Obsah (8)

§ 76§ 200§ 68§ 65§ 751§ 78§ 75§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7705 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vai

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ragnar Kodar (isikukood 37305242716), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 13.01.2015 otsusega karistati Ragnar Kodarit

§ 200

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka R.

Kodari eelvangistuses viibitud aeg 17.05.2012– 18.05.2012, s.o 2 päeva, ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati R.

Kodarile mõistetud karistust 14.12.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-10595 mõistetud karistuse (vangistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 18.07.2012 kohtumääruse alusel) – 2 aastat 8 kuud 25 päeva vangistuse ärakandmata (alates 10.06.2013 kuni 12.01.2015 on kantud 1 aasta 7 kuud 3 päeva) osa, s.o 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 13.01.2015. 1.1. Tartu Maakohtu 07.04.2017 määrusega vabastati R. Kodar karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 76lg-te 4 ja 5 alusel määrati R.

Kodarile katseaeg kuni 05.03.2019.

§ 751lg 3 p 2 ja lg 4 alusel määrati R.

Kodarile elektroonilise valve kestuseks 9 kuud, mille tähtaega hakatakse lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse R. Kodarile keha külge.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema kohtumääruse jõustumisest alates.

§ 76lg 5 alusel allutati R.

Kodar käitumiskontrollile kestusega kuni 05.03.2019, mille jooksul kohustati teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p-de 21, 4, 7, 8 alusel määrati R.

Kodarile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte omada ja/või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 25.04.

1. 1.
2. 08.12.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande R. Kodari suhtes ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Maakohtu määrus ja määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 05.01.2018 määrusega pöörati täitmisele R. Kodarile Tartu Maakohtu 13.01.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud 8 päeva vangistust. 2.
4. R. Kodar ei ole täitnud oma lubadusi ning on korduvalt rikkunud kohtu poolt

§ 75

lg 2 p 7 alusel määratud kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Nimelt on Kohtute Infosüsteemis (edaspidi KIS) R. Kodari vahistamise materjalid kriminaalasjas nr 1-17-11315, kust nähtub, et ta on pärast vanglast ennetähtaegset vabanemist suhelnud nii A.J., A.M. kui ka M.P.. KIS-ist nähtub seegi, et kõiki kolme isikut on varem kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldaja väitis erakorralises ettekandes, et R. Kodar temalt nende isikutega suhtlemiseks eelnevat luba ei olnud küsinud ning suhtlemise fakt tuli temale Tartu Maakohtu 06.12.2017 vahistamismäärust lugedes üllatusena. Maakohtul puudus igasugune alus kriminaalhooldaja sellistes väidetes kahelda. 2.

1. Seda, et R. Kodar suhtles A. J, A. M ning M. P, ei ole R. Kodar ka ise käesolevalt eitanud. Küll eitab ta seda, et ta teadis, et need isikud on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Maakohus on seisukohal, et R. Kodari selline väide on paljasõnaline. Ilmselgelt oli ta teadlik üldisest suhtlemiskeelust. Selline teadmine nõudis R. Kodarilt erilist hoolikust enda suhtlusringkonda kuuluvate konkreetsete isikute tausta selgitamisel, eriti arvestades asjaolu, et varem on ta juba olnud olukorras, kus sama keelu rikkumisel on tulnud tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine tühistada (vt Tartu Maakohtu 18.07.2012 määrust kriminaalasjas nr 1-10-10595). Seega ei ole usutav, et R. Kodar sellist hoolsuskohustust ei täitnud. Isegi juhul, kui R. Kodar oli hooletu ega tundnud A. J, A. M ning M. P tausta vastu aktiivset huvi, siis oli maakohus veendunud, et see ei takistanud tal siiski saada teadlikuks nende isikute kriminaalsest minevikust. Nimelt ilmneb vahistamise materjalidest, et R. Kodar suhtles nende isikutega korduvalt, mitte põgusalt ühel korral. Seetõttu on enam kui ilmne, et asjaolu kriminaalkorras karistatuse kohta tuli nende omavahelise suhtluse käigus tahes-tahtmata välja. R. Kodar on 06.12.2017 kriminaalasjas nr 1-17-11315 toimunud kohtuistungil, kus arutati tema suhtes vahistamise kohaldamist, ise väitnud, et ta teadis, et A. J, A. M ning M. P on varem karistatud. Sellega asus maakohus seisukohale, et erakorralises ettekandes viidatud käitumiskontrolli nõude rikkumine R. Kodari poolt ei ole kahtluse all, samuti nagu see, et rikkumine oli toime pandud teadlikult. 2.
2. R. Kodarit usaldati ning ta vabastati ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt. Isik seda usaldust õigustanud ei ole. Ehkki R. Kodari käitumises on ka mõningaid positiivseid tendentse – näiteks on ta täitnud kohustust mitte tarvitada narkootikume, ka on ta alustanud 2 sotsiaalprogrammi läbimist, mille käigus on ta tegelenud enese ning oma kuritegeliku käitumise analüüsimisega – tuleb siiski asuda seisukohale, et ta ei ole pidanud vajalikuks allutada end käitumiskontrolli tingimustele ega ole hoidnud eemale kriminaalse minevikuga isikute suhtlusringist. Ka see, et kriminaalhooldaja on temaga korduvalt sel teemal vestelnud, ei ole R. Kodarit mõjutanud oma suhtumist muutma. Maakohus on seisukohal, et kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld on käitumiskontrolli konteksti arvestades oluline – sellise taustaga isikutega suhtlemine mõjutab hooldusaluse käitumist ja hoiakuid ebasoodsas suunas, grupikäitumine teeb üksikisiku käitumise ettearvamatuks, eriti sellise isiku puhul, nagu seda on R. Kodar, kel on raskusi „ei“ ütlemisega. Seetõttu võib ohtu sattuda ka kogu käitumiskontrolli plaanipärane läbiviimine ning tulemuslikkus. Taolise ohu olemasolule viitab üheselt kasvõi asjaolu, et R. Kodarit on taas alust kahtlustada

