← Eesti

1-17-11714/17

Obsah (14)§ 424§ 76§ 65§ 68§ 83§ 85§ 16§ 274§ 64§ 56§ 121§ 199§ 75§ 57

1-17-11714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 1. veebruar 2018.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11714 (17261000745) Kohtunik Marju Persids

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Hõrak Kaitsja Kalju Kutsar Süüdistatav Ingar Orav, isikukood 38812145718; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; algharidus; elukoht: XXX; XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.11.2016 otsusega

§-de 121 lg 2 p 3 ja 199 lg 2 p 8 järgi 1 aasta 4 kuu ja 27 päeva vangistusega. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 24.08.2017 määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 18.03.

  1. Vangistusest vabanes tingimisi ennetähtaegselt 11.09.
  2. Tõkend – vahistamine alates 14.11.2017.a. RESOLUTSIOON KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 311 ja § 313 alusel kohus otsustas:
  3. Süüdi tunnistada Ingar Orav

§ 424

järgi (alates 01.11.2017.a jõustunud muudatust

§ 424lg 2) ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Ingar Oravale mõistetud karistust 1/3 võrra, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista Ingar Oravale lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 76

lg 8 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Ingar Oravale mõistetud 1 (ühe) aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.11.2016.a otsuse nr 116-9551 alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuue) kuu ja 5 (viie) päeva vangistuse võrra ning mõista Ingar Oravale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Ingar Orava eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu ja 5 (viie) päeva vangistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 14.11.2017.a. Tõkend – vahistamine – jätta Ingar Orava suhtes muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 16.11.2017.a määruse nr 1-1710633 alusel arestitud kuriteo toimepanemise vahend – Ingar Oravale kuuluv sõiduauto Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX, VIN-kood XXXXXX (asukoht Valga linnas XXX).

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium.

§ 85lg 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Kr

MS § 4211 lg 2 kohaselt tasub konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud süüdimõistetu või kolmas isik. Juhindudes KrMS § 4211 lg-st 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeerimise korraldamiseks PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonnale. 3. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 189 lg 2 alusel mõista Ingar Oravalt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt: sundraha 750 eurot; ekspertiiside maksumus 49 eurot; kaitsjatasu 558 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 1357 (üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse eurot) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700006559 ning selgituse “Ingar Orav, otsus nr 1-17-11714, menetluskulud“. 2

(11)Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  1. Asitõend - DVD-R plaat patrulltoimkonna patrullsõiduki pardakaameraga tehtud videosalvestise ja fotodega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatatavat osa ja resolutiivosa. Juhul, kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
  2. veebruaril 2018.a kell 14.
  3. Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS Ingar Oravat (Orav) süüdistatakse

§ 424(antud tegu on alates 01.11.2017 a.

kvalifitseeritav

§ 424

lg 2 järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises, mis seisnes selles, et tema 21.10.2017 a kella 00:15 paiku Põlva maakonnas Valgjärve vallas (käesoleval ajal Kanepi vallas ) Pikajärve külas juhtis tahtlikult sõiduautot Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX seisundis, kui alkoholi sisaldus ühes grammis veres oli 1,84 +- 0,06 mg/g. Ingar Orav rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. 3

(11)II KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör asus seisukohale, et

§ 424järgi kvalifitseeritav tegu on tõendamist leidnud.

Prokurör palus Ingar Orava süüdi tunnistada

§ 424järgi ja karistada teda 2-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada põhikaristust 1/3 võrra ja mõista põhikaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel viia täide Valga kohtumaja 01.11.2016.a otsusega mõistetud kandmata karistus, so 6 kuud 5 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda

