) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja 3 möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. XxxxOÜ (pankrotis) pankrotihaldur on 27.07.2017.a koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt on müümata XxxxAS Eesti (xxxx) tegevuseks vedelgaasi terminaali ehitus, osaluse määr 50%. Ettevõtte osal puudub müügiväärtus, ettevõte varatu ja inaktiivne, äriregistri kustutamishoiatusega. Haldur saatis võlausaldajatele 29.06.2017 e-kirja, milles palus esitada nõusolek lõpparuande esitamiseks. Kirjale vastas Xxxx OÜ, kes avaldas nõusolekut lõpparuande esitamiseks. Seega on käesoleva lõpparuande esitamine kooskõlas
Müümata on ka Xxxx(xxxx) Venemaa, osaluse määr 50%. Ettevõte on Vene Föderatsiooni registrist kustutatud. Saadaolevaks varaks on XxxxOÜ (pankrotis) tunnustatud II jrk nõue AS Xxxx(pankrotis) menetluses 362 909,10 eurot, mille rahuldamise tõenäosus on ca 5%. Kuna nimetatud menetlus ei ole veel lõppenud, toimub vaidlus jaotusettepaneku kinnitamise üle, siis XxxxAS pankrotihaldur Saarma prognoosib menetluse pikkuseks veel 2 aastat. Haldur leiab, et kulude kokkuhoiu mõttes oleks mõistlik käesolev menetlus lõpetada, jättes haldur vabastamata. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 27.07.2017.a elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet esitas lõpparuandele vastuväite 07.08.2017.a. Vastuväites vaidlustab võlausaldaja halduri tasu ja kulutuste kinnitamise taotlusi. Kohus leiab, et vaatamata võlausaldaja vastuväitele, vastab lõpparuanne
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli võlgniku majandustegevuse märkimisväärne vähenemine, mis väljendus muu hulgas ka nõudluse vähenemises võlgniku poolt pakutavate toodete ja teenuste osas. Kõige selle tulemusel muutusid võlgniku poolt äriprojekti investeeritud vahendid olematuks ja probleeme lisas veelgi vaidlus maksuametiga. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
lg 5 ja
Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri 4 kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. XxxxOÜ (pankrotis) pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 17 891,96 eurot. Haldur asub seisukohale, et antud olukorras on halduritasu kohaldamine ülemmääras põhjendatud. Võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud raha 215 000 eurot, on halduri tasu ülemmäär
Alammääraks on
Haldur põhjendab tasu taotlemist ülemmääras järgnevalt: haldur on tegutsenud pankrotivara suurendamisel operatiivselt ja eesmärgikindlalt, osaledes muu hulgas XxxxOÜ (pankrotis) kui juriidilisest isikust süüdistava esindajana kriminaalasjas nr 1-14-925 ning saavutades läbirääkimistel prokuratuuri ja kohtuga silmapaistvalt hea tulemuse. Läbirääkimiste tulemusena kohtu poolt kohaldatud rahaline karistus 50 000 eurot on minimaalne (arvestades rahaliste vahendite olemasolu süüdistatava XxxxOÜ (pankrotis) kontol) ja igati kooskõlas võlausaldajate huvidega. Vastuväite esitanud võlausaldaja MTA toob välja, et XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur mitmetes küsimustes kasutanud õigusabi ning ei ole kõigis pankrotimenetlusega seotud menetlustes olnud pankrotivõlgniku esindajaks. Lõpparuande andmetel on kulud õigusabile olnud 17 910,70 eurot, mis on võrreldes taotletava halduri tasuga ebaproportsionaalselt suur summa. Kinnitades õigusabikulud ning määrates haldurile tasu ülemmääras, määraks kohus pankrotihalduri ülesannete täitmise eest tasu n-ö kaks korda – nii õigusabiteenuse osutajale ja ka pankrotihaldurile. MTA viitab ka Riigikohtu tsiviilkolleegium asjale nr 3-2-1-48-13, kus on selgitatud (26.06.2013 kohtumääruse p 17), et pankrotihalduri töö maht ja keerukus võivad sõltuda pankrotivara suurusest, st esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Kolleegium märkis, et
lg 5 punktidest 1–3 ei tulene, et ainuüksi sellepärast, et pankrotivara väärtus on suur, on põhjendatud haldurile alammäärast suurema tasu määramine. Seetõttu on tasu määramisel vajalik analüüsida ja hinnata halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ning kontrollida seda, kas haldur on osalenud oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega ole kasutanud täiendavat õigusabi. Riigikohus leidis, et kui haldur kasutas õigusabi, siis ei ole alammäärast suurema tasu määramine põhjendatud ka juhul, kui pankrotivara väärtus oli suur. Kohus on seisukohal, et vastuväide halduri tasu taotlusele, tuleb rahuldada. Kohus ei ole tuvastanud, et halduri tegevus vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, arvestades ka advokaadibüroo täiendava abi kasutamist, oleks käesolevas pankrotimenetluses olnud niivõrd märkimisväärne, et põhjendada tasu määramist selle ülemmääras. Kohus on seisukohal, et antud pankrotimenetluses on põhjendatud määrata halduri tasuks 15 378,97 eurot, s.t tasu alammääras, kuivõrd ei pankrotivara suurus, enampakkumiste korraldamine ega pelk kohtuvaidlustes osalemiste suur arv (koos täiendava õigusabiga) ei ole põhjenduseks alammäärast suurema tasu kinnitamiseks. Pankrotiasjas, kus pankrotivara on üle 700 000 euro, peavadki halduri toimingud olema arvukad ja töömahukad ning on seega kaetud halduri tasu alammääraga. Vastavalt pankrotihalduri taotlusele määratakse tasu büroole, kes on käibemaksukohustuslane, seega lisandub halduri tasule käibemaks 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus leiab, et halduri tasuks 15 378,97 eurot, millele lisandub käibemaks, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
5 Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 35 482,35 eurot.
