Obsah (5)

§ 187§ 384§ 310§ 126§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-20962 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlu

§ 187lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu M.K.

kanda. M.K. tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.K. , 1-09-20962 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 06.01.2011 otsusega karistati M.K. KarS § 118 p 1 järgi 6 aasta vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 12.01.
2. Süüdistuses KarS § 113 mõisteti M.K. õigeks. Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2011 otsusega tühistati Viru Maakohtu 06.01.2011 kohtuotsus osaliselt, see on M.K. õigeksmõistmises KarS § 113 järgi, kannatanu L.U. tsiviilhagi summas 484,96 eurot (7588 krooni)

§ 310

lg 2 alusel läbi vaatamata jätmise osas, asitõendite – 2 nuga

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde jätmise osas ning M.K.

t menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise osas. Tehti uus otsus, millega tunnistati M.K. süüdi KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus KarS § 118 p 1 järgi mõistetud karistusega (6 aastat vangistust), lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning mõisteti M.K. e kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus – 12.01.2010 jäeti muutmata. Karistuse kandmise lõpp 12.01.

2. Viru Maakohtu 14.02.2018 määrusega jäeti M.K. ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib isik viiendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav ei ole vangistuse tingimustes suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, kuna tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Korrarikkumised viitavad sellele, et kinnipeetaval puudub tõsine tahe normikuulekaks eluks. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. M.K. on ise avaldanud soovi asuda elama tütre juurde, kuid tütar elab sotsiaalkorteris ja talle on seatud eestkoste ning kohalik omavalitsus korteri omanikuna ja tütre eestkostja ei ole andnud nõusolekut M.K. elama asumiseks tütre juurde. 2.
4. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema abielu on lahutatud, endine abikaasa on surnud. Täisealise tütrega on kinnipeetav viimase aasta jooksul ise kontakti otsinud, kusjuures tütar on seni teadnud, et isa on surnud. Maakohus pidas suhete taastamist tütrega positiivseks, kuid eestkostel olev tütar (kes tsiviilasja materjalide põhjal vajab ise ööpäevaringset abi ja järelevalvet) ei suuda ilmselgelt oma isa materiaalselt ja moraalselt toetada. 2.
5. Ka puudub M.K. vabanemise korral töökoht, samas ei võimalda tema tervis tööd teha. Enne vangistust oli ta 40% ulatuses töövõimetuspensionär. Isikul on võimalus taastada pension, kuid maakohtu hinnangul on majanduslike raskuste saabumine vabaduses siiski äärmiselt tõenäoline, kuna isikul on tasumata nõudeid summas 5932,37 eurot ja vabanemisfondis on üksnes 19 eurot. Materiaalselt toetavad lähedased puuduvad. Lisaks on kriminaalhooldusametnik välja selgitanud, et M.K. puudub isikut tõendav dokument. Eelnimetatud asjaolu ei võimalda isikul peale vabanemist ametlikult asuda tööle, registreeruda Töötukassas või taotleda pensioni ja/või sotsiaaltoetusi, mis omakorda halvendab isiku materiaalselt toimetulekut. 2.
6. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega ja rasked isikuvastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis viitab motivatsiooni puudumisele hoiduda alkoholi kuritarvitamisest. Vangla iseloomustuses on märgitud, et alkoholi mõjul muutub M.K. käitumine agressiivseks ning ta võib isegi tappa inimese. Kuigi isik on üle 8 aasta viibinud kinnipidamisasutuses, kus tal ei ole olnud võimalust alkoholi tarvitada, ei saa siiski riskitegurina välistada võimalust, et isik vabanemisel jätkab alkoholi kuritarvitamist ja seda olukorras, kus kinnipeetav ise seost alkoholi ja oma kuritegude vahel pigem eitab. 2.
7. Vangla iseloomustuse kohaselt on M.K. motivatsioon muutumiseks madal, isik on liiga kaua viibinud vanglas ja tema kõrge vanuse tõttu on väärtushinnanguid ja hoiakuid muuta äärmiselt raske kui mitte võimatu. Individuaalse täitmiskava raames ettenähtud vestlusi ei ole 2 praktiliselt võimalik olnud läbi viia, kuna isik ei lase rääkida, üritab üle rääkida, ei kuula ametnikku, räägib oma minevikust ja kurdab elu üle. M.K. käitumine sõltub tujudest ning on impulsiivne ja kergesti ärrituv, väga emotsionaalne ka suhtlemisel ametnikega, tal puuduvad sotsiaalsed oskused tööks grupis, tema jaoks ebameeldivatest asjadest rääkides muutub ta kurjaks, vestlustes kasutab žargooni. Suhtumine ühiskonda on ükskõikne, ametnikesse negatiivne, kuriteo sooritamist ei tunnista. Isik on mingil määral koguni uhke, et on saanud karistust kanda nii Eesti Vabariigi erinevates vanglates, kui ka Venemaa vanglates. Määruskaebused
8. Viru Maakohtu 14.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M.K. kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Määruskaebuse kohaselt süüdimõistetu on oma süüd tunnistanud ning kahetsenud. M.K. on vanglas oma võimete kohaselt püüdnud igapäevaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale. Maakohus ei ole arvesse võtnud süüdimõistetu isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel, keskendudes liigselt süüdimõistetu varasemale elukäigule. Maakohus ei arvestanud isiku vanust ega tervislikku seisundit. Esinevaid riske on võimalik maandada kriminaalhooldusega, mis aitaks süüdimõistetul resotsialiseeruda.
9. Viru Maakohtu 14.02.2018 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu, kelle kaebuse kohaselt ei taha vangla direktor tema ennetähtaegset vabastamist ning vangla kohtleb teda ebaõigelt. Tulenevalt sellest võib ta taotleda oma kriminaalasja uut avamist ning pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebustes ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Sellisteks asjaoludeks ei ole ka üksnes süüdimõistetu vanus ja tervislik seisund. Maakohus analüüsis kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid kogumis ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne karistusest vabastamine, siis on raske välja tuua positiivseid asjaolusid. Vaatamata sellele ei saa maakohtu määrusega tutvumise järel asuda kaitsja poolt välja toodud seisukohale, et maakohus on liigselt keskendunud süüdimõistetu varasemale elukäigule. Maakohus on analüüsinud ka süüdimõistetu isikut ja tema käitumist vangistuse jooksul. Kõikide asjaolude pinnalt kogumis ei ole võimalik teha järeldust, et süüdimõistetu tuleks vangistuses vabastada, kuna karistus on oma eesmärgid täitnud ning risk uuteks kuritegudeks oleks madal. Isikut, kellel ei ole elukohta, ei ole võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuna kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia elukoha olemasoluta. Seega ei saa kriminaalhooldus maandada isiku suhtes riske ega aidata resotsialiseeruda, kuna seda ei ole võimalik määrata. Edutuks jääb ka süüdimõistetu määruskaebus, mille kohaselt vangla kohtleb teda ebaõiglaselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see seotud käesoleva asja menetlemisega, samuti ei nähtu sellest, kuidas see mõjutab süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamist.
12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega 3 tutvumisest 1 pooltundi ning määruskaebuse koostamisest 2 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub määruskaebuse koostamise osas rahuldamisele üksnes osaliselt, kuna määruskaebuse enamus osa koosneb suuresti faktilistest asjaoludest. Põhjendatud on rahuldada tasutaotlus määruskaebuse eest 1 pooltunni ulatuses ja kokku 2 pooltunni ulatuses, s.o summas 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot.

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb M.K.

hüvitada M. Reinsalu kaitsjatasu 60 eurot. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 14. veebruari 2018 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4