§ 68

lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 14.11.2017.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida sõiduauto Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX. Süüdistatav Ingar Orav tunnistas ennast süüdi ja soovis kergemaliigilist karistust. Seejuures palus ta arvestada, et tema suurimaks probleemiks on alkohol, leides, et riik peab kohtu kaudu teda abistama. Ühtlasi palus Ingar Orav arvestada, et selle vangistusega on tal igasugune isu alkoholi järele kadunud ning ta soovib sellest kogu südamest loobuda. Seega on karistus tema hinnangul oma eesmärgi täitnud. Ühtlasi palus Ingar Orav arvestada, et tema kohalolek on vajalik tema pereliikmetele ja seda nii majanduslikult kui ka vaimselt. Samuti avaldas Ingar Orav kahetsust ning et tal ei ole autost kahju, jättes selle, mis autost saab, kohtu otsustada. Kaitsja oli seisukohal, et Ingar Oravale esitatud süüdistus on tõendatud. Vaidlust kvalifikatsiooni üle ei ole. Lühimenetluses on nad seetõttu, et neil ei õnnestunud saavutada kokkulepet karistuse osas. Kaitsja oli karistuse osas prokuröriga teisel arvamusel, leides, et eelmisest taolisest teost on möödas 5 aastat ning seetõttu ei tuleks isikut karistada määras, mis ületab toimepanemise ajal kehtinud sanktsiooni keskmist. Karistust kergendava asjaoluna esineb puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja palus arvestada, et Ingar Orava ülalpidamisel on alaealine laps ning et Ingar Orav hakkas just jalgu alla saama, kui üks rumalus selle võimaluse temalt võttis. Kokkuvõtvalt võiks Ingar Oravale mõistetav karistus olla allpool sanktsiooni alammäära, sest kui vaadata, et teda on varem samasuguste tegude eest karistatud 10 kuu vangistusega, on kohe 2 aasta peale minemine põhjendamatu. Raskeid tagajärgi ka ei olnud. Konfiskeerimise puhul on sama olukord, mis karistuse puhul. Praegusel juhul ei saa rääkida, et kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine aitab kaasa eri- või üldpreventsioonile. Seetõttu palus kaitsja jätta sõiduki konfiskeerimata, märkides seejuures, et tegemist on ka varaga, mille realiseerimine hõlbustaks Ingar Orava pere elu ajal, kui ta vanglas peaks viibima. III KOHTU SEISUKOHT UURITUD KVALIFIKATSIOONI JA TÕENDATUSE OSAS TÕENDITE, SÜÜDISTUSE Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides. Seega on need tõendid lubatavad ning tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud Ingar Orava süü

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Ingar Orava süü 21.10.2017 kella 00.15 paiku Põlva maakonnas Valgjärve vallas Pikajärve külas sõiduauto Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX juhtimises joobeseisundis on tõendatud tunnistaja A.P. ütlustega, kelle sõnul oli ta 21.10.2017 koos patrullpolitseinik Ü.K.ga teostamas Valga maakonnas Otepää linnas Alajaam-Vana-Otepää teel liiklusjärelevalvet, kui nad märkasid kella 00.04 paiku sõidukit Chrysler registreerimisnumbriga XXXXXX, mis on tuttav tööga seoses, st, et teadaolevalt pidavat selle sõidukiga liikuma juhtimisõiguseta juht. Nad otsustasid sõidukit kontrollida. Ü.K. andis 4

