Obsah (5)

§ 238§ 180§ 175§ 326§ 313

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11775 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi Aleksan

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas Aleksandr Kozlik´ule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas karistusaja hulka eelvangistuse, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aja 02.11.2017-03.11.2017 (2 päeva). Kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 7(seitse) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse algust arvestas alates 28.11.2017. Aleksandr Kozlik´u suhtes valitud tõkendi vahistamine jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tühistas. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistis Aleksandr Kozlik´ult kannatanu R AS kasuks välja 168,32 eurot.

§ 180

lg 1, § 179 lg 1 p 2,

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõistis Aleksandr Kozlik´ult välja menetluskuluna: sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 750 eurot: tasu õigusabi osutamise eest summas 264 eurot.

§ 180lg 3 alusel määras kohus menetluskulude tasumise ajaks 12 kuud.

APELLATSIOON:

1. Süüdistatav ei ole kohtuotsusega nõus osaliselt. Ei teadnud midagi
2. oktoobri 2017 aasta episoodist, sai kuriteost teada alles kohtuotsusest. Teda ei ole selle kuriteo osas üle kuulatud. Talle näidati vaid kahte fotot, milles ta ennast ära tundis. Üks foto oli 26.
3. 2017 aastast. Kohtus aga selgus, et see on kuriteo episood, kus on veel ka kahju 63.96, millega ta samuti nõus ei ole. Palub sellest kahjust teda vabastada kuna ei saa kõikide ja kõige eest trahve maksta. Palub teda vabastada menetluskulude tasumisest kuna tal ei ole millegi eest tasuda. Varastada aga enam ei taha. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 3 kohaselt saab ringkonnakohus jätta apellatsiooni kui põhjendamatu läbi vaatamata, kui apellatsiooni rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-1-1-36-11, 3-1-1-64-11). Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgneval põhjendusel.

1. Süüdistatav on apellatsioonis esmalt märkinud, et ta sai
2. oktoobri 2017 aastal toimepandud kuriteost teada alles kohtuotsusest, järgnevalt aga märgib, et asjaolu, et teda inkrimineeritakse ka
3. oktoobril 2017 aastal XXX kauplusest varguse toimepanemine ilmnes kohtuistungil. Seega esineb apellatsioon selles osas teatav vastuolu. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on vaidlustatud kuriteo toimepanemises A.Kozlik kahtlustatavana üle kuulatud
4. november 2017 ( 1 kd. t.lk. 99). Protokolli kohaselt on
5. novembril 2017 aastal kahtlustus esitatud vaid
6. oktoobri 2017 aastal Tallinnas asuvast R ASle kuuluvast kauplusest 4 pudeli viina varguses. Selle varguse toimepanemises on A.Kozlik ennast süüdi tunnistanud ning andnud varguse toimepanemise asjaolude kohta ütlusi, kinnitades ka, et temale näidatud turvakaamera fotodel on tõepoolest tema. Lisab, et varastas kauba edasimüügi eesmärgil ning müüski kauba tundmatule isikule. Samuti väljendas kahetsust toimepandu suhtes. A.Kozlik on omakäeliselt protokolli allkirjastanud ja ka märkinud, et protokoll on õige, temale tõlgitud ja tutvustatud. Samal päeval on kohaldatud A.Kozliku suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu ja ka selle määruses on uuesti esitatud kuriteo toimepanemise asjaolud ehk kahtlustuse sisu. Määrusega tutvumise kohta on A.Kozlik andnud allkirja( 1 kd. t.lk. 101). Ka 22 detsembril 2017 koostatud süüdistusaktis on nii kuritegude asjaolude kirjelduses kui ka süüdistuses A.Kozlikule inkrimineeritud 26 oktoobril 2017 aastal toimepandud vargus, millega ta on tekitanud aktsiaseltsile kahju
7. 96 eurot( 1 kd. t.lk. 194-198). Kohtuistungil on süüdistatav kinnitanud, et on süüdistusakti kätte saanud. Seega on ainetud süüdistatava apellatsioonis esitatud väited, et ta ei teadnud nimetatud kuriteo toimepanemisest midagi, et sai sellest siis teada alles kas kohtuistungil või lausa kohtuotsusest. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et ka kohtuistungil andis prokurör ülevaate süüdistuse sisust, kohus on süüdistavale seda selgitanud ning A.Kozlik on kinnitanud, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end täielikult süüdi, on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.( 2 kd. t.lk. 12). Samuti on kohtuistungil avaldatud muuhulgas tõendid, mis kinnitavad
8. oktoobri 2017 aastal A.Kozliku poolt XXX kauplusest varguse toimepanemist ja tekitatud kahju suurust. Süüdistatav on oma viimases sõnas väljendanud kahetsust, nõustunud süüdistusega ja tekitatud kahju summaga( 2kd. t.lk. 12-15). Eeltoodust lähtuvalt ka kohtuistungil on süüdistatavale uuesti selgitatud süüdistuse sisu, on avaldatud kõik vaidlustatud kuritegu puudutavad tõendid ning süüdistatav on ennast jätkuvalt süüdi tunnistanud. Kolleegium hindab esitatud apellatsiooni väiteid paljasõnalisteks kuna need on vastuolus nii kriminaalasja materjalidega kui ka kohtuistungi protokollis süüdistatava poolt maakohtus asja arutamisel väljendatuga.
9. Süüdistatav on apellatsioonis taotlenud teda menetluskulude tasumisest vabastada. Põhjendab taotlust raha puudumisega. Esmalt kolleegium märgib, et taotlus ei ole õiguslikult asjakohane. Nimelt kehtestab

§ 180

lg 1, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud võib jätta osaliselt riigi kanda või hüvitatakse ositi. Seega on seadusest ettenähtud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmine, kuid seadus ei luba jätta menetluskulud riigi kanda kogu ulatuses nagu on taotlenud süüdistatav. Lähtudes

§ 313

lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka seaduses ettenähtud ühest kuust pikem tähtaeg. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega. Seejuures on maakohus juba arvestanud süüdistatava apellatsioonis esitatud väitega, et tal puudub vabaduses kindel sissetulek. Maakohtu otsus on seaduslik ja kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Kaebuses ei ole välja toodud erilisi asjaolusid, mis annaks alust osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks. 7. Eelnevast tulenevalt kohtukolleegium üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)