lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 905,19 eurot, riigi kanda. 2.2. S. Filkinilt mõisteti menetluskuludena välja 1597 eurot, mis kuulub tasumisele ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.
lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 3135 eurot, riigi kanda.
ja V.V. osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes määratud kaitsjatele makstud tasu kohtumenetluses riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavatele õiguse tasuda väljamõistetud ülejäänud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Oma 09.02.2018 määrusega maakohus asendas kohtuotsuses eelnimetatud isikute kui antud asjasse mittepuutuvate nimed ning luges õigeks järgmise teksti:
ja Daniil Matvejev osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes määratud kaitsjatele makstud tasu ja mõnede ekspertiiside tegemise kulud riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavatele A.V., A.J., Sergei Filkinile, K.M. ja Daniil Matvejevile õiguse tasuda väljamõistetud ülejäänud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellant leiab, et maakohus ei olnud õigustatud
Seetõttu taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uue otsuse tegemiseks, et otsuses kajastataks asjasse puutuvate isikute nimesid. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonid tuleb
6.
lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole
järgi apellatsiooniõigust.
lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud
lg-s 4 sätestatud juhtudel.
lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. -2- Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 7. D. Matvejev on vaidlustanud temalt sundraha väljamõistmise. 7.1. Ringkonnakohus märgib, et
Sundraha suurus tuleneb
§-st 179. Sundraha ei ole seega nn lisakaristus, vaid menetluskulu, mille
lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab süüdimõistetu.
Kuna tegemist on kokkuleppemenetlusega, siis tuleb need küsimused lahendada kokkuleppes. Kõik D. Matvejevilt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad 07.02.2018 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus D. Matvejev ja tema kaitsja advokaat Robert Sprengk muuhulgas leppisid kokku, et D. Matvejevilt kuulub väljamõistmisele ainult sundraha 1250 eurot, mis tuleb tasuda ositi ühe aasta jooksul, ning ülejäänud menetluskulude riigi kanda jätmisega
7.2. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt D. Matvejev vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu täielikult arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe (X kd lk 89 pöördel). Seega lepiti kokku, et sundraha maksab D. Matvejev ja selle osas
8. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud
8.1. Ringkonnakohus leiab, et D. Matvejevi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises
Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele
Antud juhul D. Matvejevi apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
lg 3 alusel jäeti ülejäänud osa tema menetluskuludest, s.o 3135 eurot, riigi kanda (X kd lk 68). Selle juurde jäi S. Filkin ka kohtuistungil (X kd lk 89). Täpselt selliselt, nagu kokku lepiti, kajastub menetluskulude väljamõistmine S. Filkini osas ka kohtuotsuse resolutiivosas (MK otsuse lk 8). Asjaolu, et maakohtu otsuse lk 25 on eksitud isikute nimedega, ei riku S. Filkini õigusi. 11. Eeltoodu alusel ning juhindudes
Matvejevi ja S. Filkini apellatsioonid läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.