1-11-8273/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8273 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus A.K. (ik XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.K., määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 31.08.201 otsusega tunnistati A.K. süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati A.K. le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.02.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning A.K. le mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 4 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.03.2011 ja lõppeb 03.08.
6. Tartu Vangla esitas 14.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 22.02.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et A.K. tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik.
8. A.K. l on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Neljal korral on A.K. le kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt vabanes A.K. 07.12.2009 tingimisi enne tähtaega. Uue samalaadse kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise, pani A.K. toime katseajal (katseaeg kuni 18.04.2012, uus kuritegu kuni 25.03.2011). Lisaks nähtub A.K. varasemast elukäigust, et A.K. t on ka varasemalt tingimisi enne tähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid A.K. pani ka sellel korral uue kuriteo toime katseajal (katseaeg kuni 03.11.2005, uus kuritegu 01.09.2004). Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele (ja ka karistusest vabastamistele) on A.K. jätkanud uute kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist. Seetõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud A.K. t õiguskuulekusele.
9. Käesoleva vangistuse jooksul on A.K. läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning osalenud riigikeele õppes A1, A2 ja B1 tasemel. A.K. on osalenud vangla tööhõives. A.K. l puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on A.K. l olemas kindel elu – ja töökoht. Samuti on positiivne, et A.K. l puuduvad rahalised nõuded puuduvad ja vabanemisfondis on 1410 eurot. Samas peab maakohus oluliseks, et A.K. l oli ka enne käesolevat vangistust kindel elu – ja töökoht ning lähedase isiku toetus, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani A.K. toime uue narkootikumidega seotud süüteo.
10. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A.K. l diagnoositud kroonilisi haigusi, ning tagatud on ka vastav ravi. Seega nähtub maakohtule esitatud materjalidest, kui ka A.K. enda selgitustest, et A.K. le on vangistuses võimaldatud terviseuuringud ja määratud on ka ravimid. Maakohus leiab, et kahtlematult on A.K. tervislikku seisundit oluline tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võtta. Samas tuleb kõiki KarS § 74 lg 4 sätestatud asjaolusid kohtul kogumis hinnata, s. t A.K. tervislik seisund ei tingi automaatselt tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
11. Vaatamata sellele, et A.K. puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, ärakantud karistusaja pikkus). Maakohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et A.K. tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Esitatud määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A.K. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Maakohus on jätnud süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata, tuginedes kaugemast minevikust pärinevatele negatiivsetele asjaoludele ning ei ole arvestanud A.K. t iseloomustavate positiivsete asjaoludega. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine peab aga põhinema olevikul (käitumine vangistuse ajal) ning olema suunatud tulevikku (resotsialiseerumise võimalused), mitte põhinema üksnes isiku varasema käitumise analüüsil (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). 2
14. Maakohtu põhjendused lähtuvad ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Maakohtu põhjendused jäävad üldsõnaliseks küsimuses, miks on isiku varasemal elukäigul ja narkokuriteo toimepanemisel jätkuvalt suurem kaal, kui isikut iseloomustavatel positiivsetel asjaoludel. A.K. on olnud kinnipidamiskohas seitse aastat ning puudub alus väita, et tema käitumine karistuse kandmise ajal ei ole muutunud. Käesoleva vangistuse kandmise ajal on muutunud võrreldes varasemaga see, et isik omandab riigikeelt ning soovib aidata oma eakat ema ning parandada enda tervisliku seisundit.
15. Maakohus viitab ka ühiskonna õiglustundele, leides, et arvestades mõistetud 8,5 aasta pikkust vangistust, ei oleks ennetähtaegne vabastamine pärast seitset aastat proportsionaalne. A.K. on seisukohal, et ühiskonna õiglustunnet ei saa riivata, kui süüdimõistetu vabastatakse ennetähtaegselt vangistusest pärast seitsme aasta pikkuse vangistuse ära kandmist.
16. A.K. on motiveeritud õiguskuulekaks eluks vabaduses ning ennetähtaegsel vabastamisel toimuks vabanemisega kohanemine riigi järelevalve ning kriminaalhooldaja nõuannete abil. Süüdimõistetu on huvitatud, et tema suhtes teostatakse kriminaalhooldust, mis täiendava motivaatorina suunaks isikut õiguskuulekusele. Ringkonnakohtu järeldused
17. Ka ringkonnakohus ei vabasta A.K. t vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kolleegium vaid järgmist.
18. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebuses, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine peab põhinema olevikul (käitumine vangistuse ajal) ning olema suunatud tulevikku (resotsialiseerumise võimalused), mitte tuleneda üksnes isiku varasema käitumise analüüsil.
19. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kuigi niisugune ulatuslik otsustusõigus on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele, seab sellele piirid nõue, mille kohaselt peavad kohtulahendi põhjendused olema veenvad, ammendavad ja vastuoludeta. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16).
20. Maakohus on kogumina arvesse võtnud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning leidnud, et A.K. tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik, missuguse järeldusega nõustub täiel määral ka kriminaalkolleegium. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks A.K. tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A.K. ennetähtaegseks vabastamiseks.
21. Ringkonnakohus ei eita, et A.K. iseloomustamiseks on võimalik välja tuua väga palju positiivset, kuid samas ei ole tegemist nii kaalukatega asjaoludega, mis tooksid kaasa A.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. A.K. l on kolm kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib kinnipidamiskohas juba neljandat korda. A.K. poolt toime pandud teod on muutunud liigiti erinevaks. Viimased kaks kuritegu on seotud narkootilise aine käitlemisega suures koguses, s.o toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. A.K. l on vabaduses küll kindel töökoht, kui samas on vangla hinnangul süüdimõistetul ebapiisavad toimetulekuoskused, kuna isik on vangistuses kokku viibinud peaaegu 20 aastat. Seega ei ole 3 välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub A.K. taas kuritegusid toimepanema. Samuti ei ole ema abistamine ega enda tervisliku seisundi parandamine käesoleval juhul sedavõrd kaalukateks asjaoludeks, mis tooksid ka süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise.
22. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et A.K. on korduvalt oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma, kuna ta ei ole varasemalt mõistetud korduvatest karistusest ning kinnipidamiskohas viibimistest vajalike järeldusi teinud. Eeltoodut kinnitavad eelkõige kaks ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimist ning katseajal uue kuriteo toimepanemine (vt käesoleva määruse p 4). Seetõttu on järjekordse kriminaalhoolduse eduka läbimise tõenäosus pigem negatiivne, mis aga omakorda suurendab vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seega ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik A.K. käitumist õiguskuulekuse suunas mõjutada, mistõttu ei ole A.K. ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
23. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.02.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4