Obsah (7)

§ 442§ 238§ 5§ 230§ 231§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9626 Tsiviilasi Xxxx hagi Xxxx vastu elatise saamisek

§ 442

lõike 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada lisaks poolte nõuetele seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on otsustamata 11.01.2018 hageja poolt esitatud seisukoha lisana esitatud tõenditena vastuvõtmine (tl 184-192). Kohus leiab

§ 238

lg 1 esimese lause alusel, et tegemist on asjakohaste ja lubatavate dokumentidega, millised tuleb dokumentaalsete tõenditena vastu võtta. 10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. 11.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on hageja ema. Hageja on sündinud 06.05.2005 ja käesoleval ajal on hageja 12-aastane (tl 9). Puudub vaidlus, et hageja isa ja ema vahel on lõpetatud osaliselt ühine hooldusõigus hageja osas ning hageja viibimis- ja elukohaks on hageja isa elukoht (tl 10-13). Hageja elab isaga alates veebruar
2. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest elatise, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, muutub koos alammäära muutumisega) alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2017 kuni 31.05.2017 eest ühekordse summana 940 eurot (tl 86).
3. Kostja vastuväite kohaselt on ta võimeline tasuma elatist 70 eurot kuus ning palub jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude. Kostjal on lisaks hagejale ülal pidada 4-aastane tütar ja 18-aastane poeg. Kostjal puuduvad vahendid hagejale miinimumsummas elatise tasumiseks.
4. Kohus on pooltele 08.09.2017 selgitanud menetluslikku olukorda ning poolte tõendamiskohustust (tl 74-75). Muuhulgas on kohus omal algatusel kogunud tõendeid (tl 62-73, 144-145, 149, 151-161, 165).
5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis 3 ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470 eurot, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma elatisnõude puhul lapse vajadusi ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.
6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7. Vaidlust ei ole, et kostja ei ela hagejaga koos alates veebruar
8. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Käesoleval juhul on kostja tuginenud PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustele, mistõttu tuleb kohtul edasiseks tuvastada, kas esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
9. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
10. Vaatamata kohtu ettepanekule ei esitanud kostja tõendeid tütre Xxxx ja täisealise poja xxxx igakuiste põhjendatud vajaduste kohta. Kostja ei ole tõendanud, millised on kostja kulud täisealise poja ülalpidamiseks. Kostja on selgitanud, et poja kasuks on välja mõistetud elatis 139 eurot kuus ning, et kostja saab lisaks stipendiumi 60 eurot kuus (tl 170 pöördel p 2.4, 119). Kohus on tuvastanud, et kostja tütart peab üleval kostja abikaasa ning tütre ülalpidamiseks kostja ega tütre isa igakuist elatist ei tasu, tütar elab võrdselt nii ema kui isa juures (tl 107 pöördel – 108, p 2.5).
11. Kohus on tuvastanud, et kostja töötab Tallinna Tondiraba Huvikoolis (tl 109) ning alates 2009 küünetehnikuna (tl 124-135, 185-189), mida kostja on kinnitanud 18.12.2017 istungil (tl 180) ning, mida tõendavad muuhulgas koostoimes kostja pangakonto väljavõte ja sotsiaalkonto Facebook väljavõte, kust nähtub, et kostja teenuse hind küünetehnikuna on 25 eurot, millist summat on erinevad isikud kostja kontole tasunud (35, 125, 130). Kohus on tuvastanud, et hageja on täisosanik Xxxx OÜ-s, mis tegeleb juuksuri- ja iluteenuse osutamisega (tl 67). Kostja on vastutav kasutaja 2011 aasta sõiduautole BMW 118D, millise kostja on registreerinud enda täiskasvanud poja nimele (tl 71) ning, mida kostja kasutab enda sõitudeks, mida kostja on kinnitanud 4 18.12.2017 istungil (tl 180 pöördel). Kohus on tuvastanud, et kostjal on võimalused külastada erinevaid meelelahutusi ja välisreise (tl 46-53, 56-59, 136). Kuigi kostja ei ole oma tulu deklareerinud (tl 157), on kohus seisukohal, et arvestades kostja elustandardit ning kohtule esitatud tõendeid on kostja tegelik majanduslik seis parem, kui ta ise väidab ja kohtu ette toob. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-17-16).
12. Lisaks, kui kostjal ülalpidamise andmiseks piisavat sissetulekut ei ole, on tal võimalik kaaluda mittevajaliku sõiduauto müüki, et vajalikke vahendeid leida, millele kohus on juhtinud ka kostja tähelepanu 18.12.2017 istungil. Asjaolu, et kostja on korraldanud oma pere- ja tööelu selliselt, et tal puudub igakuine kindel töötasu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks talle õiguse osaleda hageja ülalpidamises ebapiisavas ulatuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (lahendid nr 3-2-1-160-12, punkt 7; nr 3-2-1-118-12, punkt 15; nr 3-2-121-15, punkt 14).
13. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja sissetulekud ei võimalda tasuda hagejale igakuist elatist PKS-i § 101 lg 1 ettenähtud määras ning, et vastavas suuruses elatise maksmise korral osutuksid hageja tütar ja täiselaine poeg vähemkindlustatuteks kui hageja või, et sellega kaasneks laste ebavõrdne olukord. Lisaks on kostjal endal võimalik oma sissetulekuid suurendada töötasu suurendamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
14. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue, mille kohaselt hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 20.06.2017, igakuise elatise, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, muutub koos alammäära muutumisega), alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.05.
15. Elatis tasuda hageja isa Xxxx arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis iga kuu
16. kuupäevaks.
17. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 940 eurot ühekordse summana perioodi 01.02.2017 kuni 31.05.2017 eest
18. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alates 01.02.2017 kuni 31.05.
19. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-35-16, p 19 ja 20). Kuigi hageja on nõudnud 5 kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist (tl 87 pöördel) ning kohus on leidnud, et arvestades kostja elustandardit võivad kostja sissetulekud olla suuremad, kui ta seda näitab, siis on kohus seisukohal, et arvestades, et kostjal on ka 4-aastane tütar, kes elab kostjaga poole ajast ja õppiv 18aastane poeg ning asjaolu, et hageja isa tasus hageja ülalpidamiseks elatist ajal, mil hageja elas emaga, alla tollel ajal kehtinud miinimummäära (tl 34), siis on põhjendatud jätta rahuldamata nõue, mõista tagasiulatuvalt kostjalt välja elatis 940 eurot. Kohus on seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda, mis takistaks hagejale elatise tasumist.
20. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja elatis perioodi 01.02.2017 kuni 31.05.2017 eest 940 eurot. Menetluskulude jaotus 27.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes

§ 163lg 1 ja § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 6