(11)sõidukile patrullsõidukiga helisignaali ning punase-sinise vilkuriga peatumismärguande, mida Chrysleri juht eiras. Mittepeatumise teekond jätkus Alajaam-Vana-Otepää teelt MaaritsaOtepää teele. Maaritsa-Otepää teelt liikus sõiduk Rõngu-Otepää-Kanepi teele. Rõngu-OtepääKanepi teelt liikusid edasi Saverna-Pilkuse teele, millelt liikusid Põlva maakonda Valgjärve valda Pikajärve küla teele, mis viis XXXXXX talu õuele, kus sõiduk Chrysler registreerimisnumbriga XXXXXX peatus kella 00.15 paiku ning juhikohalt väljus üks isik, kes püüdis põgeneda, joostes XXXXXX talu ligidal olevale põllule. Tunnistaja jooksis koos patrullpolitseinik Ülo Kaaretiga juhile koheselt järele, andes samaaegselt suulisi käsklusi seisma jääda, millele isik ei reageerinud. Tunnistaja jõudis isikule järele ning pidas isiku kinni kella 00.17 paiku XXXXXX talu ligidal asuval põllul. Tunnistaja kasutas isiku suhtes käeraudu ja nad liikusid tagasi patrullsõiduki juurde, kus tuvastasid isiku esialgu Põlva kolleegi T.E. antud kirjelduse järgi, millele said kinnitust sõidukist Chrysler leitud isikutunnistuselt. Isikuks oli Ingar Orav. Kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria juhtimisõigus. A.P. tuvastas Ingar Oraval indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus joobe 0,90 mg/l kohta. Alates peatumismärguande andmisest kuni kinnipidamiseni ei olnud isikul võimalik alkoholi tarbida, kuna ta oli terve tagaajamise nende vaateväljas. Lisaks puudusid sõidukis alkoholipudelid. Ü.K. allutas isiku kahel korral puhuma tõenduslikku alkomeetrisse, kuid mõlemad korrad ebaõnnestunult. Isik avaldas ise soovi, et tema joove tuvastataks vereprooviga ning ta toimetati joobe tuvastamiseks ekspertiisi Valga Haiglasse. Kainenemisele toimetamisel avastati isiku asjade hoiule võtmisel rahakoti vahelt sõiduki Chrysler XXXXXX 28.08.2017 kuupäevaga ostu-müügileping Ingar Orava nimele, millest tehti koopia ja lisati menetlusdokumentide juurde. Lisaks tunnistaja A.P. ütlustele tõendavad, et Ingar Orav juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas, so 21.10.2017 kella 00.15 paiku Pikajärve külas mootorsõidukit Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX 03.11.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, 21.10.2017.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja Ingar Orava kahtlustatavana antud ütlused koos tema süü omaksvõtuga. 03.11.2017.a asitõendi vaatlusprotokollist, vaadeldud DVD-R plaadil kaustas nimega „sõiduk XXXXXX“ olevaid videofaile, milliseid on kohus ka nõupidamistoas vaadanud, nähtub, et sõiduauto Chrysler Stratus registreerimisnumbriga XXXXXX ei reageerinud 21.10.2017 politsei poolt antud peatumismärguandele ning jätkas sõitu. Pärast küllaltki pikka tagaajamist sõiduk Chrysler Stratus peatub kella 00.15 paiku ning sellest väljub juhikohalt meesterahvas, kes suundub joostes metsa poole. Meesterahvale järgnevad politseiametnikud, kes hiljem naasevad sõidukite juurde koos isikuga, kes on tuvastatud kui Ingar Orav. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt juhtis Ingar Orav samuti 21.10.2017 sõiduki Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX ning tema kontrollimise käigus selgus, et tema suust tuleb alkoholilõhna, andes aluse arvata, et Ingar Orava veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Ingar Orav kõrvaldati seetõttu sõiduki juhtimiselt 21.10.2017 kell 00.17 kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sõiduk, mille juhtimiselt Ingar Orav kõrvaldati, teisaldati 21.10.2017 Valga linnas XXX asuvasse hoiukohta. Ingar Orav on süü nii kahtlustatavana ülekuulamisel kui ka istungil omaks võtnud. Kahtlustatavana antud ütlustes on Ingar Orav ennast 21.10.2017 kella 00:15 paiku alkoholijoobes auto juhtimises süüdi tunnistanud. Enda sõnul sai ta aru, et ta ei oleks pidanud politseipatrulli poolt 21.10.2017 öösel antud peatumismärguannet eirama, märkides, et küllap sattus ta paanikasse ja sõitis autoga eest ära. Samuti on ta märkinud, et sai aru, et oli alkohijoobes, millest ta paanikasse sattuski. Nii kohtueelselt antud ütlustes kui ka istungil avaldas Ingar Orav toimunu üle kahetsust. Ingar Orava poolt 21.10.2017.a toime pandud joobes juhtimise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kelle 5
(11)ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tunnistaja A.P. eelnevalt käsitletud ütluste kohaselt tuvastas ta Ingar Oraval indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus joobe 0,90 mg/l kohta ning Ü.K. allutas Ingar Orava puhuma tõenduslikku alkomeetrisse kahel korral, millised mõlemad ebaõnnestusid. Tunnistaja ütlusi kinnitab nii 21.10.2017 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll kui ka toimikus olevad tõendusliku alkomeetri väljatrükid. Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt märkinud, et indikaatorvahendiks nimetatakse selliseid alkomeetreid, mis ei ole taadeldud ja mille näidu alusel väljahingatava õhu alkoholikontsentratsiooni tõendada ei või
  1. Isegi juhul, kui indikaatorvahend näitab tulemust numbrilisel kujul, saab selle alusel tõendada vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle kontsentratsiooni
  2. Juht on võimalik lugeda alkoholijoobes olevaks üksnes tingimusel, et tema väljahingatavas õhus või veres on teatud kogus alkoholi3, mille tuvastamine on võimalik tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringu abil
  3. Seetõttu on kohus seisukohal, et indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetriga toimunud ebaõnnestunud mõõtmiste mõõtetulemusi ei saa võtta aluseks, et teha järeldusi Ingar Oraval esinenud alkoholijoobe kohta, st, kas ta oli kriminaalvastutust ettenägevas joobes. Antud asjas on aga olemas joobeseisundi tuvastamise saatekiri, kust nähtub, et 21.10.2017 kell 02:30 võeti Ingar Oravalt AS-is Valga Haigla vereproov ning ekspert A. M. tuvastas, et Ingar Orava veres oli etanooli 1,84 ± 0,06 mg/g kohta. See tähendab, et veidi enam kui kaks tundi pärast Ingar Orava kinnipidamist võetud vereproovist leiti etanooli enam kui 1,50 mg/g kohta. Kuivõrd metabolismi tulemusel langeb alkoholikontsentratsioon veres keskmiselt 0,1 promilli tunnis5, ei ole seega kahtlust, et Ingar Orav juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit alkoholijoobes. Tulenevalt eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Ingar Orav juhtis 21.10.2017.a kella 00.15 paiku Põlva maakonnas Valgjärve vallas Pikajärve külas sõiduautot Chrysler Stratus, registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes. Ingar Orava ühes grammis veres oli alkoholi vähemalt 1,84 ± 0,06 mg/g kohta. Selgitamaks välja, kas Ingar Orav on toime pannud

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, s.o süüdistatav pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et Ingar Orav pani joobes juhtimise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk.6 LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt algab kriminaalne joove, kui isiku ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Ingar Orava veres oli joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt etanooli 1,84 ± 0,06 mg/g kohta, mis on väga suur ning sellise joobe puhul peab isik aru saama, 1 Riigikohtu 24.04.2006.a lahend nr 3-1-1-15-06, 26.11.2009.a lahend nr 3-1-1-98-09; Riigikohtu 24.04.2006.a lahend nr 3-1-1-15-06; 3 Riigikohtu 27.10.2009.a lahend nr 3-1-1-95-09; 4 Riigikohtu 04.01.2010.a lahend nr 3-1-1-112-09; 5 J. Mumma. Alkoholijoove. Arvutivõrgus: https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alkoholijoove/id-60; Joove ja kainenemine. Arvutivõrgus: http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek-ja-joobeastmed/. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 16 komm. 14 2 6

(11)et ta ei ole kaine ning ta ei ole võimeline mootorsõidukit juhtima. Ingar Orav on ka ise oma kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitanud, et ta sai aru, et ta ei või mootorsõidukit juhtida. Nimelt selgitas Ingar Orav antud ütlustes, et ta eiras politsei poolt antud peatumismärguannet, kuna sattus paanikasse. Paanikasse sattus ta aga just seepärast, et ta sai aru, et ta on alkoholijoobes. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd Ingar Orav oli teadlik, et ta on alkoholijoobes, millises teadmises ei saa nii raske joobeastme puhul kahtlust olla, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima, on kohus seisukohal, et Ingar Orav pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud Ingar Orava teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 02.04.2013.a otsusega nr 1-13-671 karistati Ingar Oravat

§ 424

ja

§ 274

lg 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Ingar Oravale liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva vangistust kandmise algusega 04.12.2012.a. Alates 01.11.2017.a on karistusseadustiku paragrahv 424 neljalõikeline.

§ 424

lg 2 kohaselt on kriminaalkorras karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi korduv joobeseisundis juhtimine. Seega, arvestades, et Ingar Oravale 02.04.2013.a otsusega mõistetud karistust ei ole arhiveeritud, see on kehtiv karistus, vastab Ingar Orava tegu alates 01.11.2017.a

§ 424lg 2 koosseisule.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus lähtub karistuse mõistmisel teo toimepanemise ajal kehtinud sanktsiooni määradest. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 424

sanktsioon nägi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Ingar Oravat on korduvalt, sealhulgas kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistusregistri õiendi kohaselt on Ingar Oravat karistuse kandmisest tingimisi vabastatud, samuti on ta teinud üldkasulikku tööd ja kandnud reaalset vangistust. Viimati karistati Ingar Oravat Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.11.2016.a otsusega