lg 3 teise lause järgi kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Seega on kohtul kulude kinnitamisel pädevus kontrollida pankrotimenetluse kulude põhjendusi, veendumaks, et lõpparuandega ei rikuta võlgniku ja võlausaldaja õigusi. Käesolevas pankrotimenetluses on haldur lõpparuandes märkinud pankrotimenetluse kulude suuruseks 35 482,35 eurot, mille moodustavad bürookulud summas 17 571,65 eurot ja õigusabikulud
Vastuväite esitaja hinnangul ei ole põhjendatud osta pankrotihalduri ülesannete hulka kuuluvate tegevuste ja toimingute tegemine sisse ning jätta siis pankrotipesa kanda nii halduri kui ka teenust osutanud isikute tasu. Pankrotihaldur on teinud kulutusi esindajatele, õigusabile ja raamatupidamisele summas, mis ületab pankrotihaldurile ettenähtud tasu alammäära märkimisväärselt. Haldur ei ole põhjendanud, kuidas on nende kulutuste tegemine kaasa aidanud pankrotivara suurendamisele, st kas need on olnud eesmärgipärased. Ka toob võlausaldaja välja, et nn bürookulud on lõpparuandes toodud liiga üldiselt. MTA on seisukohal, et ka lõpparuandest peab nähtuma bürookulu koosseis. Pankrotihaldur on bürookulu mõiste sisustamiseks ja kulude suuruse põhjendamiseks viidanud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 26.06.2015.a kirjale. MTA märgib, et nimetatud kirjas toodud arvamused ja soovitused saavad olla vaid informatiivse tähendusega. Nii on Riigikohus 11.05.2016 asjas nr 3-2-1-27-16 määruses leidnud, et kulusid, mida ei ole võimalik seostada konkreetse pankrotivara haldamisega, on põhjendamatu kanda pankrotivara arvel. Seega peab näiteks kontoriruumide või kontoritehnika kasutamise kulu olema seostatav pankrotimenetluses tehtud toimingutega jne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2016 määrus asjas 2-10-42068). Pankrotipesa ei pea vastutama pankrotihalduri büroo ülalpidamise eest ning õige ei ole ka bürookulude jagamine pankrotihalduri poolt hallatavate pankrotimenetluste vahel. Oma büroo haldamise ja enda kutsetegevusega seotud üldised kulud tuleb katta pankrotihalduril endal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2015 määrus asjas nr 2-13-57775). Kohus leiab, arvestades menetluse ajalist kestvust ja keerukust, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus nõustub pankrotihalduri vastuväite seisukohas väljatooduga, et kulutused õigusabile on olnud eesmärgipärased ja kantud soovist võlausaldajate huve igakülgselt kaitsta. Õigusabi kasutamine keerukate õigusküsimuste lahendamisel on põhjendatud ning nende lahendamist ei saa pankrotihaldurilt eeldada. Kohus on ka seisukohal, et kuivõrd kohus vähendas pankrotihalduri tasu mh sellel põhjendusel, et pankrotihaldur Rein Vaiksaar kasutas õigusabi, siis on igati põhjendatud kinnitada pankrotimenetluse kulude all kulutused õigusabile. Pankrotihaldur on lõpparuandes selgitanud kohtu hinnangul objektiivselt ka tekkinud bürookulusid, mille moodustavad valveteenus, rent, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad jmt. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi ning eelnevast tulenevalt jätab kohus rahuldamata võlausaldaja vastuväite halduri poolt tehtud kulutuste osas. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud, summas 35 482,35 eurot, kinnitamisele.
lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.
6 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb pankrotihaldur Rein Vaiksaar jätta XxxxOÜ (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest vabastamata kuni saamata-jäänud vara laekumiseni. XxxxOÜ (pankrotis) likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks pankrotihaldur Rein Vaiksaarele. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et XxxxOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda Kespri Arhiiv OÜ vastutavale hoiule. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata kohtumäärus
/Allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.