Kohustada Rein Saardi alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
lg 2 p 2, 8 alusel määrata Rein Saardile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Määrus Rein Saardi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Rein Saard karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Rein Saardilt riigituludesse kaitsetasu 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot advokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Luminor Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rein Saard on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 20.09.2005. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-346/05
p 1, 4 järgi ja karistuseks mõistetud 16 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 31.01.2005 kuni 19.09.2005, s.o 7 kuud 19 päeva, karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulus 15 aastat 4 kuud 11 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 28.09.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rein Saard temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Rein Saardil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Rein Saardi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rein Saard kannab esimest vanglakaristust ja seda raskete eluvastaste kuritegude- kahe inimese mõrva- toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud viie aastase vahega. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, eraklik eluviis, kohanemisraskused igapäevaelus ning puudulik probleemilahendusoskus. Karistuse kandmise ajal on Rein Saardi riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogramme ning osalenud tööhõives. Tema käitumine suhtlemisel kaaskinnipeetavatega ning ametnikega on olnud korrektne. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head. xxxxxxxxxxxxxxxvald pakub Rein Saardile elamiseks remonditud kolmetoalise korteri aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning valla sotsiaalosakond on nõus aitama hädavajaliku mööbli soetamisel. Rein Saardi puhul on tegemist vanaduspensionäriga, mis tähendab, et talle on garanteeritud igakuine sissetulek. Lisaks soovib süüdimõistetu leida jõukohast tööd. Rahalisi nõudeid tema vastu ei ole, vabanemisfondi on kogunenud 1410 eurot. Suhted on säilinud ühe tütrega. Seega on võimalused edaspidi seaduskuulekalt toime tulla head. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Rein Saardi ennetähtaegne vabastamine vangistuse kandmiselt on võimalik. Kohus on arvamusel, et käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus (ligi 12 ja pool aastat) võiks olla piisav, et mõjutada esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Lisaks on tema vabanemisjärgsed elutingimused head ning toetavad õiguskuulekat toimetulekut. Seega võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kuna vangla iseloomustuse kohaselt vajab kinnipeetav rutiini ning kohaneb raskesti, saab just läbi kriminaalhoolduse korraldada süüdimõistetu sujuvama ühiskonda sulandumise.
Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates alluma
Lisaks on
lg 2 p 8 alusel vajalik käitumiskontrolli perioodil läbida kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogramm, mis tagaks süüdimõistetu parema toimetuleku vabaduses. Menetluskulud Rein Saardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.03.2018 kohtuistungist määratud korras osa advokaat Marko Paabumets. Kaitsja esitas 26.03.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kaitsja on taotluses märkinud, et kohtuasja materjalidega tutvumiseks vajas ta kaks pooltundi. Kohtu arvates ei ole nii suur ajakulu asja mahtu (toimikus on 22 lk) arvestades põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks on üks pooltund. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus kaitsja taotluse osaliselt vähendades väljamaksmisele kuuluvat summat. Kaitsjale tuleb välja maksta tasu ja hüvitada riigi õigusabi osutamisega seonduvad kulud summas 78 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Rein Saardilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.