1-15-10208/103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10208 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2018 määrus Ero Amirovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Ero Amirov (ik 38309160022) ja tema kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari 2018 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Ero Amirovile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Mõista Ero Amirovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Ero Amirovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohtu 02.06.2016 otsusega tunnistati E. Amirov süüdi KarS § 141 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust ning KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E. Amirovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.06.2015 ja lõpeb 17.06.
10. Tartu Vangla esitas 14.12.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Amirovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 22.02.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et E. Amirovi tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik.
12. Vangistuse jooksul on E. Amirov läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja osaliselt programmi „Uus suund“. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuna E. Amirov ei tunnista toimepandud kuritegusid, oli tema motivatsioon programme läbida rangelt instrumentaalne. Vabanemise korral on E. Amirovil olemas kindel elu – ja töökoht. Maakohus peab oluliseks, et E. Amirovil oleks tagatud kindel töökoht, mis hoiaks teda igapäevaselt tegevuses ning aitaks seeläbi maandada uute kuritegude toimepanemise riske, samuti võimaldaks saada regulaarset ja kindlat sissetulekut.
13. E. Amirovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab ta karistust seksuaalse enesemääramise vastase ja tervisevastase süüteo toimepanemise eest. E. Amirovi varasemast elukäigust nähtuvalt on talle mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (3 korda). Viimati anti E. Amirovile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 09.08.2011 otsusega (kriminaalasi nr 1-11-6424). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud E. Amirov oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab E. Amirovi varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii asendati E. Amirovile mõistetud vangistus (varavastaste kuritegude ja õigusemõistmise vastase süüteo toimepanemise eest) Harju Maakohtu 09.08.2011 otsusega üldkasuliku tööga, kuid karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et E. Amirov ei täitnud talle koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakava, samuti ei täitnud talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust. Lisaks nähtub Harju Maakohtu 09.08.2011 otsusest, et E. Amirov on varasemalt katseajal pannud toime uusi kuritegusid.
14. Maakohtu hinnangul on E. Amirovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked. E. Amirov on süüdi mõistetud raske seksuaalse enesemääramise vastase süüteo, samuti tervisevastaste süütegude toimepanemise eest. Maakohus, võttes arvesse E. Amirovi selgitusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta (ta ei ole kuritegusid toime pannud) ja Harju Maakohtu 02.06.2016 otsuses märgitut, on seisukohal, et E. Amirov jätkuvalt õigustab oma käitumist ja tegutsemisviisi, eesmärgiga vähendada või välistada oma süüd kuritegude toimepanemises. Kuivõrd E. Amirov püüab oma tegevust õigustada, ei oma vajalikku mõju ka kuriteoriskide maandamiseks määratud tegevused kinnipidamisasutuses. Olukorras, kus E. Amirov ei teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on alust pidada E. Amirovist lähtuvat ohtu teiste inimeste eludele ja tervisele suureks. Sellistel tingimustel kinnipeetava vabastamine karistuse kandmiselt ei ole kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. 2 Määruskaebused
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse E. Amirovi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
16. Kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel äärmiselt oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt võimalust oma õiguskuuleka käitumise ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kaitsja leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamise näol on tegemist sisuliselt tuleviku perspektiivi hindamise küsimusega ning maakohtu argumendid, millega õigustati taotluse rahuldamata jätmist, ei pruugi ära langeda ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist, kui E. Amirov igal juhul vangistusest vabaneb. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
17. Maakohtu määruse peale esitas 04.03.2018 määruskaebuse ka E. Amirov, kes taotleb samuti enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu toob välja, et temale vene keelde tõlgitud kohtumääruses on viga – nimelt on määruse tegemise kuupäevaks tõlgitud määruses 22.02.2017, peaks aga olema 22.02.
18. E. Amirov toob välja, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht ning kinnipidamiskohas puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta ei soovi enam edaspidiselt kuritegusid toime panna. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 31.01.2018 ja 06.02.2018 vastused E. Amirovi pöördumistele programmi „Uus suund“ läbimise võimaluste kohta.
19. E. Amirov esitas 13.03.2018 täiendava määruskaebuse, milles toob välja, et tema ühiskonnaohtlikkus on välistatud kindla töö – ja elukoha olemasoluga. E. Amirov on kinnipidamiskohas osalenud majandustöödel toidujagajana, millest saab järeldada, et kui ta oleks vangla töötajatesse lugupidamatult suhtunud, siis nad ei oleks talle seda tööd andnud. E. Amirov on nõus täitma kõiki kohustusi, mida kriminaalhooldusosakond temale määrab. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta E. Amirovit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kolleegium vaid järgmist.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vene keelde tõlgitud kohtumääruses on tõepoolest kuupäevaline viga, kuid tegemist ei ole taolise eksimusega, mis tingiks maakohtu määruse tühistamise ja E. Amirovi ennetähtaegse vabastamise.
22. Ringkonnakohus märgib, et kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning E. Amirovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
23. Maakohus on kogumina arvesse võtnud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid ning leidnud, et E. Amirovi tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik, missuguse järeldusega nõustub täiel määral ka 3 kriminaalkolleegium. Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks E. Amirov tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
24. E. Amirovi kaitsja on seisukohal, et süüdimõistetust lähtuvaid riske on võimalik maandada tema suhtes kohaldatavate kriminaalhoolduslike vahenditega. Ringkonnakohus ei ole aga veendunud, et kriminaalhooldusele allutamise läbi on võimalik tagada E. Amirovi õiguskuulekus. Eeltoodu vastu räägib eelkõige süüdimõistetu varasem elukäik ja tema isik, mida maakohus on põhjalikult käsitlenud (vt käesoleva määruse p-d 4-6). Kolm kehtivat kriminaalkaristust ning teistkordne kinnipidamiskohas viibimine koosmõjus ebaõnnestunud tingimisi mõistetud vangistusega, kuna E. Amirov loobus kriminaalhooldusnõuete täitmisest, viitab sellele, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus suure tõenäosusega ei tagaks E. Amirovi õiguskuulekust. Samuti on E. Amirov varasemalt ka katseajal pannud toime uusi kuritegusid.
25. Mis puudutab aga E. Amirovi poolt kaebuses toodut, siis siinkohal leiab ringkonnakohus, et süüdimõistetu on ka varasemalt omanud kindlat elu – ja töökohta, kuid see ei ole ära hoidnud E. Amirovi poolt uute kuritegude toimepanemist.
26. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et E. Amirovi ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine viitavad tõsiasjale, et järjekordse kriminaalhoolduse läbimise tõenäosus on pigem negatiivne, mis aga omakorda suurendab vabaduses uue kuriteo toimepanemise ohtu. E. Amirov ei ole hoolimata varasemalt mõistetud korduvatest karistustest ning kinnipidamiskohas viibimistest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhoolduslike vahenditega E. Amirovi käitumist õiguskuulekuse suunas võimalik mõjutada. Seega ei ole E. Amirovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.02.2018 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
28. E. Amirovi kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot E. Amirovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4