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava, s.o raske esimese astme kuriteo toimepanemises. 2.

1. Toimepandud rikkumise raskus, samuti see, et rikkumine oli toime pandud tahtlikult ning korduvalt, viitab üheselt sellele, et R. Kodar ei ole sobilik isik kandmaks oma karistust vabaduses. Sellega on ümber lükatud ka Tartu Maakohtu 07.04.2017 määruses ära toodud kohtu seisukoht, et R. Kodar on vangistust kandes teinud vajalikud järeldused ning soovib tõsimeeli muuta oma elukorraldust, et vabaduses edukalt seadusekuulekalt toime tulla.
2. Tartu Maakohtu 05.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse. R. Kodar ei nõustu kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega. M. P käest küsis R. Kodar, kas ta on karistatud ja ta väitis, et ei ole. A. J ega A. M süüdimõistetu ei teadnud ja nad ei avaldanud, et on kriminaalkorras karistatud. R. Kodar leiab, et olukorras, kus 1/3 Eesti inimesi on karistatud ei saa loota, et kõik neist tõtt räägivad. Kriminaalasjas nr 117-11315 sai süüdimõistetu alles uurijalt teada, et kõik isikud on karistatud. Kui R. Kodar selles kriminaalasjas süüdi mõistetakse, siis karistused liidetakse nagunii. Kuna praegu kehtib süütuse presumptsioon, siis ei ole põhjust ka käesolevat kriminaalasja täitmisele pöörata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
4. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et R. Kodar on suhelnud kriminaalkorras karistatud isikutega, mistõttu on põhjendatud ka tema suhtes karistuse täimisele pööramine. Määruskaebuses väljatoodud argumendid ei lükka ümber maakohtu poolt väljatoodut ega anna alust kahelda kohtu poolt tehtud järeldustes. Kohtud on süüdimõistetule vastu tulnud ning süüdimõistetule on antud võimalus kanda tänu ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele osa karistusest vabaduses. Vaatamata sellele, ei ole süüdimõistetu teinud sellest vajalikke järeldusi ning leiab jätkuvalt oma suhtlusele kriminaalkorras karistatud isikutega õigustusi. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Puuduvad mõjuvad põhjused süüdimõistetu poolt toimepandud rikkumiste osas ja neid ei ole välja toodud ka määruskaebuses. Ka teise astme kohus on seisukohal, et käesoleval ajahetkel puudub võimalus

§ 76

lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega katseaja, sest varasemalt antud võimalus ei ole ennast õigustanud ennetähtaegse vabastamise näol ning käesoleval ajal puudub ringkonnakohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline karistust kandma vabaduses. Samuti on süüdimõistetu uues 3 kriminaalasjas vahistatu ning vahi all pidamise tähtaega on pikendatud 2 kuu võrra kuni 03.04.2018 (kriminaalasi nr 1-17-11315). Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ning põhjuse asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau