3-18-296/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-296 Määruse kuupäev

1. veebruar 2018 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A. N.i (N.) kaebus Viru Vangla kohustamiseks kutsuda kaebaja teabe- ja uurimisosakonna ametnike vastuvõtule ning kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON Tagastada A. N.i kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Viru Vangla kinnipeetav A. N. esitas
3. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, milles ta palus kohtul läbi vaadata asjaolu, et ta esitas
4. detsembril 2017 Viru Vanglale vaide, et operatiivtöötajad ei kutsu teda vastuvõtule. Kaebaja rõhutas, et hagi selles asjas jätab ta kohtu äranägemisele. Kaebaja selgitas, et ta tahtis, et operatiivtöötaja kutsuks ta vastuvõtule ja ta saaks oma probleemid lahendatud. Kaebaja soovib, et kohus paneks vanglale kohustuse, soovitavalt operatiivtöötajatele Toomas Pastakule ja Mark Tšerkassovile, kutsuda kaebaja vastuvõtule ja lahendada tema probleemid. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
5. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri
6. oktoobri
7. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi
8. oktoobri
9. a käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab käesolevat haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuivõrd kaebaja on rõhutanud, et soovib saada ennekõike operatiivtöötajate T. Pastaku ja M. Tšerkassovi vastuvõtule ning arvutivõrgus kättesaadavatest andmest nähtuvalt on nimetatud isikud Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna töötajad, mõistab kohus, et kaebaja vaidlustab teabe- ja uurimisosakonna ametnike vastuvõtule kutsumata jätmist. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et A. N. on kaebuses selgitanud, et jätab hagi selles asjas kohtu äranägemisele ning HKMS § 38 lg-st 2 tulenevalt võib kaebaja õiglast hüvitist kohtu äranägemisel taotleda mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, saab kohus aru, et kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla poolt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses teabe- ja uurimisosakonna ametnike vastuvõtule kutsumata jätmisega. Lisaks on kaebusest nähtuvalt kaebaja tahe esitada nõue Viru Vangla kohustamiseks kutsuda kaebaja teabe- ja uurimisosakonna ametnike vastuvõtule, et kaebaja saaks oma probleeme lahendada.
11. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
12. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohustuslik kohtueelne menetlus on ette nähtud ka hüvitamiskaebuse esitamisel. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 8, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13. Viru Vangla poolt kohtule esitatud materjalidest selgub, et A. N. esitas
14. detsembril 2017 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise, mis esmalt registreeriti vaidena nr 6-12/660-1, kuid pärast selle tõlkest saabumist registreeriti
15. jaanuaril 2018 ümber taotluseks nr 6-10/2453-
16. Esitatud pöördumises soovis kaebaja teada, miks operatiivosakonna töötajad T. Pastak ja M. Tšerkassov ei ole teda vestlusele kutsunud ega vabastanud kaebaja ennetusmeetmetest. A. N. märkis, et sellise tegevusega (tema pöördumiste täielik eiramine) tekitatakse talle moraalset ja füüsilist kahju, teda alandatakse ja diskrimineeritakse. Esitatud avalduses soovis A. N. niisuguse ükskõikse kohtlemise tühistamist ja nõudis, et operatiivosakonna töötajad kutsuksid kaebaja enda vastuvõtule. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastustest nähtuvalt pole kaebaja seonduvalt ametnike vastuvõtule kutsumata jätmisega muid taotlusi esitanud.
17. Kuivõrd kaebaja on Viru Vanglale esitanud üksnes taotluse kohtuda teabe- ja uurimisosakonna ametnikega ehk kaebaja ei ole selle kohta tehtud Viru Vangla
18. jaanuari
19. a otsusele nr 6-10/2453-2 esitanud vaiet, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamiskaebuse esitamisel.
20. Kohtu hinnangul ei saa ka kaebaja poolt
21. detsembril 2017 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumist käsitleda kui kahju hüvitamise taotlust, sest vanglale esitatud pöördumises pole esitatud selgesõnalist nõuet kahju hüvitamiseks, vaid üksnes märgitud moraalse ja füüsilise kahju tekitamist, millest tulenevalt soovis kaebaja ametnike vastuvõtule saamist. Seega kuna kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, pole kaebaja kinni pidanud ka hüvitamiskaebuse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
22. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. N.i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2
23. Seejuures peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida sarnaselt Viru Vangla
24. jaanuari
25. a vastuses nr 6-10/2453-2 toodud selgitustele, et tulenevalt justiitsministri
26. novembri
27. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 lg-st 1 ja VangS § 69 lg-st 4 otsustab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üksuse juht, mitte teabe- ja uurimisosakonna ametnikud. Sellest tulenevalt ei saavuta kaebaja oma peamist eesmärki (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine või selleks kaalumine) teabe- ja uurimisosakonna ametnike vastuvõtule saamisega. Kaebajal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks esitada vanglale taotlus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamiseks, mitte taotleda selleks teabe- ja uurimisosakonna ametnike vastuvõttu.
28. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 3