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 199

lg 2 p 8 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 5 kuud vangistust, millest arvati maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 3 päeva ning kandmisele kuuluva lõpliku liitkaristuse 1 aasta 4 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse kandmise alguseks määrati tema viimane kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 19.10.2016.a. Eelmise aasta augustikuus, so 24.08.2017.a pidas kohus põhjendatuks anda Ingar Oravale võimalus talle Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.11.2016.a otsusega mõistetud karistuse vabaduses lõpuni kandmiseks ning vabastas Ingar Orava tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 18.03.2018, allutades ta

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete ja

§ 75lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud lisakohustuste, sealhulgas kohustuse mitte tarvitada alkoholi, järgimisele. Ingar Orav vabanes vangistusest 11.09.2017. 7

(11)Käesolevaks ajaks on selge, et Ingar Orav ei ole kohtu usaldust õigustanud ning on jätnud antud võimaluse kasutamata: tema suutmatus teha viimati mõistetud reaalsest vangistusest, olgugi et mitte mõistetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, õigeid järeldusi on viinud selleni, et ta ei ole tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna määratud katseaega edukalt läbinud. Vastupidi, ta on pannud katseajal toime uue kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning seda vaid veidi enam kui kuu pärast tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanemist. Kohtu hinnangul on Ingar Orav, arvestades eelnevaid kriminaalkaristusi ning kohtu poolt antud korduvaid võimalusi, näidanud oma käitumisega selgelt üles üleolevat suhtumist nii õiguskorda, liikluseeskirjadesse kui ka kaasliiklejate ohutusse. Siinkohal väärib märkimist seegi, et Ingar Orav, kellel tuvastati veres etanooli 1,84 ± 0,06 mg/g kohta ning kes enda sõnul sai aru, et ta on alkoholijoobes ning pidi sellest lähtuvalt ka aru saama, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida, eiras talle politsei poolt antud peatumismärguannet ning asus politseipatrulli eest põgenema. Sellest sai alguse küllaltki märkimisväärse ajalise pikkusega tagaajamine, mis sai lõpu XXXXXX talu lähedal asuval põllul, kus autost väljunud Ingar Orav jätkas küll politseinike eest põgenemist, kuid saadi siiski kätte. Põgenedes politsei eest, ületades kiirust, pimedal ajal, mööda käänulisi ja kitsaid teid ning olles seejuures alkoholijoobes, seadis Ingar Orav ohtu mitte ainult enda elu ja tervise vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Seega on kõike eelnevat arvestades Ingar Orava süü suur. Seega oleks põhjendatud karistuseks mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra. Kuid kuna kohus loeb

§ 57

lg 1 p 3 alusel Ingar Orava karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse ja kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning kohus konfiskeerib ka sõiduki, mis kannab ka karistuslikku iseloomu, siis on põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras. Tulenevalt eeltoodust, arvestades nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka Ingar Orava isikut ning tema poolt väljendatud kahetsust, tuleb Ingar Orav süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb seda karistust vähendada 1/3 võrra, so 6 kuu vangistuse võrra ning mõista Ingar Oravale lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Kui tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mis toob kaasa vangistuse mõistmise, on

§ 76

lg 8 kohaselt uue liitkaristuse mõistmine § 65 lg 2 alusel ja selle täitmisele pööramine obligatoorne. Kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise all tuleb seega mõelda

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse täitmisele pööramist.

Liitkaristust ei mõisteta ja kandmata jäänud karistuse osa ei pöörata täitmisele, kui uue kuriteo eest karistati süüdlast rahalise karistusega, sest vastavalt

§ 64

lg-le 2 viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.7 Seega, kuna Ingar Orav pani kuriteo toime Tartu Maakohtu 01.11.2016.a otsuse järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles, tuleb talle mõista liitkaristus kohtuotsuste kogumis. Seetõttu tuleb

§ 65

lg 2 alusel Ingar Oravale mõistetud karistust suurendada Tartu Maakohtu 01.11.2016.a otsusega nr 1-16-9551 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra ning mõista talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud ja 5 päeva vangistust. Kohus on seisukohal, et kergema karistusliigi ehk rahalise karistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Olukorras, kus Ingar Oravale on eelnevalt antud karistuse kandmiseks kergemaid võimalusi, teda on ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, millised ei ole 7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 76 komm. 7 8

(11)teda õiguskuulekusele suunanud, on ainsaks võimaluseks reaalse vangistuse kohaldamine. Arvestades asjaolu, et kohus ei pea võimalikuks Ingar Oravale mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest rahalise karistuse mõistmist, on seega jäänud ainsaks võimaluseks reaalse vangistuse kohaldamine.

§ 68

lg 1 alusel ja tulenevalt Riigikohtu praktikast8 tuleb Ingar Oraval arvestada 1 aasta 6 kuu ja 5 päeva vangistuse kandmise algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so 14.11.2017.a. V KOHTU SEISUKOHT KONFISKEERIMISE OSAS Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 16.11.2017.a määruse nr 1-17-10633 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, Ingar Oravale kuuluv sõiduauto Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX, VIN-kood XXXXXX (asukoht Valga linnas XXX).

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse nr 3-1-1-37-07 punktis 23 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kuivõrd käesolevalt on tõendamist leidnud, et juhtimisõigust mitteomav Ingar Orav istus tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles alkoholijoobes mootorsõiduki rooli ning arvestades, et teda on ka varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, tuleb asuda seisukohale, et tema näol on tegemist isikuga, kes suhtub üleolevalt kehtivasse õiguskorda ning ka kaasliiklejatesse, kellele ta oma õigusvastase tegevusega potentsiaalset ohtu kujutab. Vaatamata varasemale karistatusele ning hiljutisele kohtu poolt antud võimalusele, so ennetähtaegsele vanglast vabanemisele, ei ole Ingar Orav aga oma varasemast elukäigust ja karistustest õigeid järeldusi teinud. Vastupidi, ta on õigusvastast tegevust jätkanud, pannes käesoleva kohtuotsuse aluseks oleva teo toime ennetähtaegselt vabastatuna katseajal olles. Arvestades, et on ilmne, et Ingar Orav ei ole oma varasemast elukäigust lähtuvalt õigeid järeldusi teinud ning õiguskuulekale teele asunud, on vajalik tema edasiseks mõjutamiseks kohaldada täiendavaid meetmeid. Kuivõrd juhtimisõiguse puudumine ei ole Ingar Orava puhul olnud sõiduki juhtimist, sealhulgas sõiduki alkoholijoobes juhtimist ärahoidvaks teguriks, on kohtu hinnangul põhjendatud sõiduki konfiskeerimine. Seda enam, et Ingar Orava varasem käitumine kinnitab, et tema puhul eksisteerib reaalne oht, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes sõiduki juhtimist. Ingar Orav avaldas kohtus, et tal ei ole autost kahju ja kohus otsustab, mis autost saab. Seega arvestades ülaltoodut tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 16.11.2017.a määruse nr 1-17-10633 alusel arestitud kuriteo toimepanemise vahend, Ingar 8 Riigikohtu 30.05.2017.a lahend nr 3-1-1-29-17 9

(11)Oravale kuuluv sõiduauto Chrysler Stratus registreerimismärgiga XXXXXX, VIN-kood XXXXXX, mis asub Valgas XXX territooriumil.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium.

§ 85lg 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne selle jõustumist käsutamiskeeluna. Kr

MS § 4211 lg 2 kohaselt tasub konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud süüdimõistetu või kolmas isik. VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Ingar Orava menetluskuludeks on ekspertiiside maksumused kokku 49 eurot ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 284,40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 273,60 eurot, kaitsjatasu kokku 558 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (kuutasu alammääraks on alates 1. jaanuarist 2018.a 500 eurot). Süüdistusaktist nähtub kriminaalmenetluse kuluna ka Valga Haigla poolt esitatud arve summas 15 eurot. Samas avaldas prokurör kohtuvaidluses, et nimetatud arve ei vasta raamatupidamisdokumendile esitatavatele nõuetele, see ei ole allkirjastatud ning lisaks ei ole nimetatud kulu küllaldaselt tõendatud. Kohus on seisukohal, arvestades, et menetleja ei ole toimikus olevast õiendist nähtuvalt nimetatud arvet tasunud ning arvelt ei nähtu ka selle ühene seos käesoleva kriminaalasjaga, et nimetatud kulu Ingar Orava menetluskulude hulka arvamine ei ole põhjendatud. Seetõttu kohus ka nimetatud kulu Ingar Orava menetluskulude hulka ei arva ja seda temalt välja ei nõua. Kohtuvaidluses leidis Ingar Orava kaitsja, et kogu menetluskulu Ingar Orava kanda jätmine oleks repressiivse iseloomuga. Kaitsja palus kaaluda sundraha vähendamist poole võrra ja kaitsjatasust sõidukulu puudutava osa riigi kanda jätmist. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu (KrMS § 180 lg 1). Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. /…/ Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks märgib kolleegium, et ka olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist.9 KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nimetatud lõike teise lause kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.10 9 Riigikohtu 23.11.2012.a lahend nr 3-1-1-105-12 Riigikohtu 30.03.2015.a lahend nr 3-1-1-2-15 10 10

