja 3-2-1-16413 alusel seisukohale, et kohtutäitur ei ole kahe täiteasja alustamisel järginud

§ 33lg-s 4 sätestatut.

Kohtutäitur on määruskaebuses avaldanud seisukohta, et

§ 33

lg 4 ei kohaldu olukorras, kus sissenõudjaid on rohkem kui üks.

§ 33

lg 4 kohaselt kui täitedokument sisaldab mitu rahalist nõuet, avatakse nende osas üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja ei taotle mitme täitetoimiku avamist.

§ 33

lg 4 eesmärgiks on kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13;
2. jaanuari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16413, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33

lg-s 4 sätestatut ja seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel, mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel

§ 217

lg-s 1 sätestatud korras ei ole sellise rikkumise puhul määravat tähtsust (vt Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, p 13). Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et täiteasjades nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 on sissenõudjaks laste seaduslik esindaja. Kuna täitedokumendist tulenev elatise nõue kuulub lapsele, on vaidlustatud täiteasjades sissenõudjaid kaks, kellel on sama seaduslik esindaja. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et kohtutäitur oleks pidanud täitetoimikute avamisel arvestama

§ 33lg-s 4 sätestatut.

Ringkonnakohtu hinnangul ei reguleeri

§ 33

lg 4 üksnes sellist olukorda, kus ühest täitedokumendist tuleb mitu nõuet, mis kuuluvad kõik ühele isikule, vaid on kohaldatav ka juhul, kus ühe täitedokumendiga on mitme alaealise lapse kasuks, kellel on üks seaduslik esindaja, välja mõistetud elatis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kahe eraldi täiteasja alustamine olukorras, kus täiteasjade aluseks on üks ja sama täitedokument, millest tulenevad rahalised nõuded on sisult samad ja mille täitmine toimub samal viisil sama võlgniku suhtes. Selline lahendus ei teeni ei võlgniku ega sissenõudjate huve, vaid on üksnes kohtutäituri huvides. Võlgniku jaoks toob see kaasa menetluse alustamise tasu mitmekordse maksmise ning võib kaasa tuua ka kohtutäituri põhitasu suurenemise võrreldes olukorraga, kui nõuete osas avatakse üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse. Kui võlgnik peab tasuma suuremas summas kohtutäituri tasusid, laekub sissenõudjatele vähem raha elatise võlgnevuse katteks. Kuna

§ 33

lg 4 kohaldamisel on oluline sissenõudjate seisukoht, tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel kohtutäituril küsida sissenõudjate seisukoht täiteasjade ühendamise osas. Seejuures peab kohtutäitur sissenõudjatele selgitama nende õigusi ja kohustusi täteasjade ühendamisel (

§ 8

). Kuigi võlgnik ei vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid tähtaegselt, on tal Riigikohtu seisukohast tulenevalt kogu täitemenetluse kestel õigus nõuda, et kohtutäitur järgiks

§ 33lg-s 4 sätestatut.

Sellest tulenevalt kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit sisuliselt läbi 5 vaatama avaldaja taotluse täiteasjade nr 095/2017/8 ja 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks, arvestades sealjuures sissenõudjate seisukohaga.

1. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada. Maakohus on ebaõigesti tühistanud kohtutäituri
2. märtsi 2017 otsuse täies ulatuses, kuna kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri
3. jaanuari 2017 tasu väljamõistmise otsuste peale põhjendatult läbivaatamata. Samas oleks kohtutäitur pidanud sisuliselt läbi vaatama avaldaja taotluse täiteasjade nr 095/2017/8 ja nr 095/2017/9 ühte menetlusse liitmiseks, mistõttu kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit seda tegema, arvestades käesolevas määruses antud selgitusi ja suuniseid.
4. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks