TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-105 Määruse kuupäev 16. veebruar 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Virgo Raudsepa kaebus Viru Vangla 13. oktoobri 2017. a otsuse nr 6-10/28659-3 t
) § 60 lg 1 osas, mis keelab kartserirežiimil omada käekella. Kaebaja on seisukohal, et kuna
§ 60
lg-s 1 ei ole nimetatud keelatud asju ja käekella ei ole keelatud asjade nimekirjas, siis on kaebajale kartserirežiimil käekella keelamine ja äravõtmine õigusvastane.
§ 60lg-s 1 nimetamata esemete puhul on tegemist vangla kaalutlusõigusega.
Käekell on kaebajale kartserikambris vajalik, et pulssi mõõta, valmistuda loenduseks ja teisteks päevakavas ettenähtud toimingute tegemiseks. Käekella piirang kartserikambris on ebaproportsionaalne ja ebavajalik. Kinnipeetava karistused on ammendavalt reguleeritud VangS §-s 63 ja kartserirežiimi piirangud on sätestatud VangS §-s 651. Käekella keelamist kartserirežiimil nendest normidest ei tulene. VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetav võib vanglas omada asju, mille omamine ei ole VangS § 15 lg 2 kohaselt keelatud.
§ 60
lg-s 1 ei ole nimetatud keelatud esemeid ning sellest ei ole võimalik välja lugeda, et kõik normis mitteloetletud esemed on kartseris keelatud.
§ 60
lg 1 näol ei ole tegemist kinnipeetava täiendava karistamisega ja täiendavate õiguste piiramisega. Käekella omamine kartserirežiimil ei ohusta vangla julgeolekut. Vangla ei ole arvestanud kaebaja esitatud põhjendustega ega vastanud kaebaja põhjendatud huvidele, mistõttu on vangla keeldumine ebaõige.
- Kohus palus kohtunõudes vanglalt teavet, kas kaebaja on jätkuvalt kartserikambris. Vangla vastuse kohaselt ei ole kaebaja lühiajaliselt
- veebruarist 2018 kartserikambris, kuid kartserikaristuste täitmist jätkatakse
- veebruarist 2018 ning kaebajal on kartserikaristusi, mida pole veel täitmisele pööratud. KOHTU SEISUKOHT
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
- HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
- Kartserisse paigutamises seisneva distsiplinaarkaristuse täitmist reguleerib vangistusseaduse (VangS) §
- Nimetatud paragrahvi teise lõike teine lause sätestab, et kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Seega seab VangS § 651 lg 2 teine lause kartserikambris viibivale kinnipeetavale isiklike asjade (sh käekella) omamises piiranguid. Asjad, mida kartseris viibijal on kartseris õigus omada, on loetletud
§ 60lg-s 1.
Käekell ei kuulu
§ 60lg 1 järgi kartseris lubatud asjade hulka.
Kohus nõustub vangla seisukohaga, et
§ 60
lg-s 1 nimetatud loetelu tuleb lugeda ammendavaks ning vanglal puudub õigus kaalutlusõiguse alusel kartseris lubatud esemete loetelu laiendada.
- Kaebaja suhtes on lühiajaliselt karterikaristuse täitmine peatatud, kuid vangla vastusest nähtuvalt jätkatakse seda lähitulevikus, mistõttu on esitatud kohustamiskaebus jätkuvalt asjakohane ning lubatav nõue. Kohtu hinnangul on käekella kartserikambris mittevõimaldamisest tingitud kaebaja õiguste riive intensiivsus siiski väike. Kohus möönab, et käekella lubamine kartseris võiks lihtsustada kaebajal toimingute tegemist, kuid selle eseme mittelubamisega ei riivata oluliselt kaebaja põhiõigusi. Kaebusest ega ka vaidemenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks soovitud eset vaja mingi tema olulise põhiõiguse realiseerimiseks ning et eseme puudumine võiks kaebaja õiguste realiseerimist oluliselt kahjustada. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus käekella omamiseks kartserikaristuse täitmise ajal.
- Kartseris lubatud esemete piiramine on proportsionaalne, kuna need piirangud tulenevad kartserikaristuse olemusest. Kartserirežiimil viibivale isikule tagatakse üksnes esmased 2 elutegevuseks ning oma õiguste kaitseks vajalikud esemed, käekell selliste esemete hulka kohtu hinnangul ei kuulu. Kartseris kehtiv isiklike asjade kasutamise piirang riivab küll põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhiõigust vabale eneseteostusele, kuid kohtu hinnangul on piirang sobilik, vajalik ja mõõdukas ehk proportsionaalne. Tuleb arvestada, et üldjuhul viibivad isikud kartseris lühiajaliselt, mistõttu ei kujuta tavarežiimil lubatud esemete piiramine kartseris intensiivset sekkumist isiku põhiõigustesse, kui piirang ei too kaasa inimväärikust alandavat kohtlemist. Sellise olukorraga pole selles asjas tegemist. Käekella puudumine ei tähenda, et isikul ei oleks võimalik inimväärikust kaotamata karistust kanda. Kartserirežiimi puhul on keelatud enamik kinnipeetavate isiklikest asjadest ning selle piirangu eesmärgiks on muuta kartserikaristus efektiivseks meetmeks edasiste õigusrikkumiste vältimiseks ning toimepandud distsipliinirikkumiste eest karistamiseks, et seeläbi suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele, mis on vangistuse täideviimise põhieesmärgiks. Kui kartserirežiimil oleksid lubatud kõik tavarežiimil lubatud esemed, siis ei erineks kartserirežiim kuidagi tavarežiimist ning rangeim distsiplinaarkaristus ei saaks omada soovitud mõju. Kaebajal on võimalik ka uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes kartserisse paigutamist ise vältida (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-75-16, p 8.1.) ja seeläbi soovitud eset kasutada. Lisaks on vanglal kohustus järgida vangistust reguleerivatest üld- ja üksikaktidest tulenevaid kohustusi, sh tagada päevakava järgimine vanglas. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik küsida vangla administratsioonilt vajadusel kellaaega, et oma päevakava paremini planeerida ja järgida. Pealegi toimuvad päevakavajärgsed tegevused igal päeval ligilähedasel ajal, mistõttu ei ole kella olemasolu kartseris hädavajalik. Ka õiguskantsler on pidanud käekella mittelubamist kartseris põhiseaduspäraseks (vt nt õiguskantsleri
- novembri
- a seisukohta nr 63/091244/0907257). Kohtu hinnangul ei ole
§ 60
lg 1 käekella puudutavas osas seega põhiseadusega vastuolus, mistõttu ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. 12. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3