1-13-11682/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-11682 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus Nikolai Šmeljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Nikolai Šmeljov (ik 37309223730) ja tema kaitsja advokaat Irina Gromtsev, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole advokaat Irina Gromtsevi poolt Nikolai Šmeljovile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot).
6. Nikolai Šmeljovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Luminor Bank AS Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Nikolai Šmeljov, 1-13-11682 menetluskulud“.
8. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Riigikohtu 16.03.2015 otsusega nr 3-1-1-10-15 tunnistati Nikolai Šmeljov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati 9 aasta pikkuse vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.07.2013 ja lõpeb 16.07.
11. Viru Vangla esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N. Šmeljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu 31.01.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
13. Maakohus märkis, et N. Šmeljovil on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning toetav perekond. Samuti peab maakohus positiivseks, et süüdimõistetu on kinnipidamiskohas hõivatud tööga. Samas on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm 3-1-1-91-06, p 8.1). Nimelt omab N. Šmeljov kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on tema suhtes menetluses kriminaalasi KarS § 327 lg 1 järgi, mis on toime pandud kinnipidamiskohas viibides. Eeltoodu näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda isik kehtestatud normidele alluda.
14. N. Šmeljov pani toime esimese raskusastme narkokuriteo, käideldes piiriüleselt väga suurt kogust narkootilist ainet. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Maakohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski.
15. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 16.07.2022, ära kanda on veel 4 aastat ja 5 kuud vangistust, mis on väga pikk aeg. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei ole karistuse eesmärgid saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on tal järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või käia tööl.
16. Isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine on erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebused
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu N. Šmeljovi kaitsja advokaat I. Gromtsev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 2
18. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Esiteks, kuriteo asjaolud ei või olla määravateks isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Teiseks ei ole selge, mille alusel maakohus on jõudnud sellele järeldusele. Isik on karistatud ainult ühel korral, enne vangistust tal puudusid isegi kehtivad väärteokaristused. Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 11%, mis on lähedane miinimumile.
19. Kaitsja on seisukohal, maakohus ei saanud arvesse võtta N. Šmeljovi süüdistust KarS § 327 lg 1 järgi. PS § 22 esimese lause kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. N. Šmeljov ei tunnista ennast talle esitatud süüdistuses KarS § 327 lg 1 järgi süüdi, tema suhtes puudub süüdimõistev kohtuotsus, seega on maakohus põhjendamatult arvestanud antud asjaoluga. Mis puudutab ühte distsiplinaarkaristust, siis N. Šmeljov viibib vangistuses 4 aastat ja 7 kuud ning selle aja jooksul on tal ainult üks distsiplinaarkaristus, mis on ebaoluline. Seega on maakohtu seisukoht N. Šmeljovi suhtes uue kuriteo toimepanemise riski hindamisel vale.
20. Kaitsja arvates ei ole maakohus arvestanud piisavalt N. Šmeljovi isikut ja tema head käitumist vanglas (ainult üks väheoluline distsiplinaarkaristus, hõivatus tööga, osalemine riigikeele kursustel, riskipõhised vestlused), mis viitab karistuse eesmärkide saavutamisele ja motiveerimisele elada vabaduses seaduskuulekalt. Samuti on isikul head vabanemisjärgsed tingimused (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus).
21. Kaitsja arvates on N. Šmeljovi suhtes positiivsed ajaolud kaalukamad kui tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Narkokuriteo toimepanemine ei välista ennetähtaegset vabastamist. Isiku käitumine vangistuse ajal ja tingimused, mida ennetähtaegne vabastamine kaasa toob, kaaluvad üles kuriteo toimepanemise asjaolud. Kinnipeetavale tuleb anda võimalus tõestada, et kantud karistus on praeguseks oma eesmärgi täitnud ning N. Šmeljov ei jätka uute kuritegude toimepanemist ning suudab täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Selle kasuks, et N. Šmeljov suudab vabaduses viibides mitte panna toime uusi kuritegusid, räägib ka asjaolu, et N. Šmeljov ei ole alkoholi- või narkosõltlane. Kaitsja leiab, et kriminaalhoolduse tugi ja järelevalve aitab minimeerida uute kuritegude toimepanemise riski. Karistusaja lõpuni, s.o ligi 4,5 aasta jooksul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle. Isiku taasühiskonnastumine on oluliselt tõhusam kui karistuse kandmine lõpuni.
22. Kaebuse esitas ka süüdimõistetu N. Šmeljov, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
23. Ta märgib, et on lõpetanud A1 tasemel riigikeele kursused. Kinnipidamiskohas töötab majandustöödel ning on läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Kehtiv distsiplinaarkaristus ei oma temaga puutumust, kuna distsiplinaarkaristus kirjutati N. Šmeljovile ja tema kambrikaaslae, s.o mõlemale. Ta on kriminaalkorras karistatud ühel korral, mille eest kannab hetkel karistust. Lähedastest on tal elukaaslane, kaks last ja haige ema. Vabanemise korral asub N. Šmeljov elama Narva elukaaslase juurde, kes on nõus teda toetama. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 11 %. N. Šmeljov omab erinevaid elukutseid, mistõttu ei ole tal tööle saamisega probleeme. Samuti on tal olemas kindel töökoht OÜ-s X.. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et 18.12.2017 seisuga oli N. Šmeljovil tasumata nõudeid summas 26 991,13 eurot. Tänaseks päevaks on tasumata nõuete summa vähenenud. Süüdimõistetu on seisukohal, et maakohus ei oleks tohtinud tugineda asjaolule, et talle on esitatud süüdistus KarS § 327 lg 1 järgi, kuna antud kriminaalasi ei ole veel kohtulahendini jõudnud.
24. Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 12.03.2018 esitada kaitsja määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, kuid neid ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu järeldused
25. Ka ringkonnakohus ei vabasta N. Šmeljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kolleegium vaid järgmist.
26. Ka kriminaalkolleegium leiab, et N. Šmeljovi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset – omab kindlat elu– ja töökohta, samuti toetavat lähivõrgustikku, kinnipidamiskohas on omandanud A1 tasemel riigikeele, osalenud majandustöödel ning läbinud kriminaalhooldusametnikuga riskipõhiseid vestluseid väärtushinnangute ning käitumise teemadel. Samas on käesoleval juhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). N. Šmeljovi käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud laitmatu. Ta omab kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu on täitmata ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Samuti ei oma käesoleval juhul tähtsust, et distsiplinaarkorras karistati nii N. Šmeljovi kui ka tema kambrikaaslast.
27. Samuti leiab kriminaalkolleegium, et N. Šmeljovi poolt kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad siiski süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Nimelt lasub KarS § 76 lg 4 alusel kohtul kohustus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral muuhulgas arvesse võtta toime pandud kuriteo asjaolusid. Seega tuleb arvestada, et N. Šmeljov on süüdimõistetud selles, et toimetas Hispaania Kuningriigist Eesti Vabariiki sõiduauto peidikutes 107,52 kg hašišit väärtusega ca 750 000 eurot (eeltoodud kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks 1 075 200 inimesele). N. Šmeljovi poolt käideldud narkootilise aine kogus on tavapärast praktikat arvesse võttes ülisuur. Samuti nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et N. Šmeljov ei ole narkootiliste ainete tarvitaja, millest saab järeldada, et süüdimõistetu tegeles narkootiliste ainete käitlemisega puhtalt majandusliku kasu saamise eesmärgil.
28. Taoline kiire rikastumise eesmärgil toime pandud narkootilise aine käitlemine süvendab kriminaalkolleegiumis veendumust, et majanduslike raskuste ilmnemisel võib N. Šmeljov taas majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegusid toime panna. Seda eriti olukorras, kus tema rahaliste nõuete kogusumma oli 18.12.2017 seisuga 26 991,13 eurot (ringkonnakohtul puuduvad andmed, kui suur on võlgnevuste kogusumma määruskaebemenetluse seisuga, kuid ilmselt ei ole see olulises osas vähenenud). Süüdimõistetu on küll ise optimistlikult meelestatud, et tal õnnestub läbi ametliku töö tagada endale majanduslik toimetulek, kuid tema varasem elukäik ringkonnakohtus taolist veendumust ei tekita. Nimelt nähtub vangla iseloomustusest, et alates
29. a ei ole N. Šmeljov ametlikult töötanud.
30. Nii kaitsja kui ka N. Šmeljov toovad kaebustes välja, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vaid 11 %. Kriminaalkolleegium selgitab, et ei võta ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse vangla iseloomustuses toodud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskiprotsente. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23).
31. Mis puudutab N. Šmeljovi suhtes menetluses olevat kriminaalasja KarS § 327 lg 1 alusel, siis on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtul puudus alus viidatud kriminaalasjale 4 ennetähtaegse vabastamise taotluse arutamisel tugineda, kuid samas ei nähtu, et see oleks olnud põhiline asjaolu, miks N. Šmeljovi ei vabastatud. Seega ei ole tegemist niivõrd kaaluka eksimusega, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja N. Šmeljovi ennetähtaegse vabastamise.
32. Eeltoodut kokku võttes ei ole kriminaalkolleegium piisavalt veendunud, et N. Šmeljov oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole N. Šmeljovi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tal on järelejäänud karistusaja jooksul võimalik näidata enda täielikku paranemist, mis annab võimaluse tema järjekordsel esildise läbivaatamisel ennetähtaegseks vangistusest vabanemiseks.
33. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 31.01.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
34. N. Šmeljovi kaitsja advokaat I. Gromtsev taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot N. Šmeljovi kanda. (allkiri) (allkiri) Mati Kartau Tiit Lõhmus 5 (allkiri) Aarne Sarjas