1-10-2519/72

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-2519 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus süüdimõistetu Ramil Umjarovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ramil Umjarov 37906253710), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 22.09.2010 otsusega karistati Ramil Umjarovit KarS § 114 p-de 4 ja 5 järgi 13 aasta vangistusega. KarS § 68 järgi arvati R. Umjarovi eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2009 kuni 09.09.2009 ja alates 11.12.2009 vangistuse tähtaja hulka ning vangistuse kandmise alguseks loeti 11.12.
5. Tartu Ringkonnakohtu 15.01.2011 otsusega tühistati Viru Maakohtu 22.09.2010 otsus osaliselt, s.o R. Umjarovi süüditunnistamises KarS § 114 p 5 järgi ning talle mõistetud karistuse osas. R. Umjarov mõisteti õigeks KarS § 114 p 5 järgi. R. Umjarovit karistati KarS § 114 p 4 järgi 12 aasta vangistusega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Karistuse kandmise lõpp 11.12.
7. Tartu Maakohtu 30.01.2018 määrusega jäeti R. Umjarov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. Käesolevaks ajaks on R. Umjarov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. R. Umjarovil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused R. Umjarovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.2 Karistuse kandmise ajal on R. Umjarov tegelenud riskikäitumisega – on läbinud sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ning töötanud majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Väidetavalt on R. Umjarov teadvustanud kuritegude toimepanemise põhjuseid ning tema motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda on varasemaga võrreldes suurenenud. Vabanemise korral sooviks R. Umjarov asuda elama vanemate juurde, kus elas ka enne vangistust. Lisaks on R. Umjarov andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamiseks kui kohus seda vajalikuks peab. Kindel töökoht pärast vabanemist puudub, kuid R. Umjarov omab keevitaja kutset ning töökogemust, mis võimaldaksid tõenäoliselt töökoha leida. Ka kinnipeetava vanemad on valmis poega toetama. Kuigi R. Umjarovi elutingimused pärast vabanemist oleksid head ja võimaldavad seaduskuulekat elu alustada, tuleb R. Umjarovil tulenevalt siseministeeriumi 10.06.2016 otsusest 1-24/85 pärast vabanemist Eestist lahkuda. Kinnipeetava suhtes on kohaldatud sissesõidukeeldu 10 aastaks, mille tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil R. Umjarov vabaneb Eesti kinnipidamisasutusest või antakse üle päritoluriigile karistuse jätkamiseks. R. Umjarov avaldas kohtuistungil, et vaatamata sellele, et tal puudub Venemaaga igasugune side (tuttavad, elu- ja töökoht), on ta valmis Eestist lahkuma. 2.
9. Jätmata tähelepanuta eeltoodud positiivseid asjaolusid, ei pidanud maakohus võimalikuks R. Umjarovit tingimisi enne tähtaega vabastada eelkõige tulenevalt R. Umjarovi varasemast elukäigust ning toimepandud kuriteo asjaoludest ja raskusest. R. Umjarovit on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Vanglakaristust kannab R. Umjarov teist korda. Käesolevat karistust kannab R. Umjarov taas eluvastase kuriteo – tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Maakohus on seisukohal, et isiku, kes on korduvalt kandnud karistusena vangistust ja paneb seejärel toime uue raske kuriteo, s.o tapmise, vabastamine ligi 4 aastat enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Praeguseks ärakantud karistus ei vasta toimepandud kuriteo raskusele. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 30.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu määrusega, palub ennast vabastada ja riigist välja saata. Kohtuistungil andis süüdimõistetu nõusoleku, et kui ta vabastatakse, siis lahkub Eestist. Seejuures on tal vabanemisfondis raha ja vajalik summa, ta on võimeline üürima elamise ning ta omab keevitaja elukutset. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Üksnes asjaolu, et isiku suhtes on siseministeeriumi otsus riigist lahkumiseks ja riiki sissesõitmise keeld, ei tähenda, et tegemist oleks asjaoluga, mis annaks aluse isiku vabastamiseks. Isiku ennetähtaegseks vabastamiseks tuleb analüüsida kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid ning kõiki asjaolusid kogumis hinnates võib kohus leida, et esineb alus isiku vabastamiseks. Kui kohus leiab, et süüdimõistetu tuleb ennetähtaegselt vabastada, siis tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 määratakse ennetähtaegselt vabastamiseks katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdimõistetu KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 2 Ehk ennetähtaegsel vabastamisele järgneb käitumiskontroll. KrMS § 426 lg 3 kohaselt täitmiskohtunik võib määruses loobuda KarS § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kuigi kohtul on võimalik isik vabastada käitumiskontrolli kohaldamisest, tähendab see siiski, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad asjaolud kogumis on positiivsed ning esinevad nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused isiku vabastamiseks. Käesoleval ajal puuduvad süüdimõistetu suhtes positiivsed asjaolud sellises osakaalus, mis annaksid aluse isiku vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole R. Umjarovi puhul maandatud. Määruskaebus jääb edutuks.
13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
14. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3