(11)Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigi õigusabi osutamisel tekkinud kuludeks võivad olla ka advokaadi isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduki kasutamise kulud, mille põhjendatuks lugemisel kohtu poolt tuleb süüdimõistetul need kanda. Seega ei ole sõidukulu hüvitamisel tähtsust sellel, kas advokaat peab riigi õigusabi osutamiseks sõitma kohale asulast, kus asub advokaadibüroo, mille kaudu ta õigusabiteenust pakub, või mitte. Kolleegium märgib, et advokaadid tegutsevad riigi õigusabi osutamise valdkonnas vaba konkurentsi tingimustes ning võivad osutada riigi õigusabi mistahes Eesti piirkonnas. Kohus saab sõidukulude väljamõistmisel kontrollida üksnes kaitsja konkreetse sõidu põhjendatust, st seda, kas advokaat käis riigi õigusabi osutamise kohas, kas ta käis seal seoses riigi õigusabi osutamisega ja kas advokaadil oli vaja riigi õigusabi osutamise kohta sõita.11 Seega arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohta ja seda, et kaitsja sõidud olid põhjendatud, kuna kaitsja büroo asub Valgas ning menetlustoimingud on toimunud Põlvas ja Tartus, siis ei ole põhjendatud kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmine. Kuna Ingar Orava näol on tegemist noore, terve ja töövõimelise isikuga, kes enne kahtlustatavana kinnipidamist töötas, millest tulenevalt ei ole tal tervisest ja muudest asjaoludest tulenevaid takistusi töö tegemisel ning palga teenimisel, siis ei ole kohtu hinnangul menetluskulude vähendamine õigustatud ei sundraha ega ka kaitsjatasust sõidukulu puudutavas osas. Seda enam, et ei ole välistatud, et Ingar Oraval tekib juba vangistust kandes võimalus vangla tööhõives osalemiseks ning seeläbi menetluskulude tasumiseks sissetulekute saamiseks. Seetõttu nõuab kohus KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel Ingar Oravalt riigituludesse järgmised kriminaalmenetluse kulud: sundraha 750 eurot, ekspertiiside maksumuse kokku 49 eurot ja kaitsjatasu 558 eurot, so menetluskulu kokku 1357 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt, kuna üldjuhul mõistetakse kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühe korraga tasutava maksena, ei teki kohtul iga kord kohustust põhjendada menetluskulude ositi tasumise määramata jätmist. Samas juhul, kui kohtule on esitatud taotlus menetluskulude ositi tasumiseks, peab kohus selle taotluse lahendama.12 Kuigi käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud taotlust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendama, miks ta menetluskulude ositi tasumist ei võimalda, peab kohus võimalikuks märkida, et kohus ei määra menetluskulusid ositi tasumisele ka seetõttu, et Ingar Oraval tuleb kanda küllaltki pikka reaalset vangistust ning vangistust kandes võib olla osamaksete tegemine oluliselt raskendatud. VII KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks DVD-R plaat politsei patrullsõiduki pardakaamera videosalvestiste ja fotodega, mis asub kriminaalasja juures. Asitõend – DVD-R plaat patrulltoimkonna patrullsõiduki pardakaameraga tehtud videosalvestise ja fotodega – tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 11 12 Riigikohtu 18.11.2016.a lahend nr 3-1-1-91-16 Riigikohtu 30.03.2017.a lahend nr 3-1-1-7